Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja 1 sõlmisid 9.10.2006 laenulepingu , millega anti põhivõlgniku kasutusse laenusumma 30 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 9.10.2009. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale intressi 4 % kuus. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 9.10.2006 käenduslepingu laenulepingu täitmise tagamiseks. Käendaja vastutuse maksimaalmääraks oli lepingus kokku lepitud 60 000 krooni. Kostja 1 ei täitnud laenulepingust tulenevat tagasimaksekohustust ning hageja saatis kostjale 7.04.2008 kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks. Hageja hoiatas 7.05.2008 kirjaga kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlu olevaid summasid. Hageja ütles laenulepingu üles 4.08.2008. Kostja 1 põhivõlgnevus hageja ees on 25 697 krooni. Kostja jättis laenulepingu kehtivuse ajal osaliselt tasumata nii põhivõla kui intressi. Lepingu lõppemise ajaks oli muutunud sissenõutavaks intress suuruses 5168 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 6.2 järgi on hagejale õigus nõuda lepingu ülesütlemise järgselt viivist tagastamata laenusummalt. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis 135 viivitatud päeva eest summas 3221 krooni. Hageja loobus osaliselt viivise nõudest ning leppetrahvinõudest. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis pärast kohtuotsuse tegemist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete järgi ei ole hageja põhinõude suurus selge. Kostja 1 tasus laenumakseid ebaregulaarselt. Kostjad leiavad, et hageja on laenumaksetelt arvanud esimesena maha intressid ja siis laenu põhisumma, mis ei ole kooskõlas VÕS § 415 lg 2 sätetega. Hageja on arvestanud viivist ka intressidelt, mis ei ole kooskõlas VÕS § 113 lg 6 sätetega. Hageja nõutud leppetrahvi summa on liiga suur.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et vaidluse saab lahendada lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu 30 000 krooni laenamiseks ning hageja ja kostja 2 käenduslepingu laenulepinguga võetud kohustuse täitmise tagamiseks. Samuti ei vaidle pooled kostja 1 poolt tagasi makstud summade suuruse üle. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nad ei ole kätte saanud hageja poolt saadetud meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks ja teadet lepingu ülesütlemiseks. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu 30 000 krooni laenamiseks, tagasimaksekohustusega hiljemalt 9.10.2009 vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Hageja pool kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja 1 on teinud tagasimakseid osaliselt, viimane makse sooritati 31.3.2008. Kohtule esitatud hageja kirjadest nähtub, et kostjate laenulepingus ja käendusleping näidatud aadressil on hageja saatnud kostjatele meeldetuletuse laenu tagastamise kohta ning lepingu ülesütlemise teate. VÕS § 396 järgi on laenu saajal laenulepingust tulenev kohustus laen tagastada. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 järgi on laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja on viivituses rohkem kui kaks järjestikkust osamakset. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingut tuleb käsitleda tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 416 lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud, mille järgi võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui võlgnik on viivitanud vähemalt kolme järjestikkuse osamakse tasumisel ja talle on antud vähemalt kahe nädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

likvideerimiseks. Kohtule esitatud hageja kirjadest ja kostja poolt tehtud maksete loetelust nähtub kostja 1 on olnud viivituses rohkem kui kolme järjestikkuse osamakse tasumisel ning hageja on andnud talle täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja väited selle kohta, et hageja on esmalt arvestanud võlgnevuselt maha arvestanud intresside summa ja seejärel põhisumma, on paljasõnalised. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, mida ta oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 järgi tegema. Kostja taotlusel on hageja esitanud kostja 1 poolt tehtud maksete summad ja kuupäevad, mis oleks võimaldanud kostjatele esitada omapoolsed arvutused. Kostja 1 tegi tagasimakseid ebaregulaarselt, järelikult suurenes maksega viivitatud päevade arvu võrra ka intressina tasutava makse summa. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust ei nähtu, et pooled oleksid käendaja vastutust selliselt piiranud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui põhivõlgniku vastu nõuet rahuldada ei saa. Kostja 1 ei ole oma kohustust täitnud ja seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 25 697 krooni. Tarbijakrediidilepingu on VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on seega alati tasuline leping, mille puhul tarbija maksab tasu rahasumma kasutamise eest intressidena. Pooled on lepingu p 4 kokku leppinud intressimääras 4 % kuus. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud kohustuse täitmist ja intressi maksmist. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista intress krediidi kasutamise eest kuni lepingu ülesütlemiseni summas 5168 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmata jätmisel viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või viivise määr olla suurem kui lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ütles kostjale lepingu üles ning nõudis lepingu järgi saadu tagastamist. Kostja 1 oma kohustust täitnud ei ole ja on seega sattunud viivitusse ning on kohustatud tasuma viivist iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduses toodud arvestuse järgi oleks hageja õigustatud nõuda viivist põhinõudelt iga viivitatud päeva eest (135 päeva), mis oleks kokku 4625,46 krooni. Hageja on viivise suurust vähendanud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kuni 17.12.2008 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3221 krooni. TsMS § 367 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis alates 18.12.2008 põhinõudelt 48 % aastas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude suurus. Põhinõudest suurema viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas heade kommetega. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.