Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Menetluse käik ja hagiavalduse sisu
1.OÜ Tammiku Maja esitas 17.10.2007. a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.T.`lt võla sissenõudmiseks (põhinõue 2 070,15 krooni, viivis perioodi eest 01.09.2004 – 01.10.2007. a 1 647,40 krooni).
2.Võlgnikule tehti kohtu 15.02.2008. a määrusega makseettepanek. Kohtu 13.06.2008. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldati. Võlgnik esitas 18.07.2008. a määruskaebuse ja vastuväite. Kohtu 21.08.2008. a kohtumäärusega määruskaebus rahuldati ning täitedokumendiks olev maksekäsk tühistati, samuti kohustati avaldajat esitada kohtule nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.Hageja esitas 26.08.2008. a kohtule hagiavalduse kostja vastu soojusenergia tarbimise võlgnevuse 3 730,05 krooni nõudes (põhivõlg 1 622,40 krooni, viivis 2 107,65 krooni, soojuse tarbimise ja viiviste arvestuslik periood 01.09.2004 – 25.08.2008. a). Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx, omanik. 01.09.2004. a sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ Ridaküla 18 soojusenergia müügilepingu, mille alusel AS Kohtla-Järve Soojus müüb korteriühistule soojusenergiat. Lepingu üldtingimuste p 4.7 järgi on korteriühistu kohustatud tasuma müüjale soojusenergia eest arvestuskuule järgneva kuu 20-ks kuupäevaks. OÜ Tammiku Maja hooldab korteriühistut Ridaküla 18 hoolduslepingu nr 11 alusel. Hageja korteriomanikelt soojuse tarbimise eest raha ei kogu, kuid teostab elumaja soojuse tarbimise ühisarvete jaotamise korteriomanike vahel (esitab korteriomanikele arved, kontrollib koostöös soojusenergia müüjaga laekumisi). Korteriühistu loovutas hagejale õiguse sisse nõuda korteriomanikelt soojusenergia tarbimise võlgnevused koos viivistega (0,07% päevas). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 1 622,40 krooni ja viivisevõlg 2 107,65 krooni (kokku 3 730,05 krooni) seisuga 25.08.2008. a.
II Kostja vastus
3.Kostja esitas 17.10.2008. a kirjaliku vastuse hagile (tl 114-116). Kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudub võlg hageja ees ning ta on tasunud kogu tema poolt tarbitud soojusenergia eest. Hagist ei nähtu, millise perioodi eest hageja võlga nõuab, millised konkreetsed arved kostja tasumata jättis ning mille eest hageja kostjale arved esitas. Alates 2005. aasta septembrist ei kasuta kostja oma korteri kütmiseks keskkütet ning kütab oma korterit elektriküttega, kostja korteri kütmiseks olev jääkpind on 1,5 m2. Vastavad jääkpinna arvestused on kostja esitanud nii hagejale kui ka soojusenergia müüjale (radiaatorite väljalõikamise korterist teostas OÜ Tammiku Maja). Hageja nõue on osaliselt aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Nõue on viiviste osas alusetu, sest hagist ei nähtu, mis perioodi eest hageja viivise tasumist nõuab, samuti ei saa hagejal tekkida viivisenõuet soojuse müügilepingust ja nõude loovutamisest. Nõutav viivis on ebamõistlikult suur (ületab põhivõlga).
III Hageja seisukohad
4.Vastuseks kostja vastusele (tl 132-133) märkis hageja, et hageja nõudeõigus (mh viiviste osas) tuleneb nõuete loovutamisest, nõuete laekumisel tasub hageja saadud rahasummad soojusenergia müüjale – AS-le Kohtla-Järve Soojus. Võlgnevuse periood on hagiavalduses märgitud – 01.09.2004 – 25.08.2008. a. Kostja väidab, et kütab korterit elektriga alates septembrist 2005. a, kuid tegelikult esitas kostja elumaja hooldajale (hagejale) vastavad dokumendid alles 2005. a detsembris ning jääkpind (1,5 m2) võeti arvesse alates 01.01.2006. a. Hageja nõue ei ole aegunud – maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 16.10.2007. a võlgnevuse seisuga 01.10.2007. a nõudes. Hageja ise korteriomanikelt soojuse tarbimise eest raha ei kogu, korteriomanikud tasuvad neile igal kuul esitatud arvete eest otse soojusenergia müüja arvele (hageja teostab ainult elumajale esitatud ühise arve ja viivise jaotust korteriomanike vahel).
