OÜB hagi EOÜ vastu leppetrahvi 100 000 krooni saamiseks
Hagihind
100 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜB(registrikood XXX, asukoht XXX
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Rainer H Hageja lepinguline esindaja Margus R Hageja nõustaja Danel T Kostja EOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja Teet S Kostja lepinguline esindaja Alik K
Kohtuistungi toimumise aeg
10.veebruar 2009.a
RESOLUTSIOON
Jätta OÜBhagi EOÜvastu leppetrahvi 100 000 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜBkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜBesitas 06.11.2008.a hagi EOÜvastu leppetrahvi 100 000 krooni saamiseks.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 30.07.2007.a töövõtulepingu nr 0753 (edaspidi leping), mille objektiks oli Keilas XXX ehitatava hoone projektdokumentatsiooni koosseisu kuuluva ehituskonstruktsioonilise osa koostamine ja tellija nõustamine projekti koostamisega kaasnevates küsimustes.
3.Vastavalt lepingu p 4.1. kohustus kostja alustama tööde teostamist hiljemalt 23.07.2007.a. ning üle andma kõik tööd hagejale hiljemalt 28.09.2007.a. Tööde teostamine pidi toimuma kahes etapis, millest esimese tähtaeg oli 13.08.2007.a ja teise tähtaeg – 28.09.2007.a. Lepingu p 5 leppisid pooled kokku, et tööde maksumuseks on 90 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kogusummas 106 200 krooni.
4.Kostja esitas 14.08.2007.a hagejale akti I etapi tööde üleandmiseks. Kuivõrd tööde üleandmisel selgus, et esitatud tööd olid osaliselt puudulikud, siis leppisid pooled kokku projekti I etapi osas muudatuste ja paranduste tegemises ning allkirjastasid 11.09.2007.a ka vastava kokkuleppe. 20.09.2007.a aktiga andis kostja hagejale üle lepingu I etapi tööd.
5.Lepingu II etapi töid ei ole kostja hagejale käesoleva ajani üle andnud. 18.12.2007.a saadetud e-kirjaga on kostja viidanud lepingu II etapi koostamiseks vajalike algandmete puudumisele. 10.01.2008.a. e-kirjaga edastas hageja kostjale digitaalsed projektid, milles olid toodud vastused kõigile kostja küsimustele. Samuti saatis hageja kostjale 11.01.2008.a kirja, milles viitas 10.01.2008.a e-kirjaga saadetud andmetele ja vastas täpsustavalt kostja poolt esitatud küsimustele.
6.Kostja teatas 14.01.2008.a hagejale lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Lepingu lõpetamise teatises on kostja viidanud asjaolule, et ei ole saanud projekteerimistööde II etapi teostamiseks vajalikke algandmeid.
7.Hageja vastas 19.03.2008.a kostja poolt saadetud lepingu lõpetamise teatisele ning juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et tööde lõpetamine kostja poolt välja toodud alustel ei ole põhjendatud. Kõik tööde teostamiseks vajalikud andmed on hageja poolt kostjale esitatud. Hageja andis nimetatud kirjaga kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Hageja nõudis lepingu täitmist hiljemalt 15.04.2008.a. Samuti teavitas hageja, et tööde teostamise tähtaja ületamisel kavatseb hageja nõuda vastavalt lepingu p 6.4 leppetrahvi tasumist.
8.Kostja ei ole käesoleva ajani lepinguga võetud kohustusi täitnud. Lepingu objektiks olevat projekti ei ole kostja hagejale üle andnud. Kostja lõpetas enne lepingu eesmärgi saavutamist ühepoolselt tööde teostamise. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õigus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.
9.Lepingu p 1.1.5 kinnitas kostja, et on põhjalikult tutvunud lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustega, võtnud lepingu sõlmimisel arvesse kõiki tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikke töid ning muid tööde teostamist piiravaid või kitsendavaid tingimusi ning et hageja poolt esitatud lähteandmed ja dokumendid on piisavad tööde teostamiseks. Seega olid kõik lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud algandmed ja dokumendid kostjale juba
enne lepingu sõlmimist üle antud. Lisaks eeltoodule esitas hageja kostjale koheselt pärast kostja e-kirja saamist täiendavad andmed ning vastused kostja küsimustele. Kostjal ei olnud ühtegi takistust lepingu täitmiseks. Kostjale olid üle antud kõik nõutud ja vajalikud dokumendid ning hageja esitas kostjale ka täiendavalt kõik kostja poolt nõutud andmed.
