H.K.
H.K.Tsiv asi nr 2-06-8225 Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretärid Meilin Rahusaar ja Kaidi Kanarbik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.märtsil 2009.a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-8225
Tsiviilasi
H.K.` hagi L.M. vastu ilma õigusliku aluseta saadu 202 000 krooni nõudes. Hagihind 202 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.K., esindaja vandeadvokaat Paul Järve AB Järve, Otti ja Laretei, aadress Uus tn 1 Pärnu e-post: [email protected] Kostja L.M., esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson , alates 2008 aasta advokaat Senny Pello AB Concordia ,aadress Lennuki 22 Tallinn, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
02.oktoobril 2008.a, 26.novembril 2008.
Resolutsioon :Juhindudes TsMS § 434, § 435 lg 1,2,3, § 436,TsK § 438 lg 4, § 439 lg 1, VÕS § 580 lg 1, VÕS ,TsÜS, ja Rahvusvahelise Eraõiguse Rakendamise Seaduse § 12 lg 1p 2, kohus otsustas: Rahuldada hagi .Välja mõista L.M.`ult rahaline hüvitis summas 202 000 kr ( kakssada kaks tuhat) H.K.`e kasuks. Kohtukulud Juhindudes TsMS 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pooled elasid koos vabaabielulistes suhetes alates 1987.aasta sügisest kuni 18 jaanuarini 2005 s.o. 17,5 aastat.
Hageja otsustas kostja juurest lahkuda, sest suhted olid muutunud formaalseteks.Hageja tundis end majas rohkem töömehena kui elukaaslasena. 17.septembril 1990.a. asusid pooled elama xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Metskonnale kuuluvasse elamusse, praeguse aadressiga xxxx küla xxxxxxxxxx vald Pärnumaa.Peres oli veel peale hageja ja kostja viimase kolm alaealist last, kes olid hageja ülalpidamisel, sest laste isalt hageja elatist ei saanud. Vastavalt poolte kokkuleppele erastas hageja elamu enda nimele 29.04.1998.a.Hageja väitel nõustus ta sellega kostja ema pealekäimisel ja arvestusega, et nii kuinii elatakse ühise perena koos ja tegemist on ühise koduga. Kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse 16.05.2001.a. Elamu koosnes selle erastamise momendil neljast toast eluruumide üldpinnaga 68,7 m2 ja selle juurde kuulusid majapidamis-abihooned: kelder kasuliku pinnaga 5,5 m2,saun kasuliku pinnaga 12,4 m2, kuur kasuliku pinnaga 44,1 m2, laut-kuur kasuliku pinnaga 65,3 m2 ja kaev. Maja seisund ei olnud hea ja vajas põhjalikku remonti. Peale erastamist 1998.aastal asus hageja maja ja kõrvalhooneid renoveerima.Töö seisnes selles, et hageja tegi ise kõikvõimalikke töid elamu parendamiseks, ostes kõik vajalikud materjalid enda raha eest.Mõningaid materjale on ostnud ka kostja, kuid esitatud hagis ei ole hageja neid arvestanud.Kuigi elamu oli kostja omandis, oli ta hageja poolt teostatavate töödega nõus ja kiirustas tagant.Kõik tööd said tehtud kostja teadmisel ja eesmärgiga ühiselt selles majas elada. Hageja väitel ei kavandanud tema elamu renoveerimist mitte selleks, et parendada kostja vara, vaid hageja pidas seda ühiseks varaks.Samas ei leppinud hageja kostjaga ka kokku, et teostab tööd ja paigutab oma raha tasuta majasse. Hageja on hagis viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-05 , kus on kohus asunud seisukohale, et alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olenemata selleks seadusest või tehingust kohustatud.Üheks alusetu rikastumise liigiks on olukord, kus üks isik teeb parendusi teise isiku varale viimase nõusolekul s.t. poolte kokkuleppel.Alusetu rikastumise nõude tekkimise seisukohalt omab tähtsust, kas pooltel oli kokkulepe ka hüvitise saamise kohta.Juhul, kui kulutuste tegija ei leppinud soodustatud isikuga kokku selles, et ta teeb kulutusi tasuta, siis olnuks tema ilmajätmine hüvitisest ebaõiglane ja vastuolus alusetu rikastumise instituudi eesmärgiga. Riigikohus on leidnud, et soodustatu saab rikastumise- kulutuste kokkuhoiu- jätta endale kulutuste tegijale hüvitist maksmata üksnes juhul, kui kulutusi tehti kokkuleppe kohaselt tasuta. Peale kooselu lõppemist tegi hageja kostjale ettepaneku hüvitada temale osa tehtud kulutustest.Kostja ei nõustunud sellega, väites, et kõik kuulub temale ja ta ei anna vabatahtlikult hagejale midagi. Hageja on lisanud hagile teostatud tööde nimekirja, mahu ja hinnangulise väärtuse. Esialgses hagis palub hageja kostjalt välja mõista ilma õigusliku aluseta omandatud vara arvelt 202 000 krooni. Kostja kirjalik vastus Kirjalikus vastuses kohtule 01.06.2006 ( tl 63-65) esindaja advokaar Raivo Bergson, kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud arvestama sellega, et vabaabielu korral pooltel vara ühist omandamist ei toimu ja soovi korral oleks pidanud sõlmima enne tööde alustamist kostjaga ühise tegutsemise lepingu. Kostja ei vaidlusta oma kirjalikus vastuses hageja poolt perekonna ülalpidamise kulutustest osavõtmist.Kostja väitel elas nendega koos ka hageja poeg eelmisest abielust.Seevastu hageja lapsed lahkusid kodust 2000- 2001 aastal ja hakkasid iseseisvalt elama.
