Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.03.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Aleksandr Zentženko hagi Margus Valdese ja AS-i Morrison Invest vastu 88 087 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
88 087 krooni Harju Maakohtu 28.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Valdese apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anatoli Zentženko (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx), esindaja Diana Tooming Kostja Margus Valdes (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja Tarmo Friedenthal
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Aleksandr Zentženko esitas 03.12.2008 Harju Maakohtule hagi AS Morrison Invest vastu 88 087 krooni saamiseks. 28.01.2008 esitas hageja taotluse kaaskostjana Margus Valdese menetlusse kaasamiseks. 28.07.2008 avalduses palus hageja mõista 88 087 krooni hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. 06.08.2008 avalduses loobus hageja nõudest AS Morrison Invest vastu.
2.Margus Valdes ja Aleksandr Zentženko sõlmisid 22.06.2004 notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Müügiesemeks oli xxxxx vallas, Xxxxxxxxx alevikus, Xxxxxx xxx xx asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu müügilepingus leppisid, pooled kokku et ostuhind sisaldab muu hulgas ka tasu arenduspiirkonnas kuni kinnistu piirini elektrivõrgu väljaehitamise ja võrguga liitumise eest.
3.AS Morrison Invest tegi 24.04.2007 hagejale elektrivõrguga liitumispakkumise ja esitas 08.05.2007 arve elektrivõrguga liitumise eest liitumistasuna 88 087 krooni tasumiseks, kuna kostja ei andnud hagejalt saadud liitumistasu üle võrguettevõtjale, s.o. AS-le Morrison Invest. Hageja tasus arve 08.05.2007 maksekorraldusega.
4.Margus Valdes on liitumistasu omandamisega põhjustanud hagejale kahju.
5.Kostja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud. Ehitis valmis tähtaegselt, 2006 aastal. Kostja on leppetrahvi nõude sidunud vaid ehitise kasutusloa saamisega. Ehitisele on kasutusluba antud 2006 lõpus. Kasutusloa väljaandmine eeldas liitumislepingu sõlmimist, millega kostja ise pahatahtlikult viivitas.
6.Hageja palus Margus Valdeselt välja mõista 88 087 krooni. Kostja seisukoht
7.Margus Valdes hagi ei tunnistanud. Kostjal lasus lepingu järgi kohustus tagada hageja elektrivõrguga liitumine üksnes juhul, kui ostja täidab kinnistu müügilepingu tingimusi. Hageja kohustuste täitmata jätmine on tõendatud AS Morrison Invest 12.05.2006 ja 25.07.2006 ning kostja 09.01.2007 ja 09.07.2007 kirjadega.
8.Alternatiivselt palus kostja hageja rahalise nõude tasaarvestada leppetrahvi nõudega summas 50 000 krooni. Pooled on kokkuleppinud leppetrahvis 50 000 krooni iga ehitustähtaega ületava aasta eest. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 25.07.2006. Kostjal on õigus leppetrahvile summas 100 000 krooni.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.28.08.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Margus Valdeselt Aleksandr Zentšenko kasuks välja 88 087 krooni ja jättis menetluskulud Margus Valdese kanda.
10.Pooled vaidlevad kinnistu müügilepingus sisalduvate võlaõiguslike kohustuste täitmise üle. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on tasunud kostjale lepingus märgitud hinna 1 000 000 krooni. Lepingu p. 2.2 järgi sisaldab lepingu hind vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrgu väljaehitamist ja liitumist. Seega lepingu eseme 2(5)
hinnas sisaldub nii ostuhind kui ka tasu töö eest (s.h. elektrivõrgu väljaehitamine ja sellega liitumise võimaldamine). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus hagejalt ostuhinna hulgas saadud elektrivõrguga liitumise tasule või mitte.
11.Kinnistu müügilepingu p-dest 2.2 ja 3.1.3 tuleneb, et müüja on kohustunud tegema ostja kasuks töö, s.o. ehitama kinnistu piirini välja elektrivõrgu ning tagama liitumise ja ostja on kohustunud selle eest tasuma.
12.Hageja tasus võrguettevõtjale 88 087 krooni liitumistasuna kinnistu müügilepingu p. 2.2 tähenduses. Seega on hageja maksnud sama teenuse eest kahekordselt.