10.Kostja poolt hagejale 14.01.2008.a. saadetud teatest ei ole üheselt tuvastatav, mis alusel on kostja lepingu ühepoolselt lõpetanud. Kostja on viidanud hageja võlgnevusele ja samas on viidatud ka andmete puudumisele.
11.Lepingu erakorraline ülesütlemine on reguleeritud lepingu p 11.4, mille kohaselt võib töövõtja lepingu erakorraliselt üles öelda teatades sellest tellijale ette mitte vähem kui 10 kalendripäeva, juhul kui tellija on viivitanud töövõtjale arve tasumisega rohkem kui 20 päeva. Käesoleval juhul ei ole esinenud lepingu p 11.4 toodud alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samuti ei olnud kostjal alust lepingu ülesütlemiseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 652 toodud alustel. Hageja kui tellija on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused. Samuti on hageja koheselt reageerinud ja vastanud kostja küsimustele.
12.Lepingu p 4.1. leppisid pooled kokku tööde teostamise tähtajas. Kostja kohustus kõik tööd hagejale üle andma hiljemalt 28.09.2007.a. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejale töid üle andnud.
13.Lepingu p 6.4 on pooled kokku leppinud, et juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud tööde tegemise või üleandmise tähtajast, siis on tellijal õigus nõuda töövõtjalt, lisaks viivitamisega tekitatud kahju hüvitamisele, leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest. Kuivõrd kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud ega ole kinni pidanud tööde tegemise ja üleandmise tähtajast, siis nõuab hageja käesolevaga kostjalt leppetrahvi tasumist. Vastavalt lepingu p 6.4 oleks hagejal käesoleva seisuga õigus nõuda leppetrahvi summas 966 420 krooni, kuid hageja vähendab leppetrahvi nõuet ja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 100 000 krooni.
14.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, § 76 lg 1, § 82, § 101 lg 1 p 1, § 114 lg 2 ja § 159 lg 2.
15.Hageja esitas 10.02.2009 arvamuse kostja vastusele. Hageja soovis pooltevahelise lepinguga saada elamu konstruktiivset projekti ning selle alusel projekteerida võimalikud vee-, kütte- ja elektrivarustuse lahendused. Konstruktiivsest projektist peavad selguma kandvad seinad ja sõlmed, millesse ei tohi läbiviikusid teha. Mõeldamatu on, et konstruktiivne projekt, st kandvad seinad ja sõlmed projekteeritakse majasiseste kommunikatsioonide järgi. 16.Lepingu sõlmimisel esitas hageja kostjale arhitektuurse eelprojekti, mis on ühtlasi dokumentatsioon ehitusloa saamiseks. Arhitektuurne eelprojekt sisaldab eelprojekti mahus seletuskirja, plaani lahendusi (sh hoonete ja rajatiste paigutus, I ja II korruse plaane, hoone lõiget, sisevõrke eelprojekti mahus, vaateid, vundamendi plaani, koondvõrkude asendiplaanikõike, mida normidega ette nähakse). Nimetatud eelprojekt anti kostjale üle enne töövõtulepingu sõlmimist ning tutvudes eelprojektiga kinnitas kostja, et eelprojekti sisu on piisav konstruktiivse põhiprojekti koostamiseks.
