Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. märtsil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

MK esitas 10.11.2008.a Harju Maakohtule hagi L OÜ (likvideerimisel) vastu 49 236,70 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 28.03.2007.a sõlmitud töövõtulepingust, mille alusel kohustus kostja hageja poolt kinnitatud jooniste alusel oma materjalist ja vahenditega valmistama ja andma hagejale üle mööbli. Hageja tasus lepingu alusel ettemaksena 50 % lepingu hinnast e. 47 000 krooni. Kostja ei valmistanud kokkulepitud ajaks mööblit ega andnud seda üle, mistõttu ütles hageja 15.08.2008.a. lepingu üles. Kostja ei tagastanud hageja poolt tasutud ettemaksu. Hageja palub kostjalt välja mõista 49236,70 krooni, millest põhivõlgnevus on 47000 krooni, intress 1551 krooni, viivis 1 085,70 krooni ning menetluskulud 8921,40 krooni, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 2750 krooni ja õigusabikuludest 6 171,40 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Kadaka tee 165-53 ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 11.01.2009.a kätte kostja juhatuse liikmele R.K. TsMS § 319 lg 2 alusel loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 09.02.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlakstegemise avaldus. Hageja menetluskulude nimekiri: 1) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2750 krooni; 2) õigusabikulu 6171,40 krooni.

2-08-74569

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus märgib, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on kostja suhtes tehtud lõpetamisotsus ning äriühingu likvideerijana on registrisse kantud K.M. Samas on vastavad äriregistri kanded tehtud 03.02.2009.a, seega pärast menetlusdokumentide kättetoimetamist kostja juhatuse liikmele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on järgmised normid. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 94 lg 1 alusel on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi ja kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 2 750 krooni ja õigusabikuludest 6 171,40 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, nimetatud kulu suurus on mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi hageja pole kinnitanud ülaltoodud asjaolu, puudub kohtul mõistlik põhjus eeldada, et hageja füüsilise isikuna oleks käibemaksukohuslane või ei saaks muul põhjusel õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud 2 750 krooni ja õigusabikuludest 6 171,40 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.