Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hageja BKOÜ-le laenu summas kaks miljonit krooni. Vastavalt lepingule ja lisaks nr 1 olevale maksegraafikule kohustus BKOÜ hagejale tagastama laenusumma koos intressidega alates 15.02.2008. a nii, et esimesed kolm makset (maksetähtpäevad 15.02.08, 15.03.08 ja 15.04.08) on intressimaksed (vastavalt 32 222 krooni, 34 444 krooni ning 33 330 krooni) ning 15.05.08. a tagastatakse kogu laenusumma koos ülejäänud intressiga kokku summas 2 034 444.- krooni. Lepingu lisana nr 2 sõlmiti 11.01.08.a käendusleping hageja ja kostja I vahel. Lepingu lisana nr 3 on 11.08.08. a sõlmitud käendusleping hageja ja kostja II vahel. Nimetatud käenduslepingutest tulenevalt tagavad käendajad vastutuse maksimumsumma 2’500’000.- krooni ulatuses kõiki laenuandja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida lepingu alusel. Kostja I on ühtlasi BKOÜ juhatuse liige. BKOÜ-l on tasumata sissenõutavaks muutunud laenusumma tagasimakse summas 1 926 600 krooni ning kogunenud on viivisevõlgnevus summas 715 075 krooni. Hageja on kõik oma lepingujärgsed kohustused täitnud korrektselt. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele BKOÜ ja käendajate poole, ei ole võlgnikud võlgnevust hageja ees likvideerinud. Kostjad on teatanud hagejale, et nad ei ole võimelised võlgnevust tasuma seoses kinnisvaraturu langusega ning ebaõigetest majanduslikest otsustest tekkinud makseraskustega. Lepingu punkti 1.4.4. kohaselt on lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord alljärgnev: 1. võla sissenõudmiseks tehtud kulutused; 2. viivis; 3. trahvid; 4. tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest; 5. tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Hageja esitab hagiavalduses laenu mittetähtaegse tagastamisega seonduva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise arvestuse arvutuse, näidates ära kohustuse täitmise tähtajad ja BKOÜ-lt laekunud summad. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on BKOÜ-l hageja ees põhivõlgnevus summas 1’926’600.- krooni ja viivisevõlgnevus 715’075.- krooni. Lepingu lisaks 2 ja 3 olevate käenduslepingute kohaselt vastutavad kostja I ja kostja II käendajatena maksimumsumma 2 500 000 krooni ulatuses BKOÜ-le lepingust tekkinud ja tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingute punktist 4.2 tulenevalt vastutavad käendajad solidaarselt põhivõlgnikuga. Hageja palub välja mõista OÜ H kasuks kostjatelt T T ja T T solidaarselt laenulepingu rikkumisest tulenev põhivõlgnevus summas 1 926 600 krooni ja viivisevõlgnevus summas 573 400 krooni, menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja 13.11.2008.a kohtusse laekunud täiendavate seisukohtade kohaselt ei nõustu hageja, et lepingu punktis 1.5.1. nimetatud 0,5%-ne viivisemäär on ebamõistlikult suur ja hageja poolt hagiavalduses väljatoodud sissenõutav viivise summa vastuolus hea usu põhimõttega. Pooled on 11.01.2008. a ärilistest kaalutlustest tulenevalt vabatahtlikult sõlminud laenulepingu ja käenduslepingu lähtudes üldtunnustatud lepinguvabaduse põhimõtetest ning lepingud on sõlmitud vaba tahte alusel. Viiviseid puudutavad tingimused on lepingu pooled samuti vabatahtlikult kokku leppinud võttes arvesse Lepingu poolte ärilisi huve ja tegevusvaldkondi. Laenaja puhul on tegu kinnisvara arendamise ja müügiga tegeleva professionaalse äriühinguga, mille äritegevuse hulka kuulub igapäevaselt lepingute, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine. Pooled pidid lepingu sõlmimisel lähtuma enda majanduslikest huvidest ja selle põhjal langetama otsuse lepingutingimuste osas. Samuti ei saa üksnes lepingu kohase viivise väljamõistmine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kinnisvara arendamise ja müügi valdkonnas tegelevate äriühingute puhul on tavapärane, et lühiajalise laenulepingu tingimused on tavapärasest erinevad ja suurema viivisemäära või leppetrahvi summa kokkuleppimine on täiesti tavapärane. Samuti ei sea võlaõigusseadus viivise suuruse kokkuleppele piiranguid.

