Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-90453 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜA esitas 23.12.2008 Harju Maakohtule hagi K M’i vastu võla 14 732 nõudes. 16.03.2009 saabus kohtusse hageja esindaja poolt avaldus asjas menetluse lõpetamiseks. Hageja kinnitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on t teada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kostja menetluskulud moodustavad õigusabi kuludena oma esindajale sularahas tasutud summa 2 750 krooni. Summa sisaldab esindaja tasu 2,5 töötunni eest, maksumusega á 1 100 krooni tund. Töötundide arvestus sisaldab kostja nõustamist, hagile vastuse koostamist jm. Juhul kui kohus rahuldab kostja käesoleva avalduse ja määrab kostjale tagastatavate menetluskulude summa, palub kostja hagejal kanda nimetatud summa üle kostja esindaja P J arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Sellise taotluse põhjustab asjaolu, et seoses pangalt äritegevuseks saadud krediitidega on kostjal arveldusarve kasutamine oluliselt piiratud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lg 4 sätestatud hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmist välistavaid asjaolusid. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt 2 750 krooni lepingulise esindaja kulu. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, leides, et selle kandmine kostja poolt on tõendamata ning need kulud on ülepaisutatud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu kandmine on tõendatud. Kohtu hinnangul, arvestades asja mahtu ja keerukust, on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu tsiviilasjas 1 100 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejalt

2-08-90453 väljamõistmisele kostja kasuks, kuna arves on märgitud, et summa on lepingulisele esindajale tasutud sularahas. Kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on hagiavalduselt tasunud 22.12.2008 riigilõivu 550 krooni (maksekorraldus nr 1370). Hageja riigilõivu tagastamise taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega ei saa poole riigilõivu tagastamisel arvesse riigilõivuna võtta maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ning see kulu jääb hageja enda kanda.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.