17.Pooltevahelise töövõtulepingu punktis 1.1.4 kinnitab kostja, et on teadlik tellija eesmärgist ning et kostja kohustub tööde teostamisel sellega arvestama ning teostama tööd viisil ja ulatuses, mis võimaldab tellijal endale püstitatud eesmärgi saavutamist. Lepingu sõlmimisel ega selle täitmise käigus ei ole kostja kordagi nõudnud veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti, elektripaigaldise ja nõrkvoolu põhiprojekti. Kostja sõlmis lepingu teades, et selliseid projekte ei ole ja nõustus töö teostama ilma nimetatud projektideta. Seega ei ole kostjal ka käesoleval hetkel õigust selliseid nõudmisi esitada. Ehitus-geoloogiliste uuringute teostamine on väga suur ja kulukas töö, mille teostamisega ei ole hageja lepingut sõlmides arvestanud. Kostja ei ole lepingut sõlmides nõudnud sellise uuringu teostamist. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et kõik esitatud andmed on piisavad lepingu täitmiseks. 18.Hageja on seisukohal, et käesolevas menetluses on leppetrahvi nõude rahuldamise eelduseks ja õiguslikuks küsimuseks asjaolu, kas kostjal oli õigus lepingut lõpetada või mitte. Käesolevas menetluses ei oma tähtsust asjaolu, et hageja oli kostja poolt esitatud arve tasumisega mingil ajahetkel viivituses. Lepingu lõpetamise seisuga ei olnud hagejal võlgnevust kostja ees ja lepingu lõpetamise aluseks ei olnud hagejapoolne võlgnevus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2008.a. otsuses on asutud seisukohale, et täitmiseks täiendava tähtaja andmine ei välista VÕS § 114 lg 2 kohaselt kohustuse täitmist nõudval isikul leppetrahvi nõudmise õigust, leppetrahvi nõudest teatamise tähtaega tuleb VÕS § 159 lg 2 kontekstis aga arvestada alates täiendava tähtaja möödumisest. 19.Käesoleval juhul andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks hiljemalt 15.04.2008.a. Samuti teavitas hageja nimetatud kirjas, et kavatseb kostjalt leppetrahvi nõuda. Seega on hageja koos täiendava tähtaja andmisega teavitanud kostjat leppetrahvi nõudest ja kostjal oli võimalik sellega arvestada ning vastav risk endale võtta. Riigikohus on korduvalt erinevates lahendites rõhutanud, et leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-28-08, 32-1-15-08). 20.Juhul, kui võtta aluseks ajavahemik kostja poolt lepingu lõpetamise teate saatmise ja hageja vastuse (täiendava tähtaja andmine ning leppetrahvi hoiatus) esitamise vahel, siis ka sellisel juhul ei saa asuda seisukohale, et hageja oleks leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.04.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 leidnud, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Käesoleval juhul andis hageja kostjale mõistliku tähtaja lepingu rikkumise lõpetamiseks ja lepingu täitmiseks ning hoiatas kostjat leppetrahvi nõudest kaks kuud pärast kostja vastava kirja esitamist. Arvestades, et ettevõtetel on ka muu majandustegevus, mida tuleb korraldada
ning samuti kirjas väljatoodud asjaolude kontrollimise vajadust, ei saa kaks kuud olla ebamõistlikult pikk aeg. Vastasel korral kaotaks aegumistähtaega reguleeriv norm leppetrahvi nõude korral suuresti oma tähenduse. Samuti on oluline, et hageja on leppetrahvi asunud arvestama alles pärast täiendava tähtaja möödumist. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
21.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja alusetu. Kostja on seisukohal, et leping poolte vahel on lõpetatud ning hagejal puudub õigus nõuda ja kostjal ei ole kohustust maksta hagejale leppetrahvi.
22.Kostja väitel on leping erakorraliselt lõpetatud. 14.01.2008.a edastas kostja hagejale kirjaliku teate (kiri nr 0802-09), millega lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Hageja vastas kirjale üle kahe kuu hiljem, see on 19.03.2008.a. Lepingu lõpetamise teatele vastuse andmine viibis pikema aja jooksul kui lepinguliste kohustuste täitmise tähtaeg vastavalt lepingu p 4.1. oli ca 2 kuud. Kostja on seisukohal, et 19.03.2008.a kirjas esitatud vastulaused on esitatud hilinemisega ning jäeti seetõttu kostja poolt tähelepanuta. Arvestades 10-päevase etteteatamise tähtaja (lepingu p 11.4), samuti asjaoluga, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei täitnud hageja lepingulisi kohustusi, on kostja seisukohal, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted alates 25.01.2008.a.
23.Lepingu lõpetamise tahet võib järeldada ka asjaoludest, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata. Kostja esitas kirjaliku teate lepingu lõpetamisest, Hageja käitumine ehk tegevusetus pikema aja jooksul näitas samuti soovimatust lepingut jätkata. Kuna hageja ei vastanud kostja kirjale ega reageerinud muul viisil (näiteks telefoni teel ühenduse võtmine, kokkusaamise taotlemine läbirääkimiste pidamise eesmärgiga) kahe kuu jooksul, siis mõistis kostja hagejat, et ta ei soovi samuti lepingut jätkata (VÕS § 13 lg 3).
24.Hageja ei ole kinni pidanud lepingu p 3.2.2. sätestatud teadetele vastamise tähtajast. Hageja jättis kostja kirjadele reageerimata või vastas ebamõistlikult pika aja möödudes. 08.10.2007.a kirjale nr 0702-09 ja 18.12.2007.a kirjale jättis hageja vastamata. Kirjalikele teadetele vastamata jätmine või vastamine ebamõistlikult pika aja möödudes on vastuolus hea usu põhimõttega ja lepingu p 3.2.2. rikkumine.
