Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 23.03.2009.a.

Asjaolud ja menetluse käik 10.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.05.2008.a tarbijakrediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 87 120 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24.98% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel BAS Krediidilepingute üldtingimusi . Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 21.10.2008.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:

tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 10 642.26 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 10 642.26 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 6.6. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 10 642.26 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 6.6. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 10 642.26 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 24.98% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 05.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 06.12.2008. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab TsMS § 163 lg alusel menetluskuludest 22% hageja ja 78% kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 5771 krooni, millest 21 krooni moodustab riigilõiv elektroonilise menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 5750 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule

teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 4501.38 krooni (78%).

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.