2-08-78310
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-78310
Tsiviilasi
EOÜ hagi ES vastu 54 203,10 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
54 203,10 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine -
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja: EOÜ (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (Attend Õigusbüroo OÜ ) kostja: ES(isikukood xxx elukoht xxx)
12. märts 2009.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Osamakse summa 15 000 krooni 15 000 krooni
30.04.2009.a Kokku
11 399,54 krooni 41 399,54 krooni
21.11.2008.a esitas EOÜ Harju Maakohtule hagi ES vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 54 203,10 krooni ja viivise 11 196,44 krooni ning alates 21.11.2008.a viivise, arvestatuna põhinõudest 54 203,10 krooni, lepingujärgse viivise määraga 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 26.02.2009.a esitasid pooled kohtule kompromisskokkuleppe, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisskokkuleppest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale põhivõlgnevusest 38 500 krooni ja teinud ülejäänud osas ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe ning hageja on esitanud omapoolsed tingimused, mille kostja aktsepteeris. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest
2-08-78310 tagajärgedest. Hageja palub kohtul tagastada pool tasutud riigilõivust (1500 krooni) tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Attend Õigusbüroo OÜ tasus hageja eest 20.11.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv EOÜ hagi eest ES vastu.“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 3000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1500 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale
menetluskuludena poole menetluses tasutud riigilõivust 1500 krooni ja õigusabikulud 8000 krooni.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.