25.Lepingu p 11.4. kohaselt on kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui hageja on viivitanud arve tasumisega enam kui 20 (kakskümmend) päeva. Hageja viivitas I etapi tööde eest tasumisega üle 20 päeva - I etapi tööde eest tasus hageja alles 07.11.2007.a, hilinedes tasumisega 78 päeva. Nimetatud asjaolule on viidatud kostja 14.01.2008.a kirjas nr 0802-09. lepingu ülesütlemise kohta.
26.Hageja on lepingulisi kohustusi rikkunud – hilinemine arve tasumisega, kirjadele vastamata jätmine. Kostja leiab, et kohustusi rikkunud pool kaotab õiguse nõuda teiselt poolelt kohustuste täitmist. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus hea usu põhimõttega ning asetaks lepingupooled ebavõrdsesse olukorda.
27.Kostja lõpetas lepingu ning teavitas sellest hagejat. Seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning hageja ei ole vaidlustanud lepingu lõpetamist. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuet, millega ta taotleks tunnistada lepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt ebaseaduslikuks, samuti ei ole hageja taotlenud kohtul lepingu kehtivuse tuvastamist ehk õigussuhte olemasolu tuvastamist.
28.Põhjendamatu ja eksitav on hageja väide, et 14.08.2007.a kostja poolt esitatud I etapi tööd olid osaliselt puudulikud. Poolte poolt 14.08.2007.a allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktile nr 184 ei ole märgitud pretensioone. Tellija taotlusel suurendati I etapi tööde mahtu ning pooled allkirjastasid 11.09.2007.a kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tegema täiendavat tööd: suurendati I ja II etapi tööde mahtu. Kokkulepitud täiendavad I etapi tööd anti kostja poolt hagejale üle 20.09.2007 aastal ja selle kohta allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 186.
29.Hageja esitas kohtule 11.01.2008.a. kirja nr 5. Kostja kinnitab, et ei ole nimetatud kirja hagejalt saanud. Hageja tuginemine lepingu p 1.1.5. ei ole põhjendatud. Pärast lepingu sõlmimist on hageja initsiatiivil muudetud esialgseid hoone lahendusi, mis tingis omakorda vastavalt muudetud lähteandmete esitamise. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hageja on tunnistanud täiendavate lähteandmete esitamise vajadust. Hageja saatis e-postiga 10.01.2008.a kostjale osaliselt vajaminevad algandmed II etapi tööde teostamiseks – korruste plaanid, lõike, vaated ja seinatüübid. Samuti nähtub hageja 11.01.2008.a kirja sisust, et ta on pidanud vajalikuks pärast lepingu sõlmimist täiendavate andmete esitamist. Samuti viitas hageja nimetatud kirjas Eesti Geoloogia Seltsile, kelle käest on võimalik saada täpsemat informatsiooni. Kostjale ei ole esitatud muuhulgas hoone asendiplaani ja krundi geoloogilist uuringut. Vajalike andmete esitamata jätmisega on hageja rikkunud VÕS § 23 lg 2 sätestatud koostöökohustust lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on vajalik teisele poolele kohustuste täitmiseks. Kostjal oli õigus VÕS 652 lg 2 sätestatud alustel leping üles öelda – tellija ehk hageja ei ole esitanud vajalikku teavet kostjale, mida viimane vajab lepinguliste kohustuste täitmiseks.
30.Kostjal puudub kohustus leppetrahvi maksmiseks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui eeldada, et kostja oli kohustatud lepingulised kohustused täitma hiljemalt 15.04.2008.a, siis puudub hagejal vastavalt VÕS 159 lg 2 õigus nõuda leppetrahvi. Hageja avastas või pidi avastama väidetava kostja lepinguliste kohustuste rikkumise 16.04.2008.a (vastuses 2007.a). Pärast rikkumise avastamist ei ole hageja kostjat teavitanud leppetrahvi sissenõudmisest ning seega ei ole tal õigust leppetrahvi nõuda. Hagiavalduse esitas hageja kohtule 06.11.2008.a, see on üle kuue kuu hiljem päevast, millal hageja sai teada või pidi teada saama väidetavast lepingukohustuste rikkumisest. Olukorras, kus lepinguliste kohustuste täitmise tähtaeg on ca kaks kuud (lepingu p.4.1.), ei saa pidada kuue kuu pikkust tähtaega mõistlikuks ajaks ning seetõttu leiab kostja, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud tähtaegselt – mõistliku aja jooksul - ning tuleb jätta rahuldamata.
