Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 01.07.2007 tellis hageja kostjalt vaiba puhastuse vaibal olevate plekkide eemaldamiseks. Vaip võeti puhastamiseks vastu, hageja maksis teenustasu 450 krooni. Vaipa varem puhastatud ei olnud. Vaiba põhjal oli 2 etiketti, üks nendest oli puhastusjuhend. 20.07.2007 sai hageja vaiba kätte, kuid plekid olid samasugused nagu enne puhastust. Vaiba lahtirullimisel pudenes vaibast põrandale materjali, mis koosnes vaibast irdunud karvadest ja liivataolisest ainest. Lisaks pudenevale materjalile oli vaiba tagakülje ühele servale tekkinud vedeliku kuivamisele iseloomulik rant ja sellega ümbritsetud alal värvimuutus, mida varem ei olnud. Samuti on puhastuse käigus hävinenud üks vaiba tagaküljel olevatest etikettidest, millel oli puhastusjuhend. Kokkuleppel teenindajaga saatis hageja vaiba korduspuhastusse. 24.07.2007 helistas hagejale kostja puhastusettevõtte töötaja ja teatas, et vaibalt plekke eemaldada ei saa ning pudenev materjal on tingitud vaibapuhastusest. 27.07.2007 esitas hageja kostjale kirjaliku kaebuse. Kostja teatas 02.08.2007 vastuses, et puhastustehnoloogiat ei ole rikutud ja sellest tulenevalt ei saa vaip olla rikutud. Hagejale ei selgitatud, miks hävines vaiba tagaküljelt etikett puhastusjuhisega, millisest tehnoloogilisest protsessist on tingitud kollakad randid vaiba tagaküljel ja millest on tingitud vaibakarvade ja liivataolise materjali irdumine vaibast. Hageja pöördus avaldusega ka Tarbijakaitseameti poole. 10.09.2007 võttis hageja vaiba kostja vastuvõtupunktist, vaatas eelnevalt teenindajaga vaiba puuduste osas üle ja koostades vaiba üleandmis-vastuvõtmisakti, milles on eespool loetletud puuduste olemasolu mõlema allkirjaga tõendatud. Vaatamata korduvale küsimisele vaiba puhastusmeetodi kohta, ei ole hageja ega Tarbijakaitseamet saanud informatsiooni, millist puhastustehnoloogiat kasutati, kas meetod vastas seda tüüpi vaipade puhul ette nähtud ja/või kasutusjuhendis viidatud meetodile. Vaiba puhastus ei vasta VÕS § 641 lg 2 p-le 5, mille kohaselt ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. Hageja palus kostjalt välja mõista rikutud vaiba maksumuse 2999 krooni ja vaiba puhastusteenuse maksumuse 450 krooni tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ega kostja töötaja ei anna kunagi 100%-list garantiid plekkide eemaldamise kohta, eriti juhul, kui ei ole selge, kas plekke saab eemaldada või mitte. Seega ei saa hageja väita, et kostja lubas talle eemaldada kõik plekid. Kostja tegeleb keemilise puhastusega juba mitu aastat ning kostja töötajate kogemus võimaldab puhastuse meetodi kindlaks teha. Kostja on veendunud, et vaiba puhastamisel kasutati õiget meetodit. Kostja tegi kõik temast sõltuva, et vaip saaks puhtaks. Mõned plekid jäid, kuid hagejal ei ole alust väita, et kostja rikkus vaiba. Vaip oli enne puhastust halvemas seisundis. Kostja ei nõustunud vaiba hinnaga. Hageja esitatud konto väljavõttest ei selgu, mille eest hageja 2999 krooni tasus. Hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja tegi oma töö nõuetekohasel viisil. Kui klient ei ole teenuse tulemusega rahul, ei tähenda see, et teenust osutati ebakvaliteetselt. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega ole kohustatud hagejale kahju hüvitama. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt KPR Invest välja 450 krooni Marina Kaarna kasuks. Kohus jättis hagi rahuldamata vaiba maksumuse nõude osas summas 2999 krooni ja jättis menetluskulud 13% ulatuses kostja kanda ja 87% ulatuses hageja kanda.

