Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 09.05.2008.a hagiavalduse OÜ V vastu kokku 70 646,86 krooni, millest 64 413,26 krooni põhivõlgnevus ja 6 233,60 krooni viivis, nõudes. 01.11.2007.a sõlmisid hageja (üürileandja), OÜ V (endine üürnik) ja kostja (uus üürnik) kokkuleppe, mille kohaselt kostja võttis üle üürilepingu nr 17 ja samuti kohustuse tasuda OÜ V üürivõlg hageja ees. Kokkuleppe p 2 kohaselt oli endise üürniku võlg hageja ees kokku summas 61 472,41 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2007.a üürilepingu. Antud üürilepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 24 421,28 krooni. Kostjal tekkisid üürivõlgnevused. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hageja ees võlgnevus summas 64 413,26 krooni. Üürilepingu p 11.5 on sätestatud, et mistahes lepingujärgse makse sooritamisega viivitamisel on üürileandjal õigus lisaks ettenähtud või nõutud summale nõuda üürnikult viivist 0,2% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kõigi võlasummade täieliku tasumiseni. Hagi esitamise päevaks on viivise summaks 6 233,60 krooni. 18.07.2008.a esitas hageja nõude suurendamise avalduse ning taotluse kostjate kaasamiseks. Käesoleva avalduse esitamisega on kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Sellest tulenevalt soovib hageja suurendada nõuet. Seega avalduse esitamise seisuga on kostjal OÜ V hageja ees võlgnevus summas 104 413,26 krooni. 15.01.2008.a sõlmisid hageja ja IK käenduslepingu nr 1. Käenduslepingu p 1 kohaselt kohustus käendaja vastutama hageja ees hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingutest nr 17 ja 20 tulenevate kohustuste täitmise eest. Identsete õiguste ja kohustustega käenduslepingu sõlmisid 15.01.2008.a omavahel ka hageja ja A F . 23.03.2009.a edastas hageja viivise arvestuse, mille kohaselt palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 70 242,45 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 174 655,71 krooni, millest põhivõlgnevus 104 413,26 krooni ja viivis 70 242,45 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu kokku summas 13 650 krooni, millest õigusabikulu 5 900 krooni ja riigilõiv 7 750 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjatele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2, § 313 ja § 327 alusel. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja OÜ V seaduslikule esindajale juhatuse liikmele 16.07.2008.a isiklikult allkirja vastu. Kostjale I K on materjalid edastatud isiklikult allkirja vastu 26.11.2008.a ning kostjale A F hoiustamisega, mille kohaselt pidi kostja vastuse edastama kohtule hiljemalt 09.03.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse

2 (4)

tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 174 655,71 krooni, millest põhivõlgnevus 104 413,26 krooni ja viivis 70 242,45 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja õigusabikulu suuruses 5 900 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 5020 24.03.2008 (t lk 95). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on mõistliku esindaja kuluga, mis vastab tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga ning nimetatud summa välja mõistmine kostjatelt solidaarselt hageja kasuks on põhjendatud. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 7 750 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 13 650 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest,

3 (4)

kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.