Laenaja ja kostjad on sõlminud laenulepingu ajal mil kinnisvaraturul oli kõrgperiood ja kinnisvaratehingutest teenitav tulu oli märkimisväärne. Ilmselgelt on laenu võtmisel tehtud valearvestusi ja ei ole ette nähtud, et turusituatsioon võib muutuda ning äriühing võib laenude teenindamisel sattuda raskustesse. Käesoleval juhul ongi kostjad sõlminud äririske arvestamata laenulepingu ja kinnisvaraturu jahtumise tõttu sattunud laenumaksete tasumisel raskustesse. Kinnisvaraturu jahtumises ja laenulepingu maksete teenindamise raskustesse sattumist ei saa aga panna hageja süüks ja põhjendamatu on väita, et hageja ei käitu laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmisel heas usus. 11.01.2008. a sõlmitud laenulepingu tähtajaks oli 15.05.2008. a ehk tegu oli lühikese tähtajaga laenulepinguga, mis annab tunnistust sellest, et kostjatel oli laenuraha tarvis lühiajaliseks kasutuseks ja hageja oli nõus laenu andma üksnes lühiajaliselt. Kuna hageja puhul ei ole tegu pangaga, siis on tema poolt laenuraha tähtaegne tagasisaamine äärmiselt olulise tähtsusega. Lühikese tähtajaga laenude puhul on tavapärane, et lepingupooled lepivad kokku tavapärasest suurema intressi, viivise ja/või leppetrahvi määra. Hageja ei ole nõudnud kostjatelt põhivõlast suuremat viivise summat. Samuti ei tulene seadusest hageja kohustust teatada eraldi viivise sissenõudmisest. Hageja on esitanud hagiavalduse koos viivisenõudega kolm kuud pärast võla sissenõutavaks muutumist ehk mõistliku aja jooksul ja hageja käitumise vastuolu hea usu põhimõttega ei tõusetu ega saagi tõusetuda. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostja T T 10.10.2008.a kohtusse laekunud vastuse kohaselt tunnistavad kostjad hagiavalduses esiletoodud faktilisi asjaolusid, kuid vaidlevad vastu hagi esemeks olevatele hageja nõuetele nende viivisearvestusest tingitud ebamõistliku suuruse tõttu. Hagi materjalidest nähtuvalt on BKOÜ teostanud ajavahemikus 18.02.2008 kuni 16.07.2008 Laenulepingust tulenevaid makseid hagejale summas kokku 594 506 krooni, millest lepingujärgsed intressimaksed moodustasid 134 440 krooni. Laenulepingu punkti 1.5.1 järgi juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult laenulepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% (null koma viis protsenti) nõuetekohaselt tasumata summalt kalendripäevas. Kostja leiab, et laenulepingu punktis 1.5.1. märgitud viivisemäär on ebamõistlikult suur ning selle väljamõistmine hageja nõutud mahus on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu kostja esitab viivise vähendamise taotluse. Antud taotlust põhjendab kostja viivise väljamõistmise nõude osas BKOÜ-lt ja seoses suurema summa kui põhivõla ning intresside summa väljamõistmisega. Laenulepingu punkti 1.3.1. kohaselt kohustus BKOÜ tasuma laenu kasutamise eest hagejale intresse arvestusega kakskümmend protsenti aastas. Kostja märgib, et laenulepingu punktis

ei toiminud hageja heas usus. Hagi viivise ja põhivõla saamiseks on esitatud alles 05.09.2008, kusjuures viivist on arvestatud kuni hagi esitamiseni. Kostja I palub kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni, jättes haginõude hagiavalduses märgitud ulatuses rahuldamata. Kostja T T hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja BKOÜ sõlmisid 11.01.2008.a laenulepingu koos lisaga nr 1 (tl 11-14). Vastavalt lepingule andis hageja BKOÜ-le laenu summas kaks miljonit krooni (tl 15-29). Vastavalt lepingule ja lisaks nr 1 olevale maksegraafikule kohustus BKOÜ hagejale tagastama laenusumma koos intressidega alates 15.02.2008. a nii, et esimesed kolm makset (maksetähtpäevad 15.02.08, 15.03.08 ja 15.04.08) on intressimaksed (vastavalt 32 222 krooni, 34 444 krooni ning 33 330 krooni) ning 15.05.08. a tagastatakse kogu laenusumma koos ülejäänud intressiga kokku summas 2 034 444.- krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu lisana nr 2 sõlmiti 11.01.08.a käendusleping hageja ja kostja I vahel (tl 30-32). Lepingu lisana nr 3 on

kuritarvitada (TsÜS § 138). Leppetrahvi saab kohus ka tulenevalt oma diskretsiooniõigusest vähendada. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, väites, et viivis on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole väitnud, et viivis ei vasta võlgnevusele. Viivise vähendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (VÕS § 162). Antud juhul ei nõua võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist. Hageja ei ole nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei ole kostja viide hea usu põhimõttele asjakohane. Kohustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159). Arvestades asjaolu, et põhivõlgnik pidi tagastama laenu ajavahemikul 15.02.2008-15.05.2008.a, hagi esitati 05.09.2008.a, on viivisenõue esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud nii käenduslepingust tuleneva põhivõla kui ka viivise nõudes (VÕS § 142 lg 1 ja lg, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1) ja kuulub rahuldamisele. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele solidaarselt põhivõlg summas 1’926’600.- krooni ja viivised 573’400.- krooni (VÕS § 150). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.