2-08-71105/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-08-71105 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS (endise nimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS) esitas 29.10.2008.a. kohtule hagiavalduse Axxxx Pxxxxx ja Axxx Axxxxxx vastu neilt solidaarselt 73 654,70 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tulenes nõue hageja ja AxxxxxPxxxxx vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja xxxx Axxxxxxxx sõlmitud käenduslepingust. Kohus võttis hagi menetlusse ja saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-ile 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja Axxxx Pxxxxxxxxei õnnestunud menetlusdokumente kohtule teadaoleval aadressil kätte toimetada. Kohus avaldas Axxxx Pxxxxx suhtes nõude väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjad hagile määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. 03.02.2009.a. esitas hageja kohtule avalduse kostja Axxx Axxxxxx vastu hagist loobumiseks, samas vähendas hageja oma nõuet Axxxx Pxxxxx suhtes 20 352,85 kroonini. Hageja palus jätkata kohtumenetlust kostja Axxxx Pxxxxx suhtes ja mõista temalt hageja kasuks välja 20 352,85 krooni viivise katteks. 17.02.2009.a. määrusega otsustas kohus lõpetada menetluse BIGBANK AS-i nõudes Axxx Axxxxxx vastu võlgnevuse tasumiseks seoses hageja loobumisega hagist ja jätkata menetlust BIGBANK AS-i nõudes Axxxx Pxxxxxxvastu viiviste tasumiseks summas 20 352,85 krooni. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 02.03.2009.a. ja kohustas kostjat sel kuupäeval kohtusse ilmuma. Kostja Axxxx Pxxxxxxx toimetati kohtukutse isiklikult kätte 19.02.2009.a. Kostjat hoiatati kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei ole teatanud kohtuistungile ilmumise seaduslikust takistusest. Hageja vähendas kohtuistungil oma nõuet ja palus kohtul Axxxx Pxxxxxxx tema kasuks välja mõista viivisevõlgnevus summas 19 211,31 krooni. Lisaks palus hageja jätta menetluskulud Axxxx Pxxxxx kanda ja mõista temalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest riigilõiv 40 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest riigilõiv summas 100 krooni ja lisaks hageja sõidukulud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-ile 410 võib kohus hageja taotlusel lahendada asja tagaseljaotsusega, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-08-71105 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 20.09.2007 tarbijakrediidilepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 33,98 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni (TsMS § 139), elektroonilise dokumendi väljatrüki eest riigilõiv 40 krooni (TsMS § 143 p 41) ja teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikus Teadaanded tasutud riigilõiv summas 100 krooni (TsMS 143 p 5), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas ka taotluse sõidukulude väljamõistmiseks summas 112.82 krooni ja kütusearve ning palus sõidukulud välja mõista. Hageja esindaja sõitis kohtuistungile Tartust, seega oli sõidu pikkuseks 2x 50 km. Müügiarvelt on näha, et 02.03.2009,.s o istungi toimumise päeval on hageja võtnud bensiini 8,78 l (t lk 72). Kohus leiab, et arvestades tehtud kulusid ja sõidu pikkust on taotlus sõidukulude hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 175 lg 1 ja 2 alusel.