Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-42843
Tsiviilasi
H T hagi H R’e vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H T (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja H R (isikukood xxx, elukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
25. veebruar 2009
Istungil osalenud isikud
Hageja ja kostja; tunnistaja R. L .
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue OÜR autojuhina töötanud H R jättis töölepingu lõpetamise ja töölt lahkumise järel ettevõttele tasumata 7 275 krooni, mis koosneb autojuhi süül toimunud avarii tagajärjel kostja kasutuses olnud rendiauto kolme nädalasest remondis olekust tekkinud võlg 4 200 krooni, samuti rendiauto kasutamises võlgnevus 7 päeva eest summas 2 975 krooni ning lepingulise
2-07-42843 omavastutuse raha võlgnevusest 100 krooni. Võla kättesaamiseks toimus kostjaga vestlus 23.08.2007, mis lõppes suusõnalise kokkuleppega, et kostja tasub võlgnevuse maksetega kolmes võrdses osas. Alates 27.08.2007 kostja enam telefonile ei vasta, samuti ei vasta ta kirjalikele võlanõuetele. OÜR loovutas võla füüsilisest isikust ettevõtjale H T ja seetõttu lisandub nõudele õigusabi eest tasutud 500 krooni. Kokku võlgneb kostja 7 775 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja nimetatud summa kostjalt välja mõista. 30.10.2008 hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmis kostja 01.09.2005 OÜR rendilepingu nr 8, mille alusel rentis sõiduauto XXX. 26.04.2007 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduteel olevast kiirusepiirajast n.n „lamav politseinik“ suurel kiirusel ülesõitmine. Õnnetuses purunes sõiduki mootori karter, mis katkestas sõiduki edasise kasutamise. Kostja tehtud avariid liikluspolitseis ei registreeritud, küll aga registreeriti õnnetusjuhtum AS-is If Eesti Kindlustus nende poolt ette nähtud aja jooksul. Kostja kinnitas avarii tekkimises oma süüd ja kuna vastavalt rendilepingule oli tal kohustus tasuda omavastuse summa 3 000 krooni, kostja tasus enamuse sellest, jättes tasumata 100 krooni. 26.04.2007 kell 23.00 toimus liiklusõnnetus, 27.04.2007 vaatas kindlustuse esindaja auto üle ja registreeris välise vaatluse tulemusel hüvitamisele kuuluvad vigastused. 04.05.2007 tehti remondiettevõttes OÜH remontimise hinnakalkulatsioon ja sellest teatati kindlustusettevõttele. 07.05.2007 saabus kindlustuse nõusolek remondi tegemiseks ning töökoda tellis vajaminevad varuosad. 14.05.2007 saabusid varuosad ja alustati remonti, mille käigus selgusid seni märkamata vigastused. Varuosade täiendavaks juurdetellimiseks tuli nende väljamaksmine kooskõlastada eelnevalt kindlustusega ja seejärel telliti uued varuosad. 23.05.2007 oli sõiduk sõidukorras. Seega seisis sõiduk avarii tagajärjel 27 päeva s.o 27.04.2007 – 23.05.2007 ja OÜR jäi sellel perioodil ilma renditulust, samas jätkus kohustus tasuda liisingmakseid. Kokku on hagiavalduse täienduse kohaselt kostja võlgnevus 7 775 krooni, kuid hageja on muutnud nõuet, kuna leiab, et auto avariiremondis oleku seisuaja võlgnevus on 3 000 krooni, asendusauto kasutamise eest maksmata päevade võlgnevus 4 175 krooni, omanikuvastutuse eest tasumata summa 100 krooni ja inkassofirma teenustasu 500 krooni. Hageja on esitanud kohtule tõendina järgmised dokumendid: OÜR selgitus (tl 16 ja 25); kviitungid (tl 27-33); sõiduki kasutamise rendilepingu (tl 34-35); õiendi kahjuteate registreerimise kohta (tl 73); OÜ H teated (tl 74, 85); nõude loovutamise kinnituse (tl 75); If Kindlustuse vastuse järelpärimisele (tl 86)
II Kostja vastuväited hagile Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole tal OÜR ees mingit võlgnevust. Kostja vastuväite kohaselt puudus OÜR igasugune raamatupidamine, kõike kustutati, tehti mida taheti ja kiideti, et see kõik on fiktiivne. Kostja selgituste kohaselt on ta OÜR esindajalt küsinud kviitungit rendimaksete kohta, kuid sellele vastati, et see ei olevat kombeks.