2(5)

Kostja kui töövõtja võttis endale kohustuse puhastada hageja määrdunud vaip, st saavutada tulemus puhta vaiba näol. Hageja tarbijana, tuginedes üldteada asjaolule, et kostja kui majandus- ja kutsetegevusega tegelev isik on kompetentne oma tegevusvaldkonnas, so puhastusteenuse osutamisel, usaldas oma määrdunud vaiba kostjale, maksis teenustasu ning lootis, et kostja täidab töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja sai kostjalt tagasi põhimõtteliselt puhastamata vaiba, kuna vaibal olid alles plekid, mille puhastamiseks hageja kostja poole pöördus. Samuti ei andnud tulemusi vaiba korduspuhastus ja seega tekkis hagejal lähtuvalt VÕS § 647 lg-st 3 õigus taganeda lepingust ning nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud endale töövõtulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning tegemist on mittekohase täitmisega. Kostja kohustuse täitmise kvaliteet ei vastanud hageja poolt mõistlikult oodatavatele omadustele, millele oli suunatud kohustuse (vaiba puhastamine) täitmine. Hageja esitas kaebuse kostjale, et ei ole rahul saadud teenusega ning palus hüvitada vaibapuhastuse teenustasu summas 450 krooni ja vaiba maksumus 2999 krooni. Kuna kostja ei nõustunud hageja väidetega, jäi kaebus rahuldamata ning hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja soovib, et talle hüvitatakse rikkumisest tekkinud kahju. Seega peaks hageja saama esmajoones raha maksmise läbi asetatud täitmisega võrreldavasse positsiooni. Nii muutub sellise kahju hüvitamise nõudmisel kohustuse täitmisele suunatud võlasuhe kahju hüvitamise võlasuhteks. VÕS § 127 lg-ga 1 kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kohustuse rikkumise puhul tuleb asetada kahjustatud isik kahju hüvitamise kaudu olukorda, milles ta oleks olnud kui antud kohustust ei oleks rikutud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Tuginedes eelnevale on hageja nõue kostja vastu puhastusteenuse maksumuse osas 450 krooni põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, vaiba maksumuse nõue 2999 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlusalune vaip oli määrdunud ja plekkidega enne puhastusse viimist, st oli juba rikutud ajal, mil kostja töövõtjana võttis endale kohustuse puhastada hageja vaip. Apellatsioonkaebuse põhjendused Marina Kaarna palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata vaiba rikkumise hüvitamisega seotud nõue ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rikkus materiaalõiguse norme. Vaidlust ei ole, et OÜ-le KPR Invest toodi puhastamiseks varem tööstuslikult puhastamata vaip, millel olid plekid nii enne, kui ka pärast puhastamist. Kostja ei viidanud ühelegi puudusele lisaks plekkidele, mis oleksid talle puhastada antud vaibal esinenud. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et hagejale tekitatud kahju väljendub ainult selles, et hageja sai kostjalt tagasi põhimõtteliselt puhastamata vaiba, kuna vaibal olid alles plekid, mille puhastamiseks hageja kostja poole pöördus ja seetõttu on tegemist mittekohase täitmisega. Hageja kirjeldas hagiavalduses vaiba rikkumise juba pärast esmakordset puhastamist järgnevalt: vaiba lahtirullimisel pudenes vaibast põrandale materjali, mis koosnes vaibast irdunud karvadest ja liivataolisest ainest. Lisaks pudenevale materjalile oli vaiba tagakülje ühele servale tekkinud vedeliku kuivamisele iseloomulik rant ja selle ümbritsetud alal värvimuutus, mida varem ei olnud. Samuti oli puhastuse käigus hävinenud üks vaiba tagaküljel olevatest etikettidest, millel oli

