UT (isikukood XXX, XXX) ja M V(isikukood XXX, XXX) hagi T M(isikukood XXX, XXX) vastu kahju hüvitamise nõudes
250 640 EEK
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: UT (isikukood XXX, XXX); M V(isikukood XXX, XXX); Hagejate esindaja: E Tamm (XXX); Kostja: T M(isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ )
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T M UT kasuks 93 496,70 EEK (üheksakümmend kolm tuhat nelisada üheksakümmend kuus krooni ja 70 senti). Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.Hagejad UT ja M V ostsid 10.08.2006 T M võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades XXX asuva kinnisasja. Lepingu järgi võttis müüja omale kohustuse valmis ehitada lepingu eseme oluliseks osaks olev elamu kooskõlas ehitusprojekti ja ehitust reguleerivate õigusaktidega ning vastavalt lepingu lisas sätestatud tingimustele. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja valmis ehitama OÜ L välisviimistlusega elamukarbi Funk 130 koos kandvate vaheseinte, välisuste, akende, auto varjualuse postvundamendi, liitumise drenaaži- ja veetrassiga, killustikkattega juurdepääsutee ja liitumislepinguga Eesti Energiaga. Lepingu punktis 3.11 määrati kindlaks, et garantiiajal ehitustööde kvaliteedi või lepingu eseme vastavuse suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks nimetab kumbki pool oma eksperdi, kelle arvamus on pooltele siduv.
2.Juba jaanuaris 2007 ilmnesid elamul olulised ehituslikud puudused, mis tulenesid eelkõige asjaolust, et kostja kaldus kõrvale ehitusprojektis ette nähtust. Ilmnesid lagede ja seinte märgumine ning tuule puhumine põranda ja välisseinte liitumiskohas. Ehitusvigade põhjuste väljaselgitamiseks ja vajalike meetmete osas ettepanekute tegemiseks määras kostja 09.03.2007 oma eksperdiks A Rõugu ja hagejad oma eksperdiks H Peetsi. Eksperdid märkisid 16.04.2007 protokolli probleemide võimalikud lahendused: 1) vundamendi soojustamine hoone välisküljelt 2) seina välisvoodrilaua eemaldamine ja topeltroovituse tegemine 3) projektikohaste akende veeninade, aknapalede puitkatete ja aknaplekkide tegemine 4) katusekatte vahetus.
3.Eksperdid jõudsid ühisele seisukohale ning vormistasid selle 14.juunil 2007. Eksperthinnangus on üksikasjalikult välja toodud puudused katuse, välisseinte ja vundamendi ehitamisel. Puuduste eest vastutab ehitaja. Kostja eksperthinnanguga ei nõustunud ning ehitusel olevaid puudusi kõrvaldama ei asunud. 23.08.2007 toimunud koosolekul otsustati asjatundjate soovitusel, et hagejatel on otstarbekas korraldada kõigepealt katuse, seejärel vundamendi ja siis fassaadi korda tegemine. Hagejad sõlmisid katuse väljavahetamiseks töövõtulepingu OÜ-ga A . Tööde käigus 27.09.2007 teatasid hagejad kostjale, et nende poolt paigaldatud katuseplekk on eemaldatud ja vastavalt kostja varasemale tahteavaldusele võib ta demonteeritud katusepleki ära viia. Kostja viiski nimetatud materjali objektilt minema. OÜ A poolt tehtud tööde lõplikuks hinnaks kujunes 110 249 krooni. Hagejad saatsid kostjale arve, paludes kanda raha UT arveldusarvele. Kostja arvet ei tasunud.
4.29.11.2007 saatsid hagejad kostjale teate vundamendi horisontaalse soojustuse tööde maksumuse kohta ja nõude selle tasumiseks summas 17 636 krooni. Kostja hageja kirja vastu ei võtnud, vaid lasi selle tagastada „hoiutähtaja möödumisel“. Fassaaditööde maksumuseks kujunes 103 810 krooni Katuse nn „madalama osa“ ehituspraagi kõrvaldamise kulude maksumus oli 28 175 krooni. Lepingu punkt 3.11 kohaselt kannab ekspertiisi kulud pool, kelle kahjuks poolte määratud eksperdid oma otsuse annavad. Hageja on kandnud ekspertiisikulusid summas 4 956 krooni.