13.Kostja keeldumine kohustuse täitmisest tuginedes lepingu p-le 3.1.3., ei ole põhjendatud. Elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on nii seadusest kui lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasu maksmise kohustusega. Samuti on kostja keeldumine tulenevalt p-st 3.2. vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Lepingu p-s 3.2 ettenähtud ostja kohustused ei ole olemuslikult seotud elektrivõrguga liitumisega.
15.Poolte lepingust ei tulene müüja õigust liitumistasule juhul, kui müüja elektrivõrguga liitumist ei taganud. Kostjal puudunuks lepingu järgi õigus liitumistasule ka juhul, kui täitmisest keeldumine (liitumise tagamine) oleks olnud põhjendatud. Kohustuse täitmisest keeldumise instituut ei lõpeta kohustust, vaid tasakaalustab suhteosaliste positsioone vastastikuses suhtes. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ettemaksuna üleantud liitumistasu tagastamist, hageja on maksnud töö (teenuse) eest, mida kostja ei osutanud ning mille edasine osutamine on võimatu. Hageja on teinud sama teenuse saamisele kulutusi, mis on hinnatavad hageja kahjuna VÕS § 127 lg 1 tähenduses.
16.Alternatiivselt on kostja osundanud tasaarvestusele, väites, et tal on õigus leppetrahvile 100 000 krooni ulatuses kinnistu müügilepingu p 3.2.2. alusel. Sellest tulenevalt kostja möönab tasaarvestava isikuna hagejal tema vastu rahalise nõude olemasolu ning ei ole vaidlust selles, et eksisteerib passiivnõue summas 88 087 krooni. Tasaarvestusele tuginemine eeldab kostja poolel aktiivnõude olemasolu ja selle omaksvõttu hageja poolt või selle tõendatust kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud leppetrahvi nõude olemasolu. Poolte ja AS Morrison Invest kirjavahetus ei tõenda ehitustähtaja ületamise või selle valmimise väiteid 22.06.2007 seisuga. Kostja pidanuks tõendama, et hageja ehitis ei olnud valmis 22.06.2007 (vastab leppetrahvile summas 50 000 krooni) ja ka 22.06.2008 (vastab leppetrahvile kogusummas 100 000 krooni). Varasem kirjavahetus, mis eelnes leppetrahvi sissenõutavaks muutumisele, ei saa tõendada ega kummutada ehitise valmimise aja kohta esitatud väiteid. Ka kostja 09.07.2007 kiri ei ole seda asjaolu kinnitavaks tõendiks. Kirjas on vaid osundanud, et hageja ei ole esitanud kostjale kasutusluba, millest iseenesest ei saa teha järeldust ehitustähtaja ületamise ja leppetrahvi sissenõutavuse kohta. Lepingust ei tulene leppetrahvi nõudeõigus kasutusloa esitamata jätmise eest, vaid ehitustähtaja ületamise eest
17.Seega puudus kostjal tasaarvestav leppetrahvi nõue hageja vastu ning kostja tasaarvestusele tuginev vastuväide ei lõpetanud hageja nõuet kostja vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
18.Margus Valdes esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3(5)
19.Kostja nõustub maakohtuga selles, et Margus Valdesel oli kinnistu müügilepingu sõlmimisel kohustus välja ehitada elektrivõrk vastustaja kinnistu piirini ja tagada sellega liitumine. Tegemist oli tingimusliku kokkuleppega, mille eelduseks oli müügilepingu p 3.2. täitmine. Maakohus on aga põhjendamatult omistanud Margus Valdesele kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite, millist kostja üldse esitanud ei ole. Seetõttu on maakohus lisaks müügilepingu punktide 2.2., 3.1.3. ja 3.2. väärale tõlgendamisele kohaldanud valesti ka VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 3.
20.Maakohtu otsusest ei selgu, millisel alusel on kohus leidnud, et Margus Valdes on vastutav väidetava kahju eest, mis on Aleksandr Zentšenkol tekkinud seoses elektrivõrguga liitumise eest tasumisega AS-le Morrison Invest ning millest on kohus järeldanud, et liitumistasu maksmise näol oli üldse tegemist vastustajal tekkinud hüvitatava kahjuga. Kohus ei ole selgitanud, milles seisnes Margus Valdese lepingurikkumine, vaid teinud järelduse, et Margus Valdesel puudub õigus tasule töö eest, mida ta teinud ei ole. Samas on kohus teinud järelduse, et Aleksandr Zetšenko on õigustatud nõudma Margus Valdeselt ettemaksuna üleantud liitumistasu tagastamist, kuid kohaldanud VÕS § 127 lg 1. Seetõttu on maakohtu otsus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ning seega ebaseaduslik.