27.06.2001.a. võttis kostja maja remondiks pangalt laenu 60 000 krooni.Laenu tagasimakseid tasus ja tasub peale kooselu lõppu kostja. Kostja väitel tegid suurema osa ehitustöödest kostja tütre mees M.A. ja A. J..Ehitusest võttis osa ka kostja poeg J.M., kes toetas ema ka materiaalselt. Kostja on oma väitel pidevalt tööl käinud, samuti pidanud loomi ja kasvatanud köögivilju.On saanud raha oma isast jäänud pärandvara arvelt 20 000 kr isa pangakontolt ja 60 000 krooni oma vennalt, kellele kostja jättis oma osa isa pärandvarast s.o. osa majast.Samuti väidab kostja, et pärandina saadud kaubik väärtusega 40 000 kr ja sõiduauto väärtusega 12 000 krooni vormistati hageja nimele ja need jäid tema kasutusse. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tehtud kulutused maja remontimisel nende kooselu ajal, katavad hageja isiklikud vajadused ja peab eluaseme korrastamist pika kooselu ajal heaolu tagamisel loomulikuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik 01.09.2006 esitas hageja esindaja kohtule kirjaliku taotluse ( tl 88), mille kohaselt teatas, et kostja on teinud ettepaneku tasuda 100 000 krooni, hageja on nõus 180 000 krooniga ja palub aega 15.septembrini 2006 läbirääkimiste pidamiseks. Kohtu eelistungil 28.09.2006 ( tl 89) taotles hageja esindaja ekspertiisi määramist, kuivõrd kostjaga kokkuleppele ei saanud. 17.oktoobril 2006 määras kohus ekspertiisi tööde maksumuse selgitamiseks ( tl 100).Ekspertarvamus saabus kohtule 04.12.2007 ( tl 118-133). 14.04.2008 teatas advokaat Senny Pello kohtule ( tl.151) et kostja on vahetanud esindajat ja tema on kostja L.M.`u uus esindaja. Kohtu istungil 15.04.2008 kuulas kohus ära ekspert Milli Laas`i.Kostja esindaja Senny Pello ei ilmunud, olles esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks ( tl.155). 22.08.2008 esitas hageja avalduse hagi täpsustamiseks ( tl.165-173). 10.09.2008 esitas kostja vastuse hagi täpsustusele ( tl 178-187). 22.09.2008 määras kohus hageja taotlusel kinnistu väärtuse määramise ekspertiisi ( tl.193). Eksperthinnang saabus kohtule 03.11.2008.Ekspertiisi eesmärk oli hageja taotlusel leida xxxxxxxxx vallas xxxx külas asuva xxxxxx kinnistu turuväärtus seisuga 1998.a. ( 170 000 kr), seisuga 2004 renoveerituna ( 520 000 kr ) ( alus Milli Laas`i ekspertiisiakt) ja seisuga 2004 renoveerimata ( 320 000 kr ) seisukorras. Kohtuistungil 02.10.2008.a kuulas kohus üle tunnistajad: R.H.( hageja naise vend),P. T.`i ( hageja õde),M.A. ( kostja tütre elukaaslane),J.K.`u ( kostja poeg).Tunnistajad K.M. ( kostja tütar),L.K. ( kostja ema) , E.S.,M.K.,V.H. esitasid oma kirjalikud tunnistused kohtule 06.11.2008.a. Kohtu seisukoht Eelkõige tuleb tuvastada hageja ja kostja eesmärgid lepingu sõlmimisel.Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 sätteid. Õigusteoorias tekkealuselt liigitatakse võlasuhted tehingulisteks ja seadusest tulenevateks ehk lepinguvälisteks võlasuheteks.Tehingulisteks võlasuheteks on põhiliselt lepingulised võlasuhted. Tehinguliste võlasuhete liigitamise peamine alus on tehingu poole või poolte eesmärk, mida tehinguga soovitakse saavutada.Kui lepingu eesmärgiks on tegutseda ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele lepinguga määratud viisil kaasa kas panuste tegemisega või muul viisil, võib olla tegemist seltsingulepinguga ( VÕS § 580 lg 1 ). Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nimetatakse kestvuslepinguteks ( VÕS § 195 lg 3).
Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on isik oma õigussuhte kujundamisel vaba.Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda. Et lepingust õiguslikult siduvate õiguste ja kohustuste omandamiseks on vaja saavutada vähemalt kahe isiku kokkulepe tulevase õigussuhte sisus, on lepingu puhul tegemist erilise õigusliku seosega. Klassikalise lepinguõiguse teooria tähtsam küsimus oli- miks on lepingud siduvad.Vastus sellele küsimusele oli, lepingud on siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on oma vabadust piiranud ja endale kohustusi võtnud vabatahtlikult.Lepinguvabadust võib teostada aga ainult tingimustel, et oma õiguste ja vabaduste teostamisel ning kohustuste täitmisel austatakse ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ja ning järgitakse seadust. Tsiviilõiguses üldtunnustatud vormivabaduse põhimõtte kohaselt võib igasuguse tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi ( TsÜS § 77 lg 1). Lepingu lõpetamisest peab teatama kirjalikult. Kohaldamisele kuulub TsK § 438 lg 4, § 439 lg 1, s.o. ühise tegutsemise sätete alusel.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-142 -05 p 15 märkinud järgmist: kolleegium märgib lisaks, et ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muuks eesmärgiks kui asja ühiseks omandamiseks.Sel alusel saab esitada alusetu rikastumise nõude. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et pooled alustasid elamu renoveermist 1998.aastal s.o. ajal, mil poolte vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping vastavalt sel ajal kehtinud TsK vastavatele sätetele ja peale Võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002.a on poolte suhetele kohaldatav VÕS § 580 lg 1s.o. seltsing.Asjas ei ole vaidlust , et elamu renoveerimine kestis kuni kooselu lõppemiseni s.o. 2005.aasta jaanuaris , seega tegu on kestvuslepinguga võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja lg 2 mõistes. Sama seaduse § 11 kohaselt võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1 .juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.Võlaõigusseadus ( VÕS) § 580 lg 1, mille järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enamt isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kostja on väitnud, ( tl 183), et alusetu rikastumise nõue on summas 93 000 krooni aegunud.Kohus leiab, et aegumist tuleb hakata arvestama ajast , mil kostja lahkus hageja juurest s.o. 18.01.2005, sest siis oli selge, et renoveeritud elamu jääb kostjale arvestades asja olemust ja hagejal on võimalus saada vaid rahalist hüvitust.Seega algab alusetu rikastumise 3-aastane aegumise tähtaeg alates 18.01.2005 ja sellest tulenevalt ei ole hagi aegunud ( TsÜS § 151 lg 1). Poolte kooselu ja vabaabieluliste suhete kestvuse osas hagis toodud kujul puudub poolte vahel vaidlus. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kooselu ajal renoveeriti elamu ja töid tegid ka teised pere liikmed, kes majas elasid. Tunnistaja R.H. ( hageja on naise vend) ütluste kohaselt tegi H.K. majas remonditöid.Tunnistaja on näinud töödel abiks olijaid: A.J. ja M.A..Tunnistaja ütluste kohaselt ostis kõik vajaminevad materjalid H.K.. Tunnistaja P.T.`i ( hageja õde) ütluste kohaselt tegi põhilised remonditööd majas H.K., abiks olid A.J. ja M.A. ning hageja isa J.K., kes suri eelmisel aastal. Tunnistaja M.A. ( kostja tütre elukaaslane) ütluste kohaselt alustati maja remondiga 1998.aastal kui tunnistaja sinna majja elama läks.Töid aitasid teha lisaks tunnistajale ja hagejale veel J.M., I.M. , samuti K.M. ja kostja.Maja katuse panid tunnistaja ütluste kohaselt peale tema, A.J., H.K. ja viimase poeg.Tunnistaja ütluste kohaselt materjalid muretsesid