Seega on hagejatele tekitatud kahju suurus 264 826 krooni. Kuna hagejad tunnistasid oma võlga kostja ees seoses auto varjualuse ehitamisega summas 14 185,60 krooni, siis tasaarveldasid hagejad oma võla kostja võlaga, millest tulenevalt on hagejate nõue kostja vastu 250 640 krooni. Kostja vastuväited.
5.Kostja hagi ei tunnista. Lepingu lisa 1 kohaselt sisaldas hagejate makstud hind auto varjualuse osas vaid postvundamendi ehitamist. Tegelikult leppisid pooled pärast Heade kavatsuste protokolli koostamist kokku selles, et kostja ehitab hagejatele lisaks auto varjualuse postvundamendile ka seinad ümber ja katuse peale. Lisatöö eest tuleb maksta ning kostja väljastas hagejatele arve summas 100 252,80 krooni. Hagejate arvates oli aga õiglane tasu eelpool nimetatud tööde eest 30 000 krooni ning selle summa tasaarveldasid nad maksmisele kuuluva kogumismahuti hinnaga 29 500 krooni. 500 krooni kanti kostja arveldusarvele 25.04.2007, mille kostja samal päeval tagastas. Kostja leiab, et varjualuse väljaehitamise kulude suuruseks on 100 252,80 krooni ning teeb tasaarvestuse avalduse hagiavalduses esitatud kahjunõudega.
6.Vundamendi horisontaalne soojustamine ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka, see oli algusest peale hagejate enda töö. Katuse ja vundamendi vigade olemasolu ei ole ettenähtud korras tõendatud. Kostja ei nõustu hageja esitatud ekspertide järeldusega. Antud asjas puudub erapooletu asjatundja hinnang ilmnenud kõrvalekallete kohta. Kõrvalekalle ehitusprojektist oli poolte vahel kokku lepitud. Kostja andis hagejatele katusematerjali valimise võimaluse. Hagejate valikul ja tarnija soovitusel otsustati paigaldada trapets profiilplekk katuse materjal. Pooled kinnitasid 14.12.2006 aktiga, et tööd on tehtud vastavalt pooltevahelisele kokkulepetele. Hagejad ei toonud esile töö puudusi, seega aktsepteerisid katusematerjali vahetust. Kostja leiab, et hagejate nõudesumma ei ole mõistlik.
7.Kostja väidab, et AR ei olnud kostja esindaja ning sellest on kostja hagejat teavitanud juba 2007 kevadel ning hiljem 11.07.2007 kirjalikult. Vaatamata nimetatud asjaoludele kutsuti AR eksperdina kostja poolel nõupidamistele. Seega on tegemist hagejate ühepoolsete protokollidega, millised ei saa olla kostjale siduvad. Hagejad ei ole kordagi pöördunud kostja poole, et kostja määraks uue omapoolse eksperdi. Kostja kahtleb ekspert HP erapooletuses. HP on teinud hagejatele OÜ H nimel hinnapakkumise katuse väljavahetamisel. OÜ H pakkumine aga osutus kalliks. Seega ei ole hagejate poolt esitatud protokollid ja hinnangud erapooletud ning need ei saa olla hagejate nõude aluseks. Kostja arvates kuulub poolte vahel sõlmitud lepingu puhul kohaldamisele nii müügilepingu kui töövõtulepingu sätted.
8.Kostja leiab, et hagejate nõue on lõppenud. Vastavalt lepingu punktile 3.9 on ostjad kohustatud teavitama müüjat garantiiajal ilmnenud vigadest esimesel võimalusel ning töö tegijal on kohustus ja samas ka õigus ise parandada tekkinud vead.
