Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused Kostja tellis hagejalt välisukse valmistamise ja paigalduse aadressile xxx vastavalt 05.10.2006 hinnapakkumisele 0510-1. Enne tööde alustamist tasus kostja hagejale 13 184 krooni. Tööde käigus muutis kostja tellimust ja soovis täiendavalt paigaldada elektrilise lukuvastuse, Abloy torukäepideme, uue lukukorpuse, roostevaba uksepleki, uksesulguri ja sulguri paigalduse. Need tööd teostati hinnapakkumise 1403-1 alusel, mille kostja oli

eelnevalt heaks kiitnud. Tööd teostati ja kostjale väljastati arve . Arve ja üleandmisvastuvõtmisakt anti kostjale allkirja vastu 10.07.2007. Akt on seniajani hagejale tagastamata ning kostja on jätnud tasumata 37 077,15 krooni (põhivõlg 22 958 krooni ja viivis 14 119,15 krooni). Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tellist hagejalt tõesti välisukse ning tasus ettemaksuna 13 184 krooni. Töö pidi valmis olema jaanuari lõpus 2007. Kostja ei muutnud tellimust, hagejal ei olnud materjale. Uks ei vastanud pakkumisele ja saadeti tagasi. Uks paigutati lõplikult juulis 2007. Uksel on järgmised puudused: käsipuu on paigaldatud lukuaugu ette, paigaldamata on sisemine ukseplekk ning paigaldatud on ebaõige uksesulgur – uks automaatselt ei sulgu. Kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole nõus kostja tasuma. Hageja nõuab ka kokkuleppimata tasu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping xxx, Tallinn välisukse paigaldamiseks. Pooled on ühel meelel, et lepingu tingimused tulenevad 06.06.2007 hinnapakkumisest. Hageja paigaldas ukse juulis 2007 ning esitas kostjale arve summas 22 958 krooni. Kostja jättis selle arve tasumata ja tööde vastuvõtmisakti allkirjastamata, kuna leidis, et tööd on tehtud puudustega. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on seega vaidlus, kas tööd on tehtud vastavalt lepingu tingimustele või esinevad puudused, mis võimaldaksid kostjal lepingujärgset tasu mitte maksta. Kostja on välja toonud kolm puudust: ukse käepide on paigaldatud käsipuu ette, mis takistab ukse lukustamist, paigaldamata on sisemine ukseplekk ning uksesulgur ei võimalda ust automaatselt sulgeda. Kostja loobus tööde tähtaegse tegemise vastuväitest. Ekspertiis tuvastas, et paigaldatud käepide ei ole sellele uksele sobilik, kuna käepide häirib ukse luku kasutamist - lukk jääb vahetult käepideme taha. Käepidet ei ole võimalik esteetiliselt ka mujale tõsta ning ekspert näeb puuduse kõrvaldamiseks võimaluse asendada käepide teise käepidemega. Hageja väitel valis ukse käepideme kostja disainer. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel loeb kohus selle asjaolu tuvastatuks. Nimetatu haakub ka kostja juhatuse liikme Igor Nedoseikini 01.06.2007 e-kirjaga hagejale, milles ta väidab, et tellimuse puhul jäi kooskõlastamata vaid värvide numbrid. Ka hageja 08.06.2007 kirjast nähtub, et kostja soovis ukse paigaldamisel vahetada vaid ukse tahvlite ja klaaside ümber liiste. Seega jõuab kohus järeldusele, et ukse käepide oli kostja poolt valitud vastavalt kostja korraldustele ning kostja oli ukse paigaldamisel kursis sellega, et uksel on vastav käepide. Vastavalt VÕS § 641 lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Kuivõrd käepideme valis kostja disainer, on tegemist kostja juhistega. Arusaamine, et käepide võib takistada ukse lukustamist, ei kuulu eriteadmiste valdkonda ning seetõttu pidi kostja aru saama, et sellise käepideme valik võis lukustamise ebamugavuse kaasa tuua. Kohus leiab, et hageja selle puuduse eest ei vastuta. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid sisemise uksepleki puudumise kohta on alusetud. Hageja on õigesti viidanud, et ta ei pidanudki sisemisi ukseplekke paigaldama. 06.06.2007 hinnapakkumises on märgitud ukseplekkide koguseks 2. Uks on kahepoolne, mõlemal uksel on väljaspoole paigaldatud ukseplekk. Seega, pidanuks hinnapakkumises olema 4 ukseplekki märgitud selleks, et kostja saaks nõuda ka sisemiste ukseplekkide paigaldamist. Seetõttu on