hageja ja kostja.Tunnistaja J.M.`u ütluste kohaselt võtsid remonditöödest osa A.J., H.K. ja V.K..Maja katuse tegi M.A..Materjalide muretsemise kohta ei oska tunnistaja öelda, kes ostis. Tunnistaja L.K:`i ( kostja ema) ütluste kohaselt ei teinud H.K. üksinda midagi ja kui tegi, siis olid abiks need, kes seal majas elasid : M.A., L.K. ja L.M..Musta töö tegi ära A. J..Küsimusele, milliseid materjale ostis H.K., on tunnistaja vastanud, et soetas pisiasju, enamus hankis tasuta. Tunnistaja E.S.`a ütluste kohaselt varustas kostja isa kostjat lauamaterjalidega ja muretses küttepuud.Tunnistaja ütluste kohaselt vedas H.K. kohaliku konstaaabli loal ära materjale peale kooselu lõppu. Tunnistaja M.K:( kostja vend) ütluste kohaselt töötas tema ja kostja isa metsaveoga tegelevas firmas ja aitas kostjat lauamaterjali ja küttepuudega. Tunnistaja V.A. ütluste kohaselt ei olnud H.K.el elamu erastamise õigust, sest üürileping oli sõlmitud kostja L.M.uga. Tunnistaja K.M: ( kostja tütar) ütluste kohaselt varustas vanaisa I.K: nende peret lauamaterjali ja küttepuudega.Tunnistaja ütluste kohaselt viis H.K. peale ärakolimist kaasa kolm suur lauavirna.Tunnistaja ütluste kohaselt võeti 2001 aastal laen, mille eest osteti ehitusmaterjale.Tunnistaja ütluste kohaselt tegi enamus töid tema elukaaslane , kes on kogemustega ehitusmees, H.K. , kui osales töös, siis põhiliselt abitöölisena.Materjali osteti või saadi tuttavate käest nagu aiapostid kohalikult joodikult pudeli viina eest, tunnistaja V.A. käest saadi kasutatud aknad, köögipõranda linoleumi ostis vananaema, osa materjale tõid kostja pojad jne. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada kui palju kumbki pool tegi kulutusi rahas majavalduse renoveerimiseks.Aluseks tuleb võtta ekspert Milli Laas`i poolt koostatud eksperthinnang ja selle alusel välja mõista kostjalt elamu renoveerimise rahaline hüvitis hageja kasuks summas 202 000 krooni.Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pooled elasid vabaabielulistes suhetes, nende suhted olid head.Hageja töötas AS-s xxxxxxxxx( töötasu tõend tl.47 I kd), kostja tegeles majapidamisega ( kasvatas loomi, aia- ja põllusaadusi, pidas kasutatud riiete müügi äri ).Hagile on lisatud kirjalikud tõendid, mille kohaselt hageja H.K. on teinud järgmisi kulutusi: ostnud 03.mail 2000.a 25 tm metsamaterjali xxxxx Metskonnast,Eesti Energia kliendilepingud H.K.ega elektri eest tasumise kohta, xxxxx Metskonna tõend, et H.K. on töötanud xxxxx Metskonnas traktoristi ametikohal alates 29.05.1990 kuni 30.06.2002 , Elioni tootelepinguga – kliendi seadme ühenduspunkt xxxxxx xxxx küla xxxxxxxxxx vald leping sõlmitud 06.09.2000.a., prügiveo andmed Ragn-Sells ASga ajavahemikus 01.01.2002- 18.01.2006., xxxxx laekumiste väljavõttega ajavahemikus 22.01.2001 kuni 12.12.2005. Majavalduse renoveerimine on tõendatud ka hageja taotlusel läbi viidud ekspertiisiga( kohtule saabunud 03.11.2008) Ekspert Juhan Soekõrv on märkinud ekspertiisiaktis lk 14, et „ kokkuvõtteks võib lisada, et teostatud parendused tõstsid kindlasti sel hetkel kinnistu likviidsust, kuid mitte nii oluliselt turuväärtust.Käesoleval hetkel 2008.a. oleks hinnataval kinnistul teostatavate parenduste ( ehitustööd) maksumus enam-vähem võrdne kinnisvara turuväärtuse tõusu väärtusega.“ Eksperthinnangu kokkuvõtte kohaselt lk.15 oli vaidlusaluse xxxxxx kinnistu turuväärtus seisuga 1998.a. 170 000 krooni, 2004.aastal turuväärtus renoveerimata kujul 320 000 krooni ja samal aastal osaliselt renoveerituna oli kinnistu turuväärtus 520 000 krooni. Eelneva alusel on hagis märgitud asjaolud leidnud tõendamist ja on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Hallas Kohtunik
Ärakiri õige: I.Hallas /Kohtunik/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.