Hagejad pöördusid ainult katuse kõrgema osa suhtes kostja poole. Kostja pakkus oma kulul tooma katuse materjali objektile, mida aga hagejad täielikult eirasid. Hagejad ei ole andnud võimalust tööde parandamiseks, st jätnud kostja ilma olulise õiguse teostamisest. Kuna hagejad on VÕS 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse nõuda töövõtjalt öö parandamist või uue töö tegemist, siis on ebamõistlik nõuda ka hagejatel oma kohustuse rikkumise tulemusena tekkinud kahju hüvitamist kostjalt. Hageja viide sellele, et vundamendi horisontaalne soojustus ei olnud projektikohane, on alusetu, kuna tegemist ei olnud kokkuleppelise tööga, ehitusprojektis ei kajastu vundamendi horisontaalne soojustamine.
9.Auto varialuse katuse väljaehitamine oli mõlema poole tahe. Tööd lõpetati ajavahemikul 11.12.-15.12.2006 ja hagejad võtsid tööd vastu ning on kohustatud tehtud tööde eest tasuma. Hagejad jätsid arve nr 090307 tasumata. Kuigi poolte vahel kirjalik leping puudus, ei tähenda see, et tehtud tööde eest ei pea hagejad tasuma. Kostja ei nõustu hagejate väitega, et varialuse ehitus hüvitatakse kogumismahuti eest tasumisega. Kostjale jääb selgusetuks, miks vahetati madalamal katuseosal katteplekk kogu ulatuses, kui see vajadus tulenevalt 14.1.2008 protokollist, oli osaline. Kohtu järeldused.
10.Kohus, kuulanud ära tunnistaja AK ja AR ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus lepingu olemuse üle. Lepingu olemusest sõltub millist konkreetset seaduse sätet antud lepingust tulenevatele suhetele kohaldada. Hageja leiab, et 10.08.2006 sõlmiti poolte vahel müügileping ning vaidluse lahendamisel tuleks kohaldada müügilepingu kohta käivaid seadusesätteid. Kostja leiab, et tegemist on kombineeritud lepinguga.
11.Hinnates poolte vahel 10.08.2006 sõlmitud lepingus sisalduvaid tingimusi ja lepingu sõlmimise asjaolusid kogumis, leiab kohus, et nimetatud leping sisaldab tingimusi, mis vastavad nii müügilepingu kui töövõtulepingu tunnustele. Lepingu sõlmimisel ei olnud kinnistul asuv ehitis valmis. Kinnistu omandi üleandmises ja ostuhinna tasumises allub leping võlaõiguse müügilepingu sätetele. Lepingu punktis 3 käsitletud poolelioleva elamu püstitamisele ning selle puudustega seonduvale tuleb kohaldada töövõtulepingu sätteid Lepingus leppisid pooled kokku, et kostja kohustub ehitama lepingu eseme oluliseks osaks oleva elamu kooskõlas ehitusprojektiga ja ehitamist reguleeriva seadusandlusega. Tööde valmimisel antakse need üle hagejatele üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles fikseeritakse ostjate poolt vastuvõetud ehitustööd, puudused töödes ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Garantiiajal ilmnenud vead kohustub kostja likvideerima omal kulul. Nimetatud lepingu tingimused on omased töövõtulepingule, mitte müügilepingule.
12.VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut
üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.10.augusti 2006 lepingus on pooled, T M müüjana ja UT ning M V ostjatena kokku leppinud, et müüja ehitab temale kuuluvale kinnistule elamu kooskõlas ehitusprojektiga ja ehitamist reguleeriva seadusandlusega ning vastavalt käesoleva lepingu lisas nr 1 sätestatud tingimustele ja müüb ostjatele võrdsetes mõttelistes osades kinnisasja. Lepingus lepiti kokku kinnisasja valduse üleandmise aeg, müügihind ja selle tasumise kord. Samas on lepingu punktis 3 kokku lepitud ehitustööde üleandmise kord ja tööde kvaliteedi nõuded ning ehitustööde puuduste korral nende kõrvaldamise tingimused. Lepingu punktis 3.4 leppisid pooled kokku töö kvaliteedinõuetes, st tööd peavad vastama RYL-2000 nõuetele ning müüja andis ehitustöödele ja kasutatud materjalidele 24 kse garantii. Punktis 3.5 võttis müüja kohustuse likvideerida garantiiajal ilmnenud vead omal kulul. Lepingu punktis 3.11 nähti ette ehitustööde teostamise kvaliteedi osas tekkinud vaidlused anda üle sõltumatutele ekspertidele. Selleks pidi kumbki pool nimetama ühe eksperdi. Ekspertide poolt antud arvamus on pooltele siduv.
