hageja esindaja: J Palumets (Julianus Inkasso OÜ )
Asja läbivaatamise aeg
kostja: M H (XXX)
12. märts 2009.a; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M H
hageja OÜA kasuks välja põhivõlana 314,93 krooni
(kolmsada neliteist krooni ja 93 senti) ning viivis (viivitusintress) ajavahemiku 07.01.2004-17.10.2007 eest kokku summas 313,93 krooni (kolmsada kolmteist krooni ja 93 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja M H kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19. märtsil 2009.a. Kaebus
2-07-44179 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19. oktoobril 2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja OÜ (OÜ) A kostjalt M H hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 314,93 krooni ning viivitusintressi (viivise) summas 313,93 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohasel sõlmis Tele2 Eesti Aktsiaselts (AS) kostjaga 15. juunil 2001.a mobiiltelefoniteenuste lepingu , mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks olevaid Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi: Tele2 üldtingimused). Hageja väidetel kasutas kostja eelnimetatud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. 7. jaanuari 2004.a seisuga (s.o viimase kostjale väljastatud arve tasumise tähtaeg) võlgnes kostja Tele2 Eesti AS-ile 314,93 krooni. Vastavalt Tele2 üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Lähtudes Tele2 üldtingimuste peatükist VII, on kostja kohustatud arvete maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuivõrd kostja rikkus enda lepingust tulenevaid kohustusi, lõpetas Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu summas 314,93 krooni, millele lisanduvad viivised, hagejale. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 07.01.2004-17.10.2007 viivist kogusummas 650,96 krooni (s.o 314,93 kr x 1378 päeva x 0,15%). Tegutsedes heas usus, vähendab hageja aga viivisenõuet põhivõla summani, paludes kostjalt välja mõista viivise summas 313,93 krooni. Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja osundanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.29. septembril 2008.a kohtusse saabunud kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu ning palub tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis ta 15. juunil 2001.a hagis märgitud mobiiltelefoniteenuste lepingu ning ostis samas ka mobiiltelefoni Nokia 5110. Kostja väidete kohaselt oli sõlmitud leping tähtajaline (18 kuud). 2001.a septembris kaotas kostja telefoni ning sellega seoses sulges ka numbri. Numbri sulgemine toimus telefoni teel Tele2 Eesti
2-07-44179 AS-i helistades. Kostja kinnistuste kohaselt hüvitas ta kogu telefoni maksumuse ning ka kuumaksed 18 kuu ulatuses. Vastavad maksekviitungid ei ole säilinud (kuna Soome seaduste järgi olevat finants-dokumentide säilitamise aeg 6 aastat). Eeltoodu põhjal on kostja seisukohal, et Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud leping lõppes 15. detsembril 2002.a ning et tal ei ole vaidlusalusest lepingust tulenevaid täitmata kohustusi Tele2 Eesti AS-i ees.
MENETLUSE KÄIK
5.16. oktoobril 2008.a esitatud kirjalikus seisukohas kostja vastusele teatab hageja, et jääb hagis esitatud nõuete juurde. Hageja leiab, et kostja nõue ei ole aegunud, sest kohtumenetluses esitatud vastusega on kostja nõuet tunnistanud, mistõttu nõude aegumine katkes vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 158. Lähtudes TsÜS § 144 sätestatust on koos põhinõude tunnistamisega alanud uuesti ka kõrvalnõuete aegumine. Samuti märgib hageja, et lähtudes Tele 2 üldtingimuste punktidest 4.3 ja 4.1.7 tulnuks kostjal mobiiltelefoni väidetavast kaotamisest teatada kirjalikult, kuna see asjaolu võib oluliselt mõjutada poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Samuti märgib hageja, et tähtajaline leping oli kostjaga sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga ostmiseks, mitte teenuste kasutamiseks. Viimane tasumine teenuste eest toimus kostja poolt 16. mail 2003.a ning kujunenud võlgnevuse tõttu oli leping ühepoolselt peatatud 18. detsembril 2003.a.
6.21. novembri 2008.a määrusega otsustas kohus menetleda hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 toona kehtinud redaktsioonile. Määruses kohustas kohus pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad seniesitamata dokumendid, avaldused ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates sama määruse kättetoimetamisest. Samuti kohustas kohus menetlusosalist, kes soovib enda ärakuulamist kohtu poolt, teatama sellest kohtule ülalmärgitud 20-päevase tähtaja jooksul.
