2 – 07 – 20916
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„24“märtsil 2009.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 07 – 20916
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi A. K. ́i vastu 16 850.40 krooni ebaseaduslikult tarbitud soojusenergia eest ja kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx); Hageja lepinguline esindaja: S. P. (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Bellum Õigusabi, aadress: xxx, Jõhvi vald, Ida – Virumaa); Kostja: A. K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„02“märts 2009.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni ning kostja, A.K.;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista A. K. ́ilt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 16 850.40 krooni (kuusteist tuhat kaheksasada viiskümmend krooni ja 40 senti) ebaseaduslikult ja omavoliliselt tarbitud soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna A. K. ́i kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse A.K. ́i vastu 16 850.40 krooni ebaseaduslikult ja omavoliliselt tarbitud soojusenergia eest ning kohtukulude nõudes põhjusel, et A.K., olles, vastavalt Viru Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr.xxx ärakirjale (tl.21), hoonestatud kinnistu, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata A. K. ́i poolt oma eramus omavoliliselt tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud A. K. ́ile igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „31“mai 2007.a. moodustub A. K. ́i võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 16 850.40 krooni, mis on A. K. ́i poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Al. K. ja Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus 15.augustil 1995.a. lepingu nr.47 „Soojusenergia müügiks kaugkütte veega“, mille kohaselt oli A. K. ́il õigus kasutada soojusenergiat elamu kütmiseks (koormusega 0,009 MW) ja kuuma veega varustamiseks (koormusega 0,001 MW). Alates 2005.a. kevadest oli A. K. ́il õigus kasutada soojusenergiat ainult kuuma veega varustamiseks (koormusega 0,001 MW). 20.septembril 2006.a. teostati Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt A. K. ́ile kuuluvate soojusseadmete kontroll, mille tulemused vormistati ülevaatuse aktiga nr.241. Akti kohaselt paigaldati A.K. ́i elamu garaažis asuvale soojatorustikule soojuskoormusele vastav düüsiava, aga samuti fikseeriti, et enne majasse sisenevat toru oli paigaldatud boiler. 23.oktoobril 2006.a. teostati soojustarbija objekti kontroll soojussõlme ja veesoojendaja osas, mille tulemused fikseeriti kontrolli aktiga nr.259. Uuesti teostati Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt A. K. ́ile kuuluvate soojusseadmete kontroll 05.märtsil 2007.a., mille käigus tuvastasid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad, et A. K. tarbib soojusenergiat, peale kuuma vee soojendamise, veel omavoliliselt kütteks. A. K. ́i poolt soojusenergia omavoliliselt kütteks tarbimine, fikseeriti Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt vastava akti koostamisega, millele kirjutas alla ka A. Kazakov, soojusenergiat kütteks omavoliliselt tarbinud isikuna. Seoses soojusenergiat kütteks omavoliliselt tarbimisega koostati Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt A. K. ́ile arve nr.543308 06.märtsist 2007.a. summale 11 233.60 krooni soojusenergia omavolilise
tarbimise eest kinnistul xxx (alates oktoobrist 2006.a. kuni veebruarini 2007.a.), aga samuti esitati A.K. ́ile arve nr.543307 06.märtsist 2007.a. summale 5 616.80 krooni soojusenergia omavolilise tarbimise eest (alates 23.oktoobrist 2006.a. kuni 23.veebruarini 2007.a.). Eelpoolnimetatud arved saatis Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus A. K. ́ile kaaskirjaga 12.märtsist 2007.a.. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeni ei olnud . K. tasunud oma võlgnevust summas 16 850.40 krooni soojusenergia omavolilise tarbimise eest. 07.märtsil 2007.a. ja 08.märtsil 2007.a. saatis A. K. Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kirjalikud teated, milles lubas rakendada sanktsioone Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus suhtes, kui Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad peaksid veelkordselt ilmuma kinnistule, asukohaga: xxx ning kui Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei teisalda eelpoolnimetatud kinnistut läbivaid soojustrasse. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus palus hagiavalduses hagi A. K. ́i vastu rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.26-27) kostja, A. K., hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas A.K. soojusseadmete kontrolli teostamist Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt 20.septembril 2006.a. (akt nr.241), kuna alates 2005.a. kevadest tarbis A. K. soojusenergiat ainult sooja veega varustamiseks. Kontrolli käigus teostati lukksepatöid, mis seisnesid düüsiava vähendamises 1,80 mm-ilt kuni 1,0 mm-ni. Düüsiava vähendamine ei võimaldanud A. K. ́il kasutada soojusenergiat maja kütmiseks üldse. 23.oktoobril 2006.a. viisid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad läbi uue kontrolli (akt nr.259), peale kontrolli paigaldati uued plommid ning pretensioone ega märkusi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt A. K. ́ile kuuluvate soojusseadmete kohta ei esitatud. 05.märtsil 2007.a. koostasid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad akti soojusenergia omavolilise tarbimise kohta. A. K. ́i poolt allkirjastatud aktis oli kirjas, et majasse siseneva vee temperatuur oli 490C ja majast tagasivoolu temperatuur oli samuti 490C, millest tegi A. K. järelduse, et tema kinnistul omavoliliselt soojusenergia tarbimist ei esinenud, kuna majast väljus sama temperatuuriga soojuskandja, kui majasse sisenedeski. Lisaks sellele oli, A. K. ́i kirjaliku vastuse kohaselt, soojusenergia omavolilise tarbimise akti täiendatud peale akti allakirjutamist A. K. ́i poolt. A. K. ́i poolt väidetavalt oli aktile peale allakirjutamist lisatud lause „radiaatorite temperatuur (termopüstoliga) esikus – 37 kraadi (akti ärakiri lisatud)“, juurde oli kirjutatud veel telefoni number, akti koostamise aeg ning akti koostamise kuu. Kirjalikus vastuses asus A. K. seisukohale, et akti koostamise nõuete rikkumise tõttu ei oma Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt koostatud soojusenergia omavoliliselt tarbimise akt tõenduslikku jõudu.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, S.P., kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse käes allkirja vastu. Kohtul puuduvad andmed S. P. kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. S. P. ei ole kohtule esitanud kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta või tsiviilasja arutamiseks ilma Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindajata, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et S. P. jättis tahtlikult kohtuistungile ilmumata, ilma mõjuva põhjuseta, aga samuti puudus S. P. ́l seaduslik takistus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtuistungile ilmunud kostja A. K. ei pooldanud kohtuistungil tsiviilasja läbi vaatamata jätmist või uue kohtuistungi määramist. A. K. taotles kohtuistungil järjekindlalt tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja osavõtuta. Kohus rahuldas A. K. ́i taotluse kohtuistungil protokollilise määrusega. Kostja, A. K., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kohtuistungil selgitas A. K., et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi on rajatud sellele nagu oleks A.K. maha võtnud plommid ja tarbinud soojusenergiat omavoliliselt. Midagi sellist A.K. teinud ei ole ning tal on olemas ka fotod plommide olemasolu kohta. Akt koostati kahes eksemplaris ning kohtule esitatud eksemplar erineb A.K. ́ile jäänud eksemplarist, mida A. K.peab Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolseks võltsimiseks. Soojaarvestit paigaldatud ei olnud. Soojussõlmes oli soojavee boiler, mille kasutamise eest maksis Al. K Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus lepingu alusel. Mingit dialoogi Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus A. K. pidada ei soovi, aga samuti ei soovi A K. kompromissi sõlmida. A. K. asus kohtuistungil seisukohale, et aktis ei ole kajastatud tema ebaseaduslik soojusenergia tarbimine, kuna, akti kohaselt, sisenes majasse soojuskandja temperatuuriga 490C ja majast väljus soojuskandja temperatuuriga 490C. Temperatuuride vahe puudumine ongi A. K. ́i selgituse kohaselt tõendiks selle kohta, et kinnistul: xxx, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, soojusenergiat ebaseaduslikult ei tarbitud. A. K. asus kohtuistungil seisukohale, et hilisem kirje aktil soojuskandja temperatuuri kohta, milleks oli 370C on tehtud ilma A. K. ́i osavõtuta ebaseaduslikult.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Väljatrükiga telehansa.net ́ist riigilõivu tasumise kohta (tl.4). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega ja dokumentidega Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja volituste kohta (tl.5-8). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus õiguseellase Kohtla – Järve Elektrijaama ja A. K. ́i vahel sõlmitud lepinguga nr.407 15.augustist 1995.a. „Soojusenergia müügiks kaugkütte veega“ (tl.9-11). Soojusseadmete ülevaatuse aktiga nr.241 20.septembrist 2006.a. (tl.12), mille