14.Kuigi kostja väidab, et AR ei olnud tema poolt eksperdiks määratud, on T M teatanud 09.08.2007 kirjalikult A Rõugust, kui tema poolsest eksperdist (t.lk 29). Tõendid selle kohta, et kostja oleks eksperdi välja vahetanud või loobunud eksperdist enne objekti ülevaatust, puuduvad. Kuigi pärast ekspertiisiakti saamist on T M oma vastuses hagejatele 11.07.2007 märkinud, et AR ei ole kostja ekspert ning sellest oli kostja teavitanud hagejaid juba aprillis, ei ole see tõendamist leidnud. Hagejate väite kohaselt ei olnud nad enne 11.07.2007 kostja kirja teadlikud sellest, et kostja on loobunud ekspert A Rõugust. Ka tunnistajana üle kuulatud AR ütlustest nähtub, et teda kutsuti pooleliolevat hoonet üle vaatama ning ta pidi seal esindama kostjat. Teadet, et tema teenustest loobutakse AR saanud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et AR oli kostja poolt määratud eksperdiks ning ekspertide antud arvamus 14.06.2007 tuleb lugeda vastavalt lepingu punktile 3.11 pooltele siduvaks.
15.Ainuüksi asjaolu, et hagejate poolt määratud ekspert HP on seotud äriühinguga, kes tegi pärast eksperthinnangu andmist hinnapakkumise katusel esinenud puuduste kõrvaldamiseks, ei kinnita kostja kahtlust eksperdi erapooletuses. Hagejad valisid katusetööde tegemiseks teise äriühingu. 16.04.2007 toimunud poolelioleva eramu ülevaatusel XXX osalesid nii hagejate ekspert HP kui kostja ekspert A R . Eksperdid andsid ehitusele ühise hinnangu. Eksperthinnangu kohaselt oli hoonel probleemid seoses katuse tilkumise ja projektist erinevalt ehitamisega.
16.Katuse paigaldamine ei olnud vastavuses projektiga ning tööde tegemisel ilmnesid puudused. Seda tõendavad järgmised dokumentaalsed tõendid: - R P AS insener-konsultanti TA 02.02.2007 arvamus (t.lk 25), mille kohaselt on katus profiilpleki paigaldamiseks liiga madala kaldega ning katuse aluskatte paigaldamisel on ilmnenud puudused. - Arhitekt PN 06.02.2007 arvamuse (t.lk 26) järgi oli projektis katusekatteks ette nähtud rullmaterjal aga paigaldati trapetsprofiiliga plekk, mis ei ole ette nähtud nii madala katusekalde jaoks. - H OÜ tegevjuhi HP 14.02.2007 hinnangus (t. lk 27-28) leitakse, et profiilplekist katusekate ei pruugi tagada katuse veekindlust. Hagejad korraldasid 23.08.2007 ehituslike puuduste kõrvaldamiseks koosoleku, millest võtsid osa asjatundjad ning kutsutud oli ka kostja, kuid kostja koosolekule ei ilmunud ega saatnud ka oma esindajat. Koosolekul otsustati katusekate vahetada.