kostja vastuväide alusetu. Hinnapakkumine nägi ette ka ukse sulguri valimist ja paigaldamist hageja poolt. Ekspert on tuvastanud, et ekspertiisi teostamise ajal sulgus uks nõuetekohaselt, kuid esineb kahtlusi, et pikaajaliselt sulgur uksele ei sobi ukselehe raskuse tõttu. Samas ei näe ekspert puuduse kõrvaldamiseks ette sulguri vahetamist, vaid tehasest tehniliste andmete saamist. AS V 02.10.2008 kirjast nähtub, et vaidlusalune sulgur sobib kostja poolt paigaldatud ukse tüübile. Kohus leiab, et kui isegi vastav puudus esines, on see käesolevaks hetkeks parandatud. Ekspertiisi tegemise ajal uks sulgus nõuetekohaselt. Eksperdi kahtluse sulguri sobivusest pikaajalises perspektiivis jätab kohus kõrvale, kuna tegemist on oletusega. Kohus leiab, et antud hetkel puudub kostjal alus keelduda sulguri ja selle paigalduse eest tasumast. VÕS § 628 alusel on tellijal kohustus töö vastu võtta. 13.06.2007 on kostja teatanud e-kirjas, et ei võta tööd vastu, kuna uks avaneb ja sulgub halvasti. Kostja palus teha lukustusega seotud tööd uuesti ning oli nõus tasu maksma alles puuduste kõrvaldamisel. Kohus on tuvastanud, et käesolevaks ajaks on puudused kõrvaldatud. VÕS § 648 p 1 alusel ei ole kostjal õigus keelduda seetõttu tasu maksmast. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte lepingutingimused tulenevad 06.06.2007 hinnapakkumisest. Tööde koguhind oli hinnapakkumise järgi 36 142 krooni, kostja tasus ettemaksu 13 184 krooni, seega jäi tööde eest tasuda 22 958 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhivõla nõudes summas 22 958 krooni. Kostja nõuab ka viiviseid summas 14 119,15 krooni. Viivise suuruseks on hageja arvestanud 0,5% päevas. Viivises ei ole pooled aga kokku leppinud. Kõne alla saab tulla vaid seadusest tulenev viivis VÕS § 113 järgi. Kostja palub jätta viivisenõue täielikult rahuldamata. Kohus jätab viivisenõude täielikult rahuldamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-67-08 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Lähtudes sellest Riigikohtu lahendist leiab kohus, et antud juhul oleks viivise rahuldamine kostja suhtes ülekohtune. Esimese hinnapakkumise tegi hageja 05.10.2006. Uks valmis juulis 2007. Põhjuseks on mitmed asjaolud, kuid ka hageja ise tunnistab oma 23.05.2007 ja 08.06.2007 kirjas, et ukse tarne hilines täpsustamata värvilahenduse ja lukustuse tõttu. Seda täpsustust pidanuks kohtu hinnangul just hageja kui tööettevõtja kostjalt kui tellijalt küsima, mitte jätma töö seisma. Seega on hageja oodanud ukse valmimist kolmveerand aastat. Juulis 2007 sai uks paigaldatud ning juba novembris nõuab hageja kostjalt viivist hageja enda poolt valitud määras. 21.11.2007 esitas hageja kohtusse nõude kostja vastu. Kohus leiab, et need viivitused ei ole võrreldavad ning seetõttu on kostjalt viivist välja mõista ülekohtune. Kohus rahuldab hagi osaliselt põhinõude ulatuses. Viivisenõudes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise määrale. 60% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 40% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.