Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

Tsiviilasi nr 2-07-40863 20.07.2007 sai hageja vaiba kätte, kuid plekid olid enam-vähem samasugused nagu enne puhastust. Vaiba lahtirullimisel pudenes vaibast põrandale materjali, mis koosnes vaibast irdunud karvadest ja liivataolisest ainest. Lisaks pudenevale materjalile oli vaiba tagakülje ühele servale tekkinud vedeliku kuivamisele iseloomulik rant ja sellega ümbritsetud alal värvimuutus, mida varem ei olnud. Samuti on puhastuse käigus hävinenud üks vaiba tagaküljel olevatest etikettidest, millel oli puhastusjuhend. Kokkuleppel teenindajaga saatis hageja vaiba korduspuhastusse. 24.07.2007 helistas hagejale kostja puhastusettevõtte töötaja ja teatas, et vaibalt plekke eemaldada ei saa ning pudenev materjal on tingitud vaibapuhastusest. 27.07.2007 esitas hageja kostjale kirjaliku kaebuse. Kostja vastuskirjas 02.08.2007 teatati, et puhastustehnoloogiat ei ole rikutud ja sellest tulenevalt ei saa ka vaip olla rikutud. Hagejale ei selgitatud, miks on hävinenud vaiba tagaküljelt etikett puhastusjuhisega, millisest tehnoloogilisest protsessist on tingitud kollakad randid vaiba tagaküljel ja millest on tingitud vaibakarvade ja liivataolise materjali irdumine vaibast. Hageja on pöördunud avaldusega ka Tarbijakaitseameti poole. 10.09.2007 võttis hageja kostja vastuvõtupunktist vaidlusaluse vaiba, teostades eelnevalt teenindajaga vaiba ülevaatuse puuduste osas ja koostades vaiba üleandmis-vastuvõtmisakti, milles on eespoolloetletud puuduste olemasolu mõlema allkirjaga tõendatud. Vaatamata korduvale küsimisele vaiba puhastusmeetodi kohta, ei ole hageja ega Tarbijakaitseamet saanud informatsiooni, millist puhastustehnoloogiat kasutati, kas see meetod vastas seda tüüpi vaipade puhul ette nähtud ja/või kasutusjuhendis viidatud meetodile. Hageja leiab, et vaiba puhastus ei vasta VÕS § 641 lg 2 p-le 5, mille kohaselt ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. Seega palub hageja kostjalt välja mõista rikutud vaiba maksumuse summas 2 999 krooni ja vaiba puhastusteenuse maksumuse 450 krooni hüvitamist kostjalt tulenevalt VÕS § 115 lg 1. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et kostja ega kostja töötaja ei anna kunagi 100%-list garantiid plekkide eemaldamise kohta. Eriti juhul, kui ei ole selge, kas plekke saab eemaldada või mitte. Seega ei saa hageja väita, et kostja lubas talle eemaldada kõik plekid. Kostja tegeleb keemilise puhastusega juba mitu aastat ning kostja töötajate kogemus võimaldab puhastuse meetodi kindlaks teha. Seega on kostja veendunud, et vaiba puhastamisel oli kasutatud õiget meetodit. Kostja tegi kõik, mis temast sõltub, et vaip saaks puhtaks. Kahjuks mõned plekid on jäänud, kuid kostja leiab, et hagejal ei ole alust väita, et kostja on vaiba rikkunud. Kostja väidab, et vaip oli enne puhastust halvemas seisundis. Samuti ei saa kostja nõustuda vaiba hinnaga. Hageja poolt esitatud konto väljavõttest ei selgu, mille eest on hageja tasunud 2 999 krooni. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja tegi oma töö nõuetekohasel viisil. Kui klient ei ole teenuse tulemusega rahul, siis see ei tähenda, et teenus on osutatud ebakvaliteetselt. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, järelikult ei ole ta kohustatud hagejale kahju hüvitama. Vaiba seisund on praegu parem, kui oli enne puhastamist ja seega ei ole kahju tekitatud.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-07-40863 Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-40863 kirjaliku menetlusega. Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 määratleb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse olemus on nõue teatud viisil käituda. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Lähtuvalt VÕS § 641 lg-st 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 642 lg 1 ütleb, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral on muuhulgas lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 pdest 3 ja 4 võlausaldaja nõue kahju hüvitamiseks ja taganemine lepingust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

3(5)

Tsiviilasi nr 2-07-40863 töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub ning lg 3 järgi lg-s 1 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § 135 lg-le 2, mille järgi juhul, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna, antud juhul vaiba puhastusteenuse maksumuse summas 450 krooni. Antud juhtumi puhul võttis kostja kui töövõtja endale kohustuse puhastada hageja määrdunud vaip, s. t. saavutada tulemus puhta vaiba näol. Hageja tarbijana, tuginedes üldteada asjaolule, et kostja kui majandus- ja kutsetegevusega tegelev isik on kompetentne oma tegevusvaldkonnas, s. o. puhastusteenuse osutamisel, usaldas oma määrdunud vaiba kostjale, maksis teenustasu ning lootis, et kostja täidab töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja sai kostjalt tagasi põhimõtteliselt puhastamata vaiba, kuna vaibal olid alles plekid, mille puhastamiseks hageja kostja poole pöördus. Samuti ei andnud tulemusi vaiba korduspuhastus ja seega tekkis hagejal lähtuvalt VÕS § 647 lg-st 3 õigus taganeda lepingust ning nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohus lähtuvalt eelnevast leiab, et kostja ei täitnud endale töövõtulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning tegemist on mittekohase täitmisega. Kostja kohustuse täitmise kvaliteet vaibal ei vastanud hageja poolt mõistlikult oodatavatele omadustele, millele oli suunatud kohustuse (vaibapuhastamine) täitmine. Hageja esitas kaebuse kostjale, et ei ole rahul saadud teenusega ning palus hüvitada vaibapuhastuse teenustasu summas 450 krooni ja vaiba maksumus 2 999 krooni. Kuna kostja ei nõustunud hageja väidetega, siis kaebus jäi rahuldamata ning hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja soovib, et talle hüvitatakse rikkumisest tekkinud kahju. Seega peaks hageja saama esmajoones raha maksmise läbi asetatud täitmisega võrreldavasse positsiooni. Nii muutub sellise kahju hüvitamise nõudmisel kohustuse täitmisele suunatud võlasuhe kahju hüvitamise võlasuhteks. VÕS § 127 lg-ga 1 kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kohustuse rikkumise puhul asetada kahjustatud isik kahju hüvitamise kaudu olukorda, milles ta oleks olnud kui antud kohustust ei oleks rikutud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu puhastusteenuse maksumuse osas summas 450 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, aga vaiba maksumuse nõue summas 2 999 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlusalune vaip oli määrdunud ja plekkidega enne puhastusse viimist, s. t. oli juba rikutud ajal, mil kostja töövõtjana võttis endale kohustuse puhastada hageja vaip. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud rahaliste nõuete kogusummast lähtudes hagi ligikaudselt 13%

4(5)

Tsiviilasi nr 2-07-40863 ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.