17.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele. Eksperthinnangus (t.lk 3236) on HP ja AR fikseerinud katusega seonduva ning täheldanud katuse läbitilkumise. Tunnistaja AK selgitas, et läbi tilkuda ei saanud vihmavesi, vaid see oli kondenseeritud veeaur, mis võis tekkida paigaldamata aurutõkke tõttu. Hageja väite kohaselt oli aurutõke paigaldatud. Aurutõkke paigaldamine oli ettenähtud ka eelprojektis ning selle puudumist ei ole pooled märkinud, mistõttu tunnistaja arvamusele vee läbitilkumise kohta ei saa tugineda. Kohus leiab, et kuna katuselt toimus läbijooks, siis ei saa lugeda katusetöid vastavaks lepingus kokkulepitule. Vaidlus katuse kattematerjali kasutamises ei ole antud juhul esmatähtis, kuna katuse ümberehituse tingis eelkõige katusetööde mittevastavus kvaliteedinõuetele. Hagejad tegid 19.06.2007 (t. lk 37) kostjale ettepaneku ehitusvigade parandamiseks kuid poolte lahkhelide tõttu jäid ehitusvead kostja poolt parandamata.
18.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 3.lõike järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi ette rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
19.VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Pooled pidasid kuudepikkuseid kirjavahetusi (t.lk 38-43) mis ei viinud ehitusvigade parandamiseni. 10.08.2007 (t.lk 43) andsid hagejad kostjale võimaluse lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, nõustudes korraldama 23.08.2007 ehitusobjektil nii ekspertide kui asjatundjate ühise kohtumise, et arutada läbi vajalikud tööde mahud, tähtajad ja orienteeruvad hinnad. Kostjad nimetatud päeval koosolekule ei ilmunud ning oma esindajat ei saatnud (t. lk 47-50). Kuna kostja loobus tegelemast ehitusvigade parandamisega, olid hagejad sunnitud korraldama ise ehitusvigade kõrvaldamise ning lepingu objekti viimise vastavusse lepingu tingimustega.
20.Katuse vahetuse tööd teostas OÜ A . Tööde maksumus oli 110 249 krooni. Seega moodustab hagejate kahju katuse vastavusse viimiseks lepingule 110 249 krooni, mis on põhjuslikus seoses kostja mittekohase lepingu täitmisega. Lähtuvalt lepingu sisust pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema ebakvaliteetse töö teostamisega võimaliku kahju tekkimise hagejatel. Kostja leiab, et hagejate poolt esitatud nõue on ülepaisutatud ning töid oleks võinud teostada OÜ H , kelle hinnapakkumine oli OÜ A pakkumisest väiksem. Hagejad viitasid aga asjaolule, et OÜ H pakkumine ei sisaldanud vana katuse eemaldamist. Seega mõne tuhande kroonine hinnavahe ei anna alust kostjalt väiksemas suuruses kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kui hagejad tegelikult kandsid.
21.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 103 810 krooni, milline summa kulus fassaaditööde praagi kõrvaldamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et OÜ N E arvel (t.lk 133) näidatud töödest rõdu renoveerimine ei ole hagi esemeks. Vastavalt lepingu punktile 3.11 ehitustööde teostamise kvaliteedi nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks garantiiajal määrasid pooled oma eksperdid. Eksperthinnangus ei fikseeritud rõdu renoveerimistööde vajalikkus, mistõttu kulutuse summas 5 500 krooni ei ole põhjustanud kostja ebakohase kohustuse täitmisega. Arves 50 058 on märgitud maja vertikaalse laudise eemaldamine ning uue montaaž summas 88 310 krooni. Eksperthinnangu punkt 3 kohaselt oleks olnud vajalik viimistluslaudise eemaldamine, et tagada voodrilaudade tagune tuulutus ja seejärel laudis tagasi panna. Uue laudise montaaži vajadust eksperthinnangust ei nähtu.