IV Kohtuistungid
5.Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi. Esindaja rõhutas, et hageja esitas alternatiivküttele ülemineku ja soojuse jääkkoormuse arvestused mitte oktoobris vaid detsembris 2005. a, mistõttu arved jääkpinna kohta esitati alates 2006. a jaanuarist. AS Kohtla-Järve Soojus esitas hagejale igal kuul andmed selle kohta, millised olid jooksva kuu laekumised korteriomanike lõikes. Maja üldarve jaotust korteriomanike vahel teostab hageja alates 01.09.2004. a. Kostja on maksnud esitatud arveid ebakorrapäraselt, raha laekumisel arvestati esimeses järjekorras põhivõlgnevus. Viimane kostja makse oli 2008. a augustis. Viivise üldarve jagati samuti korteriomanike vahel ära. Kolme kuu eest ei ole hageja nõus ümberarvestust tegema (septemberdetsember), kuna soojusenergia müüjale on raha tasutud vastavalt esitatud arvetele. Hageja polnud viivise vähendamisega põhinõude summale nõus.
6.Kostja esindaja selgitas, et on esitanud OÜ-le Tammiku maja projekti elektriküttele ülemineku kohta 2005. a augustis (A.P.E. Elekter AS). Soojuskoormuse ümberarvestamise dokumendid esitati hagejale 2005. a oktoobris. Radiaatorite väljalõikamist teostas OÜ Tammiku Maja 02.09.2005. a. Detsembris 2005. a pöördus kostja hageja poole, tundes huvi, miks arveid esitatakse täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja kaotas oktoobris 2005. a esitatud dokumendid ära. Detsembris 2005. a esitas kostja dokumendid teistkordselt. Kostja leiab, et hageja pidanuks teostama kütte ümberarvestuse oktoobris, novembris ja detsembris (kolm kuud).
V Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
8.Asja materjalidest nähtub, et kostja on korteri asukohaga xxx Ida-Virumaa, omanik (tl 78). Ridaküla 18 elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mitte-tulundusühingute registrisse 14.01.1998. a (e-äriregister). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Ridaküla 18 liige vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1. AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ Ridaküla 18 vahel on sõlmitud 01.09.2004. a soojuse müügileping nr 801003601 (tl 87-90). Korteriühistu Ridaküla 18 ja OÜ Tammiku Maja vahel on 23.12.2002. a ja 02.01.2008. a sõlmitud elamu teenindamise leping (tl 91-96). 23.09.2004. a on KÜ Ridaküla 18 loovutanud nõuded - sh KÜ Ridaküla 18 loovutas elumaja hooldajale OÜ-le Tammiku Maja õiguse teostada alates 01.09.2004. a soojuse tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel, seoses AS Kohtla-Järve Soojus poolt alates 01.09.2004. a elumajale esitatud soojuse tarbimise ühisarvete alusel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt-võlglastelt tarbitud soojuse võlgnevused koos viivistega 0,07% mitteõigeaegse tasumise korral tasumata summalt tasumisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks koos kohustusega peale võlgnevuste laekumist hooldaja arveldusarvele need koheselt üle kanda KohtlaJärve Soojus AS-le. Nõude loovutus kehtib alates 01.09.2004. a kuni KÜ poolt esitatud kirjaliku pöördumiseni OÜ-ga Tammiku Maja sõlmitud hoolduslepingu nr 11 lõpetamiseni (tl 97). Tõendist teenustasu arveldustest ajavahemikul september 2004 – august 2008. a (tl 82-83) nähtub, et soojuse arvestust alustati septembris 2004. a ning kuni augustini 2008. a arvestati tasumiseks 14 088 krooni (48 arvet), kogu perioodil on kostja tasunud 20-l korral erinevates summades esitatud arveid – kokku 12 465,60 krooni, saldo on 11.08.2008. a seisuga – (miinus) 1 622,40 krooni (kostja võlgnevus) (tl 82-83).
9.Hageja nõudeõigus.
9.1.Kohus märkis eespool, et KÜ Ridaküla 18 (KÜ) ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel oli sõlmitud soojusenergia müügileping, KÜ ja hageja vahel elamu teenindamise leping, KÜ loovutas soojusenergia võlgnevuste väljamõistmise korteriomanikelt hagejale.
9.2.Asja materjalidest tuleneb, et soojusenergia müüja esitab KÜ-le arve tarbitud soojusenergia eest igakuuliselt (üldarve), majasisest soojusenergia jaotust teostab hageja, esitades korteriomanikele jooksvad arved igal kuul tarbitud soojusenergia eest, korteriomanikud tasuvad soojusenergia eest AS-le Kohtla-Järve Soojus.
9.3.Võrguettevõtja (AS Kohtla-Järve Soojus) peab kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi tagama tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. võrguettevõtja kohustused piirduvad vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike vahelistest ning korteriomanike omavahelistest kokkulepetest.
9.4.Kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes.
Sellised otsused on korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele.
9.5.KÜ on nõudeõiguse korteriomanike vastu loovutanud elumaja teenindajale – hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3).
9.6.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumisest, põhjendatud.