7.21. novembri 2008.a kohtumääruse saab lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks 28. novembril 2008.a ning kostjale 2. detsembril 2008.a. Pooled avaldusi, taotlusi ega dokumente sellele järgnevalt kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole pooled taotlenud kohtult enda ärakuulamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Vastavalt VÕSRS § 12 lg-le 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates sellest kuupäevast tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et paragrahvi esimeses lõikes sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Tele2 Eesti AS-i (hageja õiguseellane) ja kostja vahel 15. juunil 2001.a mobiiltelefoniteenuste lepingu näol on tegemist kestvuslepinguga (võlaõigusseadus (VÕS) § 195 lg 3). Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on hagi esemeks olev nõue kostja vastu tekkinud pärast 1. juulit 2002.a, mistõttu kuuluvad kohtu hinnangul asja lahendamisel kohaldamisele võlaõigusseaduse sätted.
11.Tele2 Eesti AS-i (hageja õiguseellane) ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingu esemeks oli mobiilsideteenuse müük telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb
2-07-44179 lepingule vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostja kohustuseks ostuhinna tasumine. Samuti tuleneb Tele2 üldtingimuste punktis 4.1.2, et tarbija (s.t käesoleval juhul kostja) on kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ning üldtingimustes kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Arvelduste kord on fikseeritud Tele2 üldtingimuste VII peatükis. Hageja väidete kohaselt on kostja jätnud talle osutatud teenuste eest 314,93 krooni ulatuses tasumata. Nimetatud väidet kinnitavad hagiavaldusele lisatud ärakirjad mobiiltelefoniteenuste lepingust ning Tele2 Eesti AS-i poolt kostjale väljastatud arvetest (vt toimik, lk 6 ja lk 8-21). VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses väitnud, et tal ei ole täitmata kohustusi Tele2 Eesti AS-i ees. Samas ei ole kostja nimetatud väiteid millegagi tõendanud. Eeltoodut arvestades, kuulub hagi põhinõude (314,93 kr) osas rahuldamisele.
12.Rahuldamisele kuulub ka hageja nõue 313,93 krooni suuruse viivise väljamõistmiseks kostjalt. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste lepingu lisaks olevate Tele2 üldtingimuste punktis 7.5 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõuda 17. oktoobri 2007.a seisuga põhinõudelt 314,93 krooni viivist kogusummas 650,96 krooni. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagis esitanud viivisenõude siiski vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 313,03 krooni. Nõutava viivisesumma vähendamine hageja poolt on kooskõlas ülalosundatud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatuga.
13.Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi nii põhi- kui viivisenõude osas.
14.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on 16. oktoobril 2008.a esitatud seisukohas õigesti juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses esitatud nõuded tulenevad Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste lepingust, mitte Tele2 Eesti AS-i poolt kostjaga sõlmitud mobiiltelefoni (NOKIA 5110) järelmaksuga müügilepingust. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt olid need kaks lepingut sõlmitud üheaegselt (vt toimik, lk 7). Seetõttu ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust kostja väited mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise ega tähtajalise (18 kuud) müügilepingu lõppemise kohta. Kostja ei ole menetluses esitatud aegumise vastuväidet ega taotlust aegumise kohaldamiseks (TsÜS § 143). Seetõttu ei oma õiguslikku tähtsust ka hageja poolt esitatud käsitlus aegumise katkemisest.
15.Kohus lisab samuti, et mobiilsideteenuste lepingu lisaks olevate Tele2 üldtingimuste punktis 11.6 sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse vaidlused läbirääkimiste ebaõnnestumisel Tallinna Linnakohtus (praegune Harju Maakohus). Kuivõrd kostja on vaidlusaluses õigussuhtes vaadeldav tarbijana (VÕS § 34), tuleks alates 1. jaanuarist 2006.a kehtiva TsMS § 106 lg 1 p-s 1 ja § 104 lg-s 1 sätestatut arvestades lugeda sellist kohtualluvuse kokkulepet tühiseks ning üldise kohtualluvuse järgi ei alluks tsiviilasi käesoleval juhul Eesti kohtule. Kuivõrd mobiilsideteenuste leping on sõlmitud enne 1. jaanuari 2006.a, tuleb kõnealust kohtualluvuse kokkulepet tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
2-07-44179 rakendamise seaduse (TsMSRS) § 4 järgi lugeda siiski kehtivaks. Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses asja alluvust Eesti kohtule ka vaidlustanud (TsMS § 394 lg 2 p 1).
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
17.TsMSRS §-st 42 tulenevalt ei kohaldata lihtmenetluse asjades ette nähtud võimalust teha otsus kirjeldava või põhjendava osata ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise piiranguid asjades, kus hagi on esitatud enne 2009.a 1. jaanuari.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.