22.Eraldi viimistluslaudise lahtivõtmise ja tagasi paigaldamise ning tuulutuse kulude suurus, mida võiks käsitleda kostja kahjuna lähtuvalt eksperthinnangust, ei ole hageja poolt tõendatud. Samas on nende tööde tegemine ette nähtud eksperthinnangus ja hagejad on kandnud selleks kulutusi. Kohus tuginedes VÕS § 127 lg 6 loeb mõistlikuks viimistluslaudise lahtivõtmise ja tagasi paigaldamise ning tuulutuse kulude suuruseks 35 % arvel märgitud 88 310 kroonist, mis moodustab 30 908,50 krooni. Kulu määramiseks kasutab kohus analoogiat teiste äriühingute poolt pakutud hindadega (t.lk 91, 94, 139), milledes töötasu suhe kogu maksumusse jääb umbes 35 % piiridesse.
23.Edasi käsitleb kohus vundamenditöödega seonduvaid kulutusi. Probleemid vundamendiga on fikseeritud eksperthinnangus, mille kohaselt toimub seina ja vundamendi liitekoha läbipuhumine, st konstruktsioon ei ole piisava õhutihedusega. Ka on vundamendi ja seina vahele paigaldatud horisontaalne hüdroisolatsiooniriba väga kitsas. Ebapiisava isolatsiooni tõttu märgab vundamendis tõusev papilaarniiskus seinapaneeli. Vundamendi horisontaalsoojustus on projektikohane töö.
24.Hageja UT väidab, et tegi vundamendi tööd ise ning esitas 23.11.2007 õiendi kulude kohta summas 17 636 krooni. Arusaamatuks jääb, miks hiljem oli vajalik täiendavalt vundamenditööde eest maksta 10 000 krooni (arve nr 50 508, t.lk 133). 05.05.2008 arvel esitatud tasu 10 000 kroonine kulu ei saa lugeda kostja poolt põhjustatuks ning siduda tema mittenõuetekohase kohustuse täitmisega, sest vahepeal on vundamenditöödes esinenud puudused hageja enda poolt kõrvaldatud.
Hagejad ei ole viidanud asjaolule, et osa vundamendi horisontaalse soojustuse töid jäi UT poolt tegemata. Kui aga OÜ N E pidi UT tööd ümber tegema, siis ei ole see seotud kuidagi kostja poolt põhjustatud ehitusvigadega. VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine gua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 17 636 krooni, milline kulutus oli tehtud seoses kostja poolt oma lepinguliste kohustuste mittekohase täitmisega. Arve 50 058 järgi 10 000 krooni ehitustööde parandamise kulu ei kuulu rahuldamisele.
25.Kohus leiab, et hagejate poolt nõutava katuse nn „madalama osa“ ehituspraagi kõrvaldamise kulude nõue summas 28 175 krooni on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hagejate esitatud tõendid katuse madalama osa kohta on vastuolulised. Hageja on esitanud 14.01.2008 koosoleku protokolli (t. lk 130-131), milles jõuti järeldusele, et autovarialuse katusekate tuleb osaliselt vahetada. Samas kajastab protokoll, et ülevaatuse ajaks oli osa katust asendatud kahekordse SBS rullmaterjaliga ning majanduslike võimaluste tekkimisel asendatakse kogu katus rullmaterjalist kattega.
26.Hagejate poolt 03.10.2008 esitatud hagieseme muutmise avalduses märgitakse, et madalama osa katuse läbijooks ilmnes 2008 suvel. 08.08.2008 koostatud protokollis, mis on väga üldsõnaline, tuvastati läbijooksu koht ning seetõttu on vaja katusekate kiiresti välja vahetada. Ei ole teada millises osas leiti läbijooksu koht ning kas läbijooks oli põhjustatud kostjapoolsete kohustuste mittekohase täitmisega, sest juba 14.01.2008 protokollist nähtub, et osa madalama osa katuse materjalist oli selleks ajaks vahetatud hagejate korraldusel. Ka ei ole esitatud tõendeid katuse kattematerjali vahetamise kulude kohta või vähemalt hinnapakkumise kohta. Kuna OÜ A 30.10.2007 arvest ei nähtu kui suures mahus katusevahetus töid tehti ja 14.01.2008 oli osa madalama katusekattest välja vahetatud, siis võib järeldada, et OÜ A teostas katusetöid suuremas mahus, kui ainult elamu kõrgema osa tarvis. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et 14.01.2008 koosoleku protokolli ei saa lugeda kostjale siduvaks, sest selleks ajaks oli hagejatele teada, et AR ei ole kostja ekspert. Vastavalt lepingu punktile 3.11 kannab eksperdikulud pool, kelle kahjuks langetati ekspertide poolt tehtud otsus. Eksperthinnangus on eksperdid jõudnud arvamusele, et ehitustöödes ilmnevad mitmed puudused, st ekspertide otsus on tehtud kostja kui ehitustööde teostamise eest vastutava isiku kahjuks. Hagejate kantud ekspertiisitasu on tõendatud arve-saatelehega nr 41-2008, mille kohaselt kuulub tasumisele 4 956 krooni. Kohus leiab, et nimetatud nõue on vastavalt lepingu punktile 3.11 ja eksperthinnangule põhjendatud ning tuleb hüvitada kostjal. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja nõude summas 163 749,50 krooni (110 249 + 17 636 + 30 908,50 + 4 956).