10.2.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.
10.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 tuleneb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
10.4.Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-95-08 märkinud: „ Kolleegiumi arvates tuleb (*TsMS § 147 lg 3) nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. /.../“.
10.5.Kostja pidi KÜ ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt tasuma soojusenergia eest talle esitatavate arvete alusel (arveid esitas korteriomanikele hageja, st teostas maja soojuse üldarve jaotust, alates 2004. a septembrist, tl 171). Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid septembrist 2004. a (augustikuu arve) kuni augustini 2008. a (tl 82-83), maksetähtpäev oli 20-s kuupäev ja makse saaja AS Kohtla-Järve Soojus (tl 139-141).
10.6.Seega algas tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2004. a esitatud arvete osas 2004. a lõppemisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 17.10.2007. a, seega ei ole hageja nõue aegunud (TsMS § 486 lg 4).
11.Võla puudumise vastuväide.
11.1.Kostja esitas vastuväite, et tal puudub võlg hageja ees ning ta on tasunud kogu tema poolt tarbitud soojusenergia eest. Nimetatud väide pole mitte ühegi tõendiga tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostja tasus esitatud arveid soojusenergia eest ebakorrapäraselt ning summades, mis ei kattunud esitatud arve summadega (tl 82-84), kostja saldo on 4 aasta jooksul olnud negatiivne. Esitatud arvete tasumist kajastab ka tõend viivise arvestamise kohta (tl 84-86). Võla jääk kuu alguses kajastub esitatud arvetel (tl 139-41). Hageja esindaja selgituste kohaselt arvestati tasumised põhinõude katteks.
12.Soojusenergia eest tasumisest 2005. a oktoobris, novembris ja detsembris.
12.1.2005. a oktoobris on tasumiseks esitatud arve summas 382,85 krooni, novembris 592,60 krooni ja detsembris 794,45 krooni (tl 82). Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud kolme kuu eest pidi hageja arvet esitades lähtuma soojuskoormuse muutusest seoses alternatiivküttele üleminekule (jääkpind 1,5 m2) ning millal kostja vastavad dokumendid hagejale esitas (kas oktoobris või detsembris).
12.2.Asja materjalidest nähtub, et 02.08.2005. a on kostja tellinud elektriküttele ülemineku projekti (kooskõlastatult KÜ-ga; tl 125); kostja on tasunud hagejale 02.09.2005. a radiaatorite väljalõikamise eest (3 radiaatorit; tl 120); A.P.E. Elekter AS poolt koostatud projekt kannab kuupäeva 19.09.2003. a (tl 123); OÜ ECONEF on koostanud arvestuse soojusenergia jääkkoormuse kohta 2005. a oktoobris (tl 121), mille eest kostja on tasunud 23.10.2005. a (tl 120). Hageja poolt esitatud soojuse jääkkoormuse arvestusel (1. lk.) on märge „saadud 12.2005. a, arvestatud alates 01.01.2006“ ning hageja esindaja selgituste kohaselt OÜ Tammiku Maja juhatuse liikme (S.K.) allkiri (tl 159, vt kohtuistungi protokoll).
12.3.Kohtu arvates pole üheselt tõendatud täpne aeg, millal kostja hagejale jääkkoormuse arvestuse esitas, kuid tõendatud on aeg, millal kostja radiaatorid korterist eemaldada lasi – 02.09.2005. a.
12.4.Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole võimalik arvestada kostja võlga tegeliku tarbimise järgi (1,5 m2, 0,0045 MWh; tl 121-122), kuna kostja pole, vaatamata kohtu ettepanekule sellist ümberarvestust teinud ning kütte arved hõlmavad lisaks kaudsetele kuludele ka tasu vee soojendamise eest (tl 139-141).
12.5.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1 622,40 krooni.
13.Viivise nõue.
13.1.Hageja õigus viivist nõuda tuleneb müügilepingust ja nõude loovutamisest. Viivise arvestus ja periood on tõendatud tõendiga teenustasu arveldustest (tl 82-83), millest nähtub arvete maksmise aeg ja summad, samuti viivise arvestusega, millest nähtub, arve kuupäev, summa, maksetähtaja ületanud päevade arv, tasumise kuupäev (tl 84-86). Seetõttu kohus kostja vastuväidetega ei nõustu.
13.2.Nõude õiguslik alus on VÕS § 113. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus õigustatud isikule täita õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisega on võlgnik viivituses alates ettenähtud ajal kohustuse täitmata jätmisest ehk kohustuse rikkumisest.
13.3.Küll nõustub kohus kostjaga selles, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur (ületab põhivõlga). Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-66-05 märkinud, et „rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses /.../ Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg /.../. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal“.
13.4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 1 622,40 krooni.
VI Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja peab hüvitama hageja menetluskulud 85 % ulatuses.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.