21.Aleksandr Zentšenko pidanuks tõendama oma nõudeõiguse olemasolu, sealhulgas ka kinnistu müügilepingu kohast täitmist kui lepingu p-s 2.2. sätestatud Margus Valdese kohustuse eeldust. Seevastu maakohus on põhjendamatult lugenud tõendatuks hageja väite selle kohta, et ta on kinnistu müügilepingut kohaselt täitnud olgugi, et asjas puuduvad sellekohased tõendid.
22.Kostja on tõendanud leppetrahvi nõudmist hagejalt, mis tugines pooltevahelisele kinnistu müügilepingule ning tasaarvestuse vastuväite esitamise hetkeks oli leppetrahvi nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtu järeldused leppetrahvi nõude tõendamatuse kohta on ainetud ning üldise tõendamiskoormise reeglit hageja kasuks põhjendamatult kallutavad. Hageja pidanuks tõendama seda, et ühepereelamu valmis tähtaegselt. Vastustajate seisukoht
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel jätab kolleegium tähelepanuta ja tagastab hagejale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud uued tõendid: 1)ehitusluba üksikelamu püstitamiseks ja 2)kasutusluba üksikelamu püstitamisel. Hageja ei ole põhjendanud nimetatud tõendite esitamist alles apellatsioonimenetluses.
26.Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.Kohtuotsus ei ole vastuoluline. TsMS § 438 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on kõiki neid nõudeid järginud. Kohus leidis tuvastatud asjaolude alusel, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega.
4(5)
28.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei ole oma lepingujärgset kohustust rikkunud kuna tegemist oli tingimusliku kohustusega ning hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud. Kostja kohustusele ehitada välja vee-, kanalisatsiooni ja elektrivõrgud ning tagada hageja kinnistu liitumine nendega vastas hageja kohustus tasuda lepinguhind miljon krooni. Hageja on oma lepingujärgse kohustuse täitnud, seega oli ta õigustatud nõudma ka kostjalt oma kohustuse täitmist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et kostjapoolne lepingu tõlgendamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu p-s 3.2 ette nähtud ostja täiendavad kohustused ei ole olemuslikult seotud müüjaja kohustusega tagada kinnistu kommunaalvõrkudega liitumine ning objektiivselt ei oleks võimalik hinnata nende kohustuste täitmist võrkudega liitumise vajaduse ajal. Nii on lepingu p 3.2.2 kohaselt hageja täiendavaks kohustuseks ehitada lepingu esemele ühepereelamu 24 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Samas ei ole elamut võimalik ehitada ilma kommunikatsioonitrassidega liitumata. Samuti on ehitustähtaja ületamise eest pooled kokku leppinud eraldi leppetrahvis. Lepingu 3.2.4 kohaselt oli hageja üheks täiendavaks kohustuseks täita AS Morrison Invest protseduurireegleid, kusjuures need protseduurireeglid ei ole lepingu osaks ja puudub ka viide, et hageja oleks nendega tutvunud.
29.Pooled olid lepingus sõnaselgelt kokku leppinud, et lepinguhind sisaldab ka liitumist ning kostjal puudus igasugune alus keelduda kõikvõimalikel otsitud põhjustel liitumistasu võrguettevõtjale maksmast ning jätta see raha endale. Lepingust ei tulene, et liitumistasu oleks võimalik teatud juhtudel käsitleda leppetrahvina.
30.Kostja alternatiivse vastuväite osas jagas kohus õigesti tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväide tugines asjaolule, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue. Seega pidi kostja esitama tõendid selle kohta, et tingimused leppetrahvi sissenõudmiseks olid olemas, see on kokkulepitud tähtaegadeks ei olnud elamu valmis ehitatud. Leping ei sisalda hageja kohustust esitada kostjale mingeid maja ehitamist või valmimist kajastavaid dokumente.
31.Seoses apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kohtunikud
G. Kivinurm
T. Kollom
K. Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.