2-08-88224/8 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

3.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-88224, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud SIA R P (hageja) esitas 22.12.2008 Harju Maakohtule hagi TAS(kostja) vastu võlgnevuse 44 702.52 euro (s.o 699 442.45 krooni) ja viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt olid tasumata vastavate kaubatarnete eest alljärgnevad arved: - arve nr 800608 summas 10 887.60 eurot (osaliselt tasutud, tasumata summas 1 373.87 eurot) maksetähtajaga 01.10.2008; - arve nr 800616 summas 5 617.40 eurot maksetähtajaga 02.10.2008; - arve nr 800624 summas 2 110.24 eurot maksetähtajaga 04.10.2008; - arve nr 800628 summas 6 904.40 eurot maksetähtajaga 04.10.2008; - arve nr 800641 summas 1 880.02 eurot maksetähtajaga 11.10.2008; - arve nr 800662 summas 1 651.77 eurot maksetähtajaga 18.10.2008; - arve nr 800689 summas 2 461.01 eurot maksetähtajaga 25.10.2008; - arve nr 800710 summas 2 681.43 eurot maksetähtajaga 01.11.2008; - arve nr 800728 summas 2 279.75 eurot maksetähtajaga 08.11.2008; - arve nr 800741 summas 1 041.41 eurot maksetähtajaga 14.11.2008; - arve nr 800780 summas 1 259.88 eurot maksetähtajaga 29.11.2008; - arve nr 800797 summas 844.49 eurot maksetähtajaga 06.12.2008; - arve nr 800820 summas 1 456.81 eurot maksetähtajaga 13.12.2008; - arve nr 800777 summas 14 140.04 eurot maksetähtajaga 03.12.2008. Kohus võttis 22.12.2008 määrusega hagi menetlusse. Kohtule 22.01.2009 esitatud kostja kirjalikus vastuses palub kostja jätta hagi täielikult rahuldamata, kuna arved on tasutud. Kostja tasus arve nr 800608 07.10.2008 osaliselt summas 6 934.45 eurot, ülejäänud osas, s.o summas 3 953.15 eurot, teostas kostja tasaarvestuse hageja nõuetega hageja vastu, mis tulenesid kostja arvest nr 1861861 ja kreeditarvetest nr 2842693 ja nr 2847211. 20.02.2009 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles tulenevalt kostja vastusest, moodustub võlgnevus teiste arvete alusel. 03.03.2009 määrusega keeldus kohus hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest ning see jagati iseseisvaks menetluseks. 05.03.2009 esitas hageja esindaja K.Tikan kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-ga 1 loobub hageja 22.12.2008 (avalduses ilmselt ekslikult märgitud 20.12.2008) esitatud hagist ning palub kohtul loobumine vastu võtta. Hageja märgib, et on sunnitud hagist loobuma seoses haginõude täitmisega pärast hagiavalduse esitamist. Hageja palub TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

2-08-88224 Kostja esindaja esitas 11.03.2009 kohtule seisukoha hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega menetluskulude jaotuse osas. Kostja märgib, et antud juhul olid arved tasutud enne hagi esitamist, mistõttu tegemist ei saa olla TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 juhuga. Kostja oli tasunud arved ja täitnud maksekohustuse perioodil 07.10.2008 – 27.11.2008, s.o enne 31.12.2008 hagi esitamist. Hageja esitas hagi pärast seda, kui kohustus oli nõuetekohaselt täidetud sõltumata hagist ja ajal, mil hagi ei olnud veel kostjale kätte toimetatud. Hagi esitamise ajaks hagis väljatoodud võlg puudus seoses kohase täitmisega ja hagejal puudus TsMS § 3 kohane kohtusse pöördumise alus. Kostja palub võtta loobumine vastu ja lõpetada menetlus ning jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Samal päeval (s.o 11.03.2009) esitas kostja esindaja kohtule ka taotluse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on kostja tasunud tsiviilasjas esinduse eest Harju Maakohtus: - 31.01.2009 arve TGP nr 000093 alusel 41 092 krooni (ilma käibemaksuta); - 28.02.2009 arve TGP nr 000220 alusel 9 395 krooni (ilma käibemaksuta); - 06.03.2009 arve TGP nr 000242 alusel 2 765 krooni (ilma käibemaksuta). Kokku on kostja tasunud 53 252 krooni pluss käibemaks. Tööaruannetest ja arvetest nähtub, et tegemist on õigusabiga seoses kohtuliku esindusega tsiviilasjas. Maksekorraldused kinnitavad kulu kandmist. Kostja palub määrata menetluskulu suuruseks 53 252 krooni ja see summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. 11.03.2009 esitas hageja esindaja A.S kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 121 250 krooni (s.h pool riigilõivust summas 14 375 krooni ja õigusabikulud summas 106 875 krooni). Veel palub hageja tagastada talle pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust. Kostja on 12.03.2009 esitanud kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude nimekirja suhtes. Kostja palub lugeda hageja menetluskulu ebamõistlikuks, põhjendamatuks, mittevajalikuks ja antud asjaga mitteseotuks ning jaotada menetluskulud nii, et need jäävad hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

2-08-88224 Hageja tasus 19.12.2008 (laekunud 22.12.2008) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank (IBAN EExxx xxxxxxxxxxxxx, SWIFT xxx, viitenumber 2900072123, selgitus: „SIA R P hagiavalduse eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 28 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 14 375 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus loeb hagi TsMS § 362 lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud) tähenduses esitatuks 02.01.2009 (s.o kui menetlusdokumendid sai kätte kostja seaduslik esindaja). Isegi kui lugeda hagi esitatuks menetlusdokumentide üleandmisest valvurile 31.12.2009, on hagi aluseks olev nõue rahuldatud enne hagi esitamist. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud kostja poolt pärast hagi esitamist nõude täitmisega, vaid kostja on nõude aluseks olevad arved tasunud enne hagi esitamist, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Seoses eelnevaga ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulude 53 252 krooni (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on antud asjas tsiviilasja hinnaks 699 442.45 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 700 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 200 000 krooni. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 53 252 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 53 252 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).