27.28.03.2008 esitas kostja oma vastuses hagiavaldusele tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestab arvest nr 090307 tuleneva kostja nõude summas 100 252,80 krooni ulatuses hagejate võimaliku kahjunõudega. 09.05.2008 esitasid hagejad kostjale avalduse tasaarvestuseks oma võla osas kostja ees summas 14 185,60 krooni (t.lk 117). Vaidlus puudub selles, et auto varjualuse seinte- ja katusetööd olid lisatööd, mille eest tuli hagejatel tasuda eraldi.
28.Hagejad on tõendanud maksekorraldustega (t.lk 120-122) tasumist kanalisatsiooni eest summas 30 000 krooni ning leiavad, et tasutud summa tuleb maha arvata hagejate kohustusest kostja ees, sest kanalisatsioonitööd kuulusid lepinguliste tööde hulka. Kostja leiab, et leping kanalisatsioonitöid ei kajasta. Kohus nõustub hagejate arvamusega. 10.08.2006 lepingu lisas 1 ei ole pooled tõesti kanalisatsioonitööde teostamises kokku leppinud, kuid müügilepingu punktis 2.1.1 on märgitud, et lepingu esemel asub 1 kogumismahuti. Kuna lepingu järgi oli kogumiskaev lepingu esemeks, siis nõustub kohus hagejatega, et kogumiskaevu maksumus kajastus lepingu hinnas olenemata sellest mis ajal tööd teostati ning hagejate poolt tasutud 30 000 krooni tuleb maha arvata hagejate võlgnevusest kostja ees. Kohus leidis eelnevalt, et auto varikatuse töödes esinenud puudused ei olnud veenvalt tõendatud ning kahjunõue ei kuulu rahuldamisele, mistõttu ei saa lugeda põhjendatuks ka katusepleki maksumuse mahaarvamist hagejate võlgnevusest kostja ees.
29.Kohus loeb tasaarvestatuks hagejate kohustuse kostja ees auto varjualuse katuse ja seinte maksumuse osas hagejate kahju nõudega. Auto varjualuse ehituse maksumuseks tuleb lugeda kostja poolt esitatud 100 252, 80 krooni. Nimetatud kulud on tõendatud OÜ K esitatud arvega nr 090307 27.03.2007 (t. lk 91). Hagejate vastuväited hinna ülepaisutamises ei ole veenvad. Hagejad on toonud võrdluseks OÜ N hinnapakkumise 61 529,60 krooni. OÜ N hinnapakkumine tehti 06.05.2008, kuid auto varjualuse tööd teostati 2006 aastal. VÕS § 637 lg 1 mõtte kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda lepingu täitmise ajal kehtinud hindadest. Eelnevast lähtudes kuulub tasaarvestamisele hagejate kohustus kostjate ees summas 70 252,80 krooni (100 252,80 – 30 000). Hagejate nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele summas 93 496,70 krooni (163 749,50 – 70 252,80).
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele peaaegu pooles ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.