3(5)

puhastusjuhend. Kostja rikkus puhastamisel vaiba, muutes selle kasutamiskõlbmatuks. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 135 lg-t 2, käsitledes hageja kahjuna üksnes puhastusteenuse maksumust. Lähtudes VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuigi hagejale on välja mõistetud talle kasutuks osutunud puhastusteenuse eest 450 krooni, ei muuda see olematuks asjaolu, et vaip pudeneb ja kraabib ning hageja on sisuliselt jäänud ilma võimalusest oma vaipa kasutada. Kuna vaip on rikutud ja põrandavaibana kasutuskõlbmatu, seisab vaip alates kostjalt kättesaamisest rullis. Kostja ei tõendanud, et puhastusteenus oli nõuetekohane. Kostja ei selgitanud, kuidas tekkis ainult kuiva pesu nõudvale vaibale märgumisele viitav rant ning miks vaip pärast puhastamist pudeneb ja karvu ajab. Lähtudes eeltoodust väljendub hagejale tekitatud kahju selles, et hagejal ei ole võimalik vaipa enam kasutada põrandavaibana, milleks hageja vaiba soetas, sest vaip ei püsi enam nõuetekohaselt koos (eraldub liivataolist puru ja karvu) ja vaibast eralduv puru on abrasiivne, vaipa kasutades kraabiks ja rikuks eralduv puru ära ka vaiba all oleva parkettpõranda, tekitades seeläbi hagejale veel rohkem kahju. Hagejale tekkinud kahju suurus on vaiba maksumus. Kohus rikkus menetlusõiguse norme. Hageja esitas koos hagiavaldusega tõendid, mis kirjeldavad asjaolusid, milles väljendub vaiba rikkumine: lisa 3 - foto vaibast irdunud liivataolisest materjalist; lisad 1, 4, 7 – vaiba rikkumise kirjeldused. Kohus vaiba rikkumist kirjeldavaid tõendeid ei analüüsinud ega põhjendanud tõendite mittearvestamist, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ KPR Invest vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb otsus jätta muutmata. Maakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja puhastama hageja vaiba. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Maakohus tuvastas, et töö ei vastanud kokkulepitud tulemusele, kuna kostja ei puhastanud hageja vaibalt plekke. Eeltoodu andis hagejale aluse lepingust taganemiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Maakohus mõistis kahjuna kostjalt välja puhastusteenuste maksumuse 450 krooni. Eeltoodut ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks 2999 krooni väljamõistmiseks. Hageja väitis, et kostja on vaipa puhastades selle rikkunud täielikult ja muutnud kasutuskõlbmatuks ning seoses kostja lepingurikkumisega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on väitnud, et kostja rikkus puhastades vaiba ja see ei ole enam kasutatav. Seega pidi hageja tõendama, et vaip on muutunud kasutuskõlbmatuks kostja poolse lepingurikkumise tõttu ja tekkinud kahju suurust. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kolleegium leiab, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja 27.07.2007 avaldus kostjale ja 08.08.2007 Tarbijakaitseametile ei tõenda, et kostja on hageja vaiba rikkunud. Tarbijakaitseamet on 30.08.2007 hagejale vastanud ja selgitanud, et poolte seisukohad on erinevad

4(5)

ja dokumentaalsete tõenditega kinnitamata, mistõttu ei ole võimalik kaebuse alusel tuvastada kostja poolt vaiba rikkumist. Samuti ei tulene hageja ja kostja töötaja poolt 10.09.2007 koostatud aktist, et kostja poolse tegevuse tõttu vaiba puhastamisel on hageja vaip muutunud kasutuskõlbmatuks. Aktist selgub, et vaibal olid mitmes kohas hallikad plekid ja vaiba tagaküljel oli rant ning vaibast eraldus puru ja karvu. Samas ei tulene sellest, et vaiba oli selliseks muutnud kostja tegevus. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja plekiline vaip oli määrdumise tõttu juba enne puhastamist kasutamiseks vähekõlbulik. Kuna vaiba täielik rikkumine kostja tegevuse tõttu ei ole tõendamist leidnud, siis hageja poolt uue vaiba hinna nõudmine kahju hüvitisena ei ole põhjendatud. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse välja mõista hüvitis väiksemas suuruses põhjusel, et kasutatud ja plekkidega, kuid siiski kasutuskõlbulik vaip muudeti kostja poolt keemilise puhastuse käigus täielikult kasutuskõlbmatuks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Imbi Sidok

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.