Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 25.06.2008 kohtule hagi kostja vastu põhinõude 23 628,50 krooni ja viiviste 2871 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 84 ehituskile, prügikottide jm kauba ostmiseks. Hageja esitas kostjale koos kaubaga arve-saatelehed nr 280270 ja nr 280448, mille kostja allkirjastas kauba vastuvõtmisel. Hageja taganes lepingus ja kostja tagastas osa kaubast, mille kohta koostas hageja kostjale uued arve-saatelehed nr 280930, nr 280934 ja nr 280938 kogusummas 23 628,50 krooni. Kostjal on müügilepingu järgi kohustus ostetud kauba eest tasuda, mida ta teinud ei ole ja sellega on kostja müügilepingut rikkunud. Kostja vastuväidetes välja toodud kostja laoseis ei ole tõendatud ega vasta hageja poolt kostjale esialgselt müüdud kauba kogustele. Kostja ei ole kuni kohtumenetluse alguseni esitanud pretensioone tagastatud kaba koguste osas. Arve-saatelehel on märgitud viivise suuruseks 0,15% tasumata makselt päevas. Kostja on viivitanud hagi esitamise seisuga 215 päeva alates 20.06.2008 ning kostjalt tuleb välja mõista ka viivis 10396 krooni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu selliselt, et hageja annab kostjale üle kilematerjali ehituskaupluses müümiseks ning kostja tasub selle eest. Hageja esindaja nõudis 16.04.2008 osa ostetud kauba tagastamist. Kostja esindaja ei teostanud kauba tagastamisel kile ülemõõtmist ega ühikute üle lugemist. Hageja esitas tagastatud kauba kohta arve-saatelehed kogusummas – 13 907,60 krooni. Hageja poolt arve-saatelehel esitatud andmed ei ühti kostja 15.04.2008 laoseisuga. Kostja leiab, et hageja on ühepoolselt vähendanud tagastatud kauba koguseid. Kauba tagastamisel laaditi kaup autosse ega kontrollitud tegelikke kile koguseid. Kostja laoseisu ja hageja arve-saatelehe võrdlusest selgub, et hageja on näidanud tagastatud kaubakoguse suuremana, hageja viis ära kaupa kogusummas 15 743,26 krooni. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele. Lepingu järgi oli maksetähtajaks 30 päeva kauba ja arve saamisest. Arve nr 280448 on koostatud 22.02.2008, kuid hageja ei ole tõendanud, millal kostja on arve kätte saanud. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja tunnistab hageja nõuet 7885,24 krooni osas, kuid nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tsiviilasja saab lahendada lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust olla ära kuulatud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vaidlevad müügilepingus kokku lepitud kohustuse täitmises osas, muuhulgas on poolte vahel vaidlus hageja poolt kostjale üle antud kauba koguste üle. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Vaidluse lahendamiseks on vaja välja selgitada millises koguses andis hageja kostjale kauba üle ja millises koguses võttis hageja kostjalt kauba 16.04.2008 tagasi. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja raha maksmist. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmata jätmisel VÕS § 113 lg 1 alusel. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise suuruse 0,15 % tasumata makselt päevas iga viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab lepingust taganemise õiguse. Kohus leiab, et hageja poolt osa kauba tagasi võtmist 16.04.2008 tuleb käsitleda kui

müügilepingust taganemist tagasivõetud kauba koguse osas vastavalt VÕS § 188 lg 1 sätestatule. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled sõlmisid ostu-müügilepingu nr 84, mille alusel tarnis hageja kostjale kaupa. 04.02.2008 arve-saatelehe nr 280270 järgi tarnis hageja kostjale kaupa 13 153,40 krooni eest ja 22.02.2008 arve-saateleht nr 280448 järgi tarnis hageja kostjale kaupa 24 382,70 krooni eest. Mõlemal arve-saatelehel on tasumise tähtaeg 30 päeva, kauba vastuvõtmine on fikseeritud allkirjaga. Kohus asub seisukohale, et kostja on kauba ning arved st tasumise kohustuse kätte saanud. Järelikult on hageja nõue kauba eest tasumiseks muutunud sissenõutavaks, sest hagiavalduse esitamise ajaks oli arve esitamisest möödas rohkem kui 30 päeva. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 16.04.2008 võttis hageja osa kostjale tarnitud kaubast tagasi. Kohtule esitatud 16.04.2008 poole seaduslike esindajate poolt allkirjastatud saatelehel on fikseeritud tagastatud kauba kogus ja 16.04.2008 arve-saatelehel 280930 kauba kogus ja selle maksumus summas -6607,10 krooni. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus oma väiteid tõendada. Kostja on oma vastuväidete kinnituseks esitanud 15.04.2008 kaupade arvestustabeli. Muid tõendeid kostja oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud ei ole, hoolimata sellest, et hageja on selgesõnaliselt vaidlustanud kostja väited kostja laoseisu kohta. Kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud saatelehel on tabelis toodud osad kaubad hagejale üle antud, saatelehel on fikseeritud kaupade kogus. Kohus leiab, et nende kaupade osas, mille kohta on poolte poolt allkirjastatud saateleht, on kostja vastuväited kauba koguste osas hilinenud. Asjaolu, et kostja ise oli vastuväidete kohaselt hooletud ega kontrollinud täpselt kauba koguseid, on kostja riisiko. Kaupade arvestustabelis on nimetatud järgmised kaubad, mis ei ole fikseeritud saatelehel: maasikakile 620 jm; kile 5400*0,17168 jm ; kile 6000*0,2 225 jm. Maasikakile koht on hageja esindaja esitanud arve-saatelehe nr 261391, kust nähtub, et hageja on kostjale tarninud 430 jm maasikakilet. Kohus leiab, et hageja esitatud andmed kostja väidetava laoseisu ja kostja esitatud andmed kostja laoseisu kohta ei kattu. Samuti ei kattu kostja laoseis väljendavad andmed muude kaubakoguste osas, mille kohta on kostja esindaja andnud allkirja 16.04.2008 saatelehel. Kohus leiab, et kostja kaupade arvestustabel kui tõend kostja laosesiu kohta ei ole seetõttu usaldusväärne. Teisi tõendeid kostja esitanud ei ole, järelikult on kostja väited teiste, arvestustabelis väljendamata kaupade kohta, paljasõnalised. Hageja on 16.04.2008 dateeritud kolme arve-saatelehega tõendanud tagasi võetud kauba koguseid, järelikult tuleb lähtuda 4.02.2008 ja 22.02.2008 arve-saatelehtedel märgitud kauba ja 16.04.2008 arve-saatelehtedel märgitud kauba vahest ning vahesumma 23 628,50 krooni kostjalt välja mõista. Kostja on olnud kauba eest tasumisega viivituses alates kauba eest tasumise kohustuse tekkimisest. Arve-saatelehel on märgitud kauba eest tasumise tähtajaks 30 päeva alates kauba kättesaamisest. Kaup on kätte saadud arve-saatelehe alusel, järelikult on kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud arvete üle andmist kostjal, paljasõnalised. Arve-saatelehtedel on kostja esindaja allkiri, kostja ei ole kogu menetluse käigus vaidlustanud kauba saamist 4.02. ja 22.02.2008 arve-saatelehtede alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 10 396 krooni. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.