Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-91783 teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 31.12.2008 esitas OÜA(hageja) kohtule hagi ER vastu 12 352.10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel 24.08.2004 ja 07.09.2004 sõlmitud liitumislepingutest, mille alusel kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 04.06.2007 Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 352.10 krooni, millest põhivõlgnevus on 6 176.55 krooni ja viivis 6 175.55 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 30.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 18.03.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 04.06.2007 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 24.08.2004 ja 07.09.2004 sõlmitud lepingutest. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

2-08-91783 menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 800 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 450 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3 100 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100682917, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 3 100 krooni maha arvestada käibemaks 472.88 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 327.12 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.