31.Kostja juhib tähelepanu leppetrahvile omasele aktsessoorsusele (VÕS § 163), see tähendab sõltuvusele põhikohustusest. Tulenevalt hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisest, lõpetas kostja erakorraliselt lepingu, teavitades sellest kirjalikult hagejat. Lepingu ülesütlemisega lõpeb leppetrahvi kohustus. Hageja, kui lepingulisi kohustusi rikkunud pool, ei oma õigust nõuda teiselt poolelt kohustuste täitmist ja seega ei ole hageja õigustatud nõudma leppetrahvi.
32.Kostja leiab, et hageja poolt kohtusse pöördumisega viivitamine üle kuue kuu on ilmselgelt pahatahtlik käitumine ning kohtusse pöördumise õiguse kuritarvitamine. Hageja on asunud ekslikult seisukohale, et tal on õigus nõuda leppetrahvi summas 966 420 krooni.
Hageja on teinud arvestusvea, mis mõjutas lõpptulemust üle 10 korra. 0,5 % 106 200 kroonist ei ole mitte 5 310 krooni, vaid 531 krooni. Lepingu p 6.4. järgi on leppetrahvi suurus iga viivitatud päeva eest 0,5% lepingu hinnast. Lepingu hind on 90 000 krooni. 0,5% x 90 000 = 450 krooni iga hilinenud päeva eest, mitte aga 5 310 krooni. Juhul kui kohus leiab, et kostja peab tasuma leppetrahvi, siis palub kostja vähendada leppetrahvi suurust. Kostja leiab, et leppetrahvi võib antud vaidluses arvestada teostamata tööde maksumuselt ehk 60 000 kroonilt ja mitte rohkem kui 20 päeva eest, ehk siis 20 x 0,5% x 60 000 = 6 000 krooni. Kohtu põhjendused
33.Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu. Kostja esindajad kinnitasid kohtuistungil, et kuna lepingu täitmise tähtaeg oli 28.09.2007, siis kostja kohustuse rikkumine oli teada sellest ajast.
34.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
35.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) pooled sõlmisid 30.07.2007.a töövõtulepingu nr 0753 (edaspidi leping), mille objektiks oli Keilas XXXehitatava hoone projektdokumentatsiooni koosseisu kuuluva ehituskonstruktsioonilise osa koostamine ja tellija nõustamine projekti koostamisega kaasnevates küsimustes (t lk 10-17); 2) lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja alustama tööde teostamist hiljemalt 23.07.2007.a. ning üle andma kõik tööd hagejale hiljemalt 28.09.2007.a. Tööde teostamine pidi toimuma kahes etapis, millest esimese tähtaeg oli 13.08.2007.a ja teise tähtaeg oli 28.09.2007.a; 3) lepingu p 5 leppisid pooled kokku, et tööde maksumuseks on 90 000 krooni, millele lisandub käibemaks ehk kokku 106 200 krooni; 4) pooled allkirjastasid 14.08.2007.a tööde I etapi üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 18); 5) pooled leppisid kokku projekti I etapi muudatuste ja paranduste tegemises ning allkirjastasid 11.09.2007.a ka vastava kokkuleppe (t lk 19); 6) projekti I etapi täiendavate tööde eest tasu kokku ei lepitud; 7) 20.09.2007.a aktiga andis kostja hagejale üle lepingu I etapi tööd (t lk 20); 8) lepingu II etapi töid ei ole kostja hagejale käesoleva ajani üle andnud; 9) kostja teatas 14.01.2008.a hagejale lepingu ühepoolsest lõpetamisest (t lk 25). 10) hageja vastas 19.03.2008.a kostja poolt saadetud lepingu lõpetamise teatisele ning nõudis lepingu täitmist hiljemalt 15.04.2008.a. Samuti teavitas hageja, et tööde teostamise tähtaja ületamisel kavatseb hageja nõuda vastavalt lepingu p 6.4 leppetrahvi tasumist (t lk 26-28).
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, kas hageja on teatanud lepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõudest kostjale mõistliku aja jooksul ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 100 000 krooni tasumist (VÕS § 159 lg 2).
