Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-1307 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Aktsiaselts Hansapank esitas 13.01.2009 kohtule hagi VK`i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2006 käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 150 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 25.07.2010. Kasutatud laenusumma eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 14% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 25.06.2007. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 19.11.2007. Seisuga 09.01.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 150 034.41 krooni, millest põhiosa on 124 081.17 krooni, intress 8 651.85 krooni, põhiosa viivis 15 808.51 krooni (ajavahemiku eest 25.06.2007 kuni 20.11.2007), leppetrahv 1 327.33 krooni ja leppetrahvi viivis 165.55 krooni (ajavahemiku eest 20.11.2007 kuni 09.01.2009). Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid isiklikult kätte 04.03.2009. Kostja esitas 12.03.2009 kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks, tunnustades tema vastu suunatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 94, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 ja § 161. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt menetluskulud summas 12 500 krooni, mis on

2-09-1307 riigilõiv hagi esitamisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 12 500 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.