kohaselt asub elevaator maja garaažis, düüsiava vähendatud 1,00 mm vastavalt koormusele. Soojavee boiler asub samuti maja garaažis peale düüsi. Aktiga nr.259 23.oktoobrist 2006.a. (tl.13), milles tehti A. K. ́ile ettekirjutus soojussõlme osas, mille kohaselt oli vaja kontrollida ning vahetada maja ja boileri siibrid. Soojusenergia omavolilise tarbimise aktiga 05.märtsist 2007.a. (tl.14), mille kohaselt tarbiti kinnistul, aadressiga: xxx, A.K. ́i poolt omavoliliselt soojusenergiat järgmise skeemi kohaselt: maja tarbis soojusenergiat kütteks, mida tõendab pealevoolu temperatuur majasse 490C ja tagasivoolu temperatuur majast 490C. Aktile on alla kirjutanud A. K. ise ilma märkuste ja pretensioonideta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt A. K. ́ile esitatud omavoliliselt tarbitud soojusenergia koguse kirjaliku arvestusega (tl.15), mille kohaselt tarbis A. K. omavoliliselt soojusenergiat 5 616.80 krooni eest, millest kolmekordne tasu moodustab 16 850.40 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud A.K. ́i võlaarvestusega (tl.16). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvega nr.543308 06.märtsist 2007.a. ja arvega nr.543307 06.märtsist 2007.a. (tl.17-18). A. K. ́i kirjalike avaldustega Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus (tl.19-20). Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr.xxx ärakirjaga (tl.21). Viru Maakohtu määrusega 04.juunist 2007.a. (tl.22). A. K. ́i kirjaliku vastusega hagile (tl.26-27). A. K. ́i poolt esitatud soojusenergia omavolilise tarbimise akti 05.märtsist 2007.a. fotoärakirjaga (tl.28). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalike seisukohtadega (tl.31) seoses A. K. ́i süüdistustega akti võltsimise kohta. 02.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Kaugkütteseaduse §14 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega. Võrguettevõtja võib oma
tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud kohustused üle teisele ettevõtjale. Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja – kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest. Kaugkütteseaduse §16 kohaselt on soojuse ebaseaduslik kasutamine: 1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel; 2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata; 3) tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu – müügilepinguta. Ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest võib võrguettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses. Ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. TsMS §409 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi. Kui kostja TsMS §409 lg.1 nimetatud taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitas A. K. ́ile kohtuistungil TsMS §409 tagajärgi, mille kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi, Samuti selgitas kohus A.K. ́ile tema õigust taotleda hagi läbi vaatamata jätmist, kuna A. K. ei ole hagiga nõus. Kohtuistungil taotles A. K. siiski tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma hageja esindaja kohalolekuta. Kohus rahuldas A. K. ́i taotluse. Kohus luges kohtuistungil tõendatuks, et A. K. tarbis oma kinnistul, aadressiga: xxx, soojusenergiat omavoliliselt, tarbides ilma mõõtesüsteemi omamata ja ilma Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus loata võrguühendusest elumaja kütteks soojusenergiat, milline tegevus on kvalifitseeritav Kaugkütteseaduse §16 lg.1 p.2 alusel kui soojusenergia omavoliline tarbimine. Soojusenergia omavoliline tarbimine on tõendatud A. K. ́i osavõtul koostatud aktiga. A. K. ́i vastuväited aktile luges kohus mitteasjakohaseks, kuna A. K. ei ole nimetatud akti
vaidlustanud muul viisil, aga samuti ei ole A. K. teinud politseisse avaldust akti võltsimise kohta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate poolt, millega kohus luges tõendatuks, et oma tegevusetusega näitas A. K., et ta nõustus aktis toodud faktiliste asjaoludega soojusenergia omavolilise tarbimise kohta. Kohus luges tõendatuks, et aktiga nr.259 23.oktoobrist 2006.a. tegi Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus A. K. ́ile ettekirjutuse vahetada maja ja boileri siibrid uute vastu. A. K. ettekirjutust tahtlikult ei täitnud, mis tingiski soojusenergia omavolilise tarbimise elamu kütteks Aleksei Kazakov ́i poolt. Kohus luges tõendatuks, et A. K. ́ilt kuulub väljamõistmisele omavoliliselt tarbitud soojusenergia 3 x maksumus, mis moodustub 16 850.40 krooni. Samuti pidas kohus vajalikuks panna A. K. ́i kanda kõik kohtukulud.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.