37.Kohus analüüsib esmalt, kas kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda. Poolte vahel 14.08.2007 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 184 on tõendatud, et tasumisele kuulub 35 400 krooni (t lk 18). Asjakohane on kostja osundamine lepingu p 11.4, mille kohaselt võib töövõtja lepingu erakorraliselt üles öelda ning nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist teatades sellest tellijale kirjalikult ette mitte vähem kui kümme (10) kalendripäeva, juhul kui tellija on viivitanud arve tasumisega enam kui 20 (kakskümmend) päeva. Kostja 14.01.2008.a kirjaga nr 0802-09 on tuvastatud, et lepingu täitmise II etapi tähtaeg on 28.09.2007 ja lepingu p 2.4 kohaselt vastav pool kohustub informeerima viivitamatult
kirjalikus vormis teist poolt temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asjaoludest, mis raskendavad või võivad raskendada tööde täitmist, sealhulgas, ent mitte ainult, tööde tähtajaks valmimist, valmiva ehitusprojekti või selle osa eesmärgipärast ja häireteta kasutamist. Nimetatud juhul kohustuvad pooled tegema kõik endast oleneva tekkinud olukorrale kohase ja eesmärgipärase lahendi leidmiseks. I etapi tööde eest koostati 13.08.2007 arve summas 35 400 krooni, mis tasuti alles 07.11.2007.a, seega 78 päeva pärast lepingulist maksetähtaega. Kostja on viidanud 08.10.2007 kirjale nr 0702-90, milles on juhitud hageja tähelepanu I etapi tööde eest tasumata jätmisele ja asjaolule, et esitamata on andmed muudetud arhitektuurse osa kohta (t lk 25, 44). Hageja kinnitas, et ta pole 08.10.2007 kirja kostjalt saanud. Kostja vaidlusaluse kirja saatmist ei tõendanud. Küll aga ei olnud hageja 08.10.2007 kostjale tehtud töö eest tasunud. 38.Kohus nõustub kostja positsiooniga, et hageja viivitas I etapi tööde eest tasumisega üle 20 päeva - I etapi tööde eest tasus hageja alles 07.11.2007.a, hilinedes tasumisega 78 päeva ja nimetatud asjaolu on märgitud kostja 14.01.2008.a lepingu ülesütlemise teates. Ainetu on hageja väide, et ta hilines arve tasumisega 46 päeva ja tähtaega tuleb arvestada 20.09.2007 kuna pooled leppisid kokku, et I etapi täiendavaid töid ei tasustata. Seega tuleb hageja tasumise tähtaja kohustust arvestada alates 15.08.2007. 39.Lepingu p 9.1 järgi kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega esitatakse teisele poolele kirjalikult lepingus näidatud aadressil või muul aadressil, mida üks pool on teisele poolele teatavaks teinud. Lepingu p 9.2 kohaselt kirjalikuks teateks loetakse tähitud kiri, poolte esindajale isiklikult allkirja vastu üleantud kiri, samuti faks või e-kiri, kui faksi või ekirja saatjale on faksi või e-kirja kättesaamist kas faksi või e-kirja teel või muul viisil kirjalikult kinnitanud. Kõik pooltevahelised teated jõustuvad nende kättesaamisel. Hageja esitas kohtule 11.01.2008.a kirja nr 5 (t lk 24). Kostja kinnitab, et ei ole nimetatud kirja hagejalt saanud. Hageja ei ole tõendanud, et on eelmärgitud kirja kostjale saatnud.
40.Hageja tuginemine lepingu p 1.1.5 on asjakohatu. Lepingu p 1.1.5 kohaselt kostja kinnitas, et on põhjalikult tutvunud lepingus ja selle lisades sätestatud tingimuste, võtnud lepingu sõlmimisel arvesse kõiki tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikke töid ning muid tööde teostamist piiravaid või kitsendavaid tingimusi ning et hageja poolt esitatud lähteandmed ja dokumendid on piisavad tööde teostamiseks. Hageja kinnitas istungil, et lepingu projekt oli koostatud tema poolt. Kostja väitis, et pärast lepingu sõlmimist on hageja initsiatiivil muudetud esialgseid hoone lahendusi, mis tingis omakorda vastavalt muudetud lähteandmete esitamise. Samuti juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hageja on tunnistanud täiendavate lähteandmete esitamise vajadust. Hageja saatis e-postiga 10.01.2008.a kostjale osaliselt vajaminevad algandmed II etapi tööde teostamiseks – korruste plaanid, lõike, vaated ja seinatüübid. Samuti nähtub hageja 11.01.2008.a kirja sisust, et ta on pidanud vajalikuks pärast lepingu sõlmimist täiendavate andmete esitamist. Samuti viitas hageja nimetatud kirjas Eesti Geoloogia Seltsile, kellelt on võimalik saada täpsemat informatsiooni. Kostjale ei ole esitatud muuhulgas hoone asendiplaani ja krundi geoloogilist uuringut. Ainetu on hageja seisukoht, et ehitus-geoloogiliste uuringute teostamine on väga suur ja kulukas töö, mille teostamisega ei ole hageja lepingut sõlmides arvestanud. Kostja ei ole lepingut sõlmides nõudnud sellise uuringu teostamist. Meelevaldne on hageja positsioon, et lepingu sõlmimisel ega selle täitmise käigus ei ole kostja kordagi nõudnud veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti, elektripaigaldise ja nõrkvoolu põhiprojekti. Kostja sõlmis lepingu teades, et selliseid projekte ei ole ja nõustus töö teostama ilma nimetatud projektideta. Kohtuistungil kinnitas kostja, et 2007.a Metsa 6 kinnistule on koostatud detailplaneering
Keila Vallavalitsuses. See muudab lepingust tulenevaid projekteerimise aluseid. Kostjal polnud võimalik oodata pool aastat algandmete esitamist. Lepingu tähtaeg oli kaks kuud. Kostja väitel olid lepingu sõlmimise hetkel olemas algandmed esimese etapi täitmiseks, etapiviisiline täitmine ilmneb lepingust, esimese etapi töö tulemus koos teiste erialade projekteerijate tööga on aluseks teise etapi töö teostamiseks. VÕS § 23 lg 2 kohaselt lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Põhistatud on kostja seisukoht, et vajalike andmete esitamata jätmisega on hageja rikkunud VÕS § 23 lg 2 sätestatud koostöökohustust lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on vajalik teisele poolele kohustuste täitmiseks. Lepingu lõpetamise tahet võib järeldada ka asjaoludest, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata. Kostja esitas 14.01.2008 kirjaliku teate lepingu lõpetamisest. Hageja nõudis alles 19.03.2008 kirjaga kostjalt II etapi tööde teostamist. Hageja kinnitas eelmärgitud kirjas, et II etapi tööde üleandmise ajaks on 28.09.2007 (t lk 26-27). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja käitumine ehk tegevusetus pikema aja, s o kahe kuu jooksul näitas samuti soovimatust lepingut jätkata.
41.VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuna hageja ei vastanud kostja kirjale ega reageerinud muul viisil (näiteks telefoni teel ühenduse võtmine, kokkusaamise taotlemine läbirääkimiste pidamise eesmärgiga) kahe kuu jooksul, siis mõistis kostja hagejat, et ta ei soovi samuti lepingut jätkata (VÕS § 13 lg 3). Hageja ei ole kinni pidanud lepingu p 3.2.2. sätestatud teadetele vastamise tähtajast. Hageja jättis kostja kirjadele reageerimata või vastas ebamõistlikult pika aja möödudes. Kostja 18.12.2007.a kirjale jättis hageja vastamata. Kirjalikele teadetele vastamata jätmine või vastamine ebamõistlikult pika aja möödudes on vastuolus hea usu põhimõttega ja lepingu p
3.2.2.rikkumine. 42.Kohane on kostja osundamine VÕS 652 lg 2, mille kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kohus asub seisukohale, et VÕS 652 lg 2 sätestatud alustel ja lähtuvalt lepingu p 11.4 on kostjal õigus leping üles öelda – tellija ehk hageja ei ole esitanud vajalikku teavet kostjale, mida viimane vajab lepinguliste kohustuste täitmiseks ning hageja ei tasunud tähtaegselt I etapi tööde eest. Meelevaldne on hageja väide, et lepingu lõpetamise seisuga ei olnud hagejal võlgnevust kostja ees ja lepingu lõpetamise aluseks ei olnud hagejapoolne võlgnevus kuna hageja ei pidanud kinni lepingu p 11.4 sätestatud maksetähtajast. Seega oli kostja õigustatud hagejaga lepingu üles ütlema alates 14.01.2008.
43.Hageja 19.03.2008 kirjast nr 18 nähtuvalt ei ole tehtud kostjale takistusi II etapi tööde tähtaegseks valmimiseks ja lepingu lõpetamine ei ole põhjendatud. Hageja andis kostjale lisatähtaja lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks hiljemalt 15.04.2008. Kui kostja ei täida
nimetatud tähtajaks töid hagejale, siis arvestab hageja lepingu p 6.4 ja 6.5 alusel leppetrahvi (t lk 26-27).
44.Ebaõige on kostja viide käesolevas asjas leppetrahvi omasele aktsessoorsusele (VÕS § 163), see tähendab sõltuvusele põhikohustusest. Tulenevalt hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisele, lõpetas kostja erakorraliselt lepingu, teavitades sellest kirjalikult hagejat. Kostja väitel lõpeb lepingu ülesütlemisega leppetrahvi kohustus. Hageja kui lepingulisi kohustusi rikkunud pool ei oma õigust nõuda teiselt poolelt kohustuste täitmist ja seega ei ole hageja õigustatud nõudma leppetrahvi. Väär on kostja viide VÕS § 163, mille kohaselt lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta, kuna kostja ei ole tõendanud, et leping on kehtetu ja lepingu erakorraline ülesütlemine ei too kaasa lepingu kehtetust.
45.VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Õiguste kuritarvitamise keeld tähendab võlausaldaja jaoks õiguste kaotamist juhul, kui alus õiguse kohaldamiseks tekib tema enda käitumisest, mille esinemise riski ta kannab. Poolte kirjavahetusega on leidnud kinnitust, et kostja vajas täiendavaid ja vajalikke andmeid ning hageja ei teinud muul vajalikul viisil koostööd kostjaga II etapi tööde teostamiseks. Hageja täiendavaid ja vajalikke andmeid kostjale ei esitanud (t lk 21-23). Seega ei saa hageja tööde mittevastavusel lepingutingimustele kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, kuna hageja rikkus ise lepingut. Samas olukorras, kus võlausaldaja tegu toob kaasa kohustuse rikkumise, on võimalik sageli tugineda ka kohustuse rikkumise vabandatavusele, kuna võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui täitmist takistas asjaolu, mida võlgnik ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõjutada, sellega arvestada, seda vältida või selle tagajärge ületada. VÕS § 101 lg 3 näeb ette, et õiguskaitsevahenditele tuginemine ei ole lubatud ulatuses, milles oli rikkumine põhjustatud võlausaldajast tulenevast asjaolust, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, millises osas on rikkumine põhjustatud võlgnikust ja millises võlausaldajast ning selle võrra ka piirata õiguskaitsevahendite ulatust. Leppetrahvi korral võib arvesse võtta ka võlausaldaja tegevust või tegevusetust, mis tõi kaasa kohustuse rikkumise VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Teiste õiguskaitsevahendite kohaldamisel aga, nagu nt täitmisest keeldumine, ülesütlemine on VÕS § 101 lg 3 kohaldatav vastutuse vähendamisel. Sõltuvalt sellest, millises osas põhjustas rikkumise võlausaldaja, võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla välistatud või piiratud.
46.Kohus analüüsib, kas hageja on teatanud lepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõudest kostjale mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2) ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 100 000 krooni tasumist. VÕS § 159 lg 2 eesmärk, mille kohaselt tuleb võlgnikule esitada mõistliku aja jooksul teade leppetrahvi nõudest kohustuse rikkumise avastamisest, on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes. Teates leppetrahvi kohaldamise kohta ei pea ära näitama leppetrahvi suurust.
47.Kohustades kahjustatud poolt esitama teate leppetrahvi nõudmise kohta mõistliku aja jooksul võimaldab seadus võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Seega ei eelda leppetrahvi nõudest teatamine leppetrahvi suuruse märkimist. Leppetrahvi
nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada.
Mõistliku aja määramisel saab mh arvestada leppetrahvi nõude aegumistähtaega, milleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on kolm aastat. Eelnevast tuleneb, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS § 7), st muu hulgas ka täitmise vastuvõtmise aega ja asjaolusid.
48.Hageja on kinnitanud, et II etapi tööde teostamise tähtaeg oli 28.09.2007. Seega on õige kostja järeldus, et mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu p 11.2.1 kohaselt leping lõpeb lepingu ülesütlemisel ühe poole poolt lepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Hageja väide, et kohustuse täitmise tähtaega on pikendatud 15.04.2008, on meelevaldne, kuna kostja teatas 14.01.2008 hagejale lepingu lõpetamisest. Seega ei aktsepteerinud kostja lepingu täitmise pikendamist. Pooled pikendasid lepingu täitmist ainult I etapi tööde teostamise osas. Sellisel juhul tuleb leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikku aega arvestada alates kohustuse täitmiseks kokkulepitud tähtaja möödumisest, s o 29.09.2007. Hageja teavitas 19.03.2008 kostjat leppetrahvi nõudest. Kohus hindab nõudeõiguse tekkimise ja sellest teatamise vahele jäävat üle viie kuu pikkust perioodi ebamõistlikuks ajaks ja leiab, et hageja on oma leppetrahvi nõudest teatanud kostjale ebamõistliku aja jooksul. Seega on hageja nõue leppetrahvi 100 000 krooni saamiseks põhjendamatu.
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.