III Kohtuistung
2-07-42843 25.02.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, loobudes omavastutuse eest tasumata summa 100 krooni nõudest. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja vaidles hagile vastu. Kohus kuulas tunnistajana üle OÜR juhatuse liikme R. L .
VI Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja on märkinud hagiavalduses füüsilisest isikust ettevõtja tõendi numbriks XXX. Nimetatud tõendit kohtule esitatud ei ole. Kuna äriregistris puuduvad andmed selle kohta, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja ja kohtule puuduvad andmed hageja, kui füüsilisest isikust ettevõtja kohta, siis käsitleb kohus hagejat füüsilisest isikust poolena, mitte ettevõtjana. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude OÜR. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.09.2005 OÜR rendilepingu nr 8, mille alusel rentis sõiduautot XXX. 26.04.2007 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduteel olevast kiirusepiirajast n.n „lamav politseinik“ suurel kiirusel ülesõitmine. Õnnetuses purunes sõiduki mootori karter, mis katkestas sõiduki edasise kasutamise. Kostja tehtud avariid liikluspolitseis ei registreeritud, küll aga registreeriti õnnetusjuhtum aktsiaseltsis If Eesti Kindlustus nende poolt ette nähtud aja jooksul. Kostja kinnitas avarii tekkimises oma süüd ja kuna vastavalt rendilepingule oli tal kohustus tasuda omavastuse summa 3 000 krooni, tasudes sellest enamuse, jättes aga tasumata 100 krooni. Sõiduk seisis avarii tagajärjel 27 päeva s.o 27.04.2007 – 23.05.2007 ja OÜR jäi sellel perioodil ilma renditulust. Kokku on hagiavalduse täienduse kohaselt kostja võlgnevus 7 775 krooni, mis koosneb auto avariiremondis oleku seisuaja võlgnevusest 3 000 krooni, asendusauto kasutamise eest maksmata päevade võlgnevusest 4 175 krooni, omanikuvastutuse eest tasumata summa eest 100 krooni ja inkassofirma teenustasu eest 500 krooni. Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja vaidleb hagile vastu. Vastavalt hagiavalduse täiendusele võlgneb kostja hagejale 3 000 krooni auto avariiremondis oleku seisuaja eest. Hageja leiab, et kahju tekkis sõiduk seismisest avarii tagajärjel 27 päeva ajavahemikul 27.04.2007 – 23.05.2007, mille jooksul OÜR jäi ilma renditulust. Hagiavalduse kohaselt saanuks rendiettevõte esitada vastavalt rendilepingu punktile 5.2. auto seismise eest veel suurema nõude, kuid vastu tulles kostja raskele majanduslikule olukorrale nõuti kostjalt vastavalt rendilepingu punktile 2.5. avariilise sõiduki remondis oldud 15 päeva eest 3 000 krooni. Kostja vaidleb nõudele vastu. Vastavalt hagiavaldusele ja aktsiaselts If Eesti Kindlustus kahjuteate registreerimisteatele (tl 73) toimus liiklusõnnetus 26.04.2007 sõidukiga XXX registreerimismärgiga XXX. Hagiavalduse ja hageja selgituse kohaselt tuleneb hageja nõue 3 000 krooni auto avariiremondis oleku seisuaja eest rendilepingu punktist 2.5. Vastavalt
2-07-42843 asja materjalidele on hageja esitanud kohtule tõendina OÜR ja kostja vahel 01.09.2005 sõlmitud sõiduki kasutamise rendilepingu nr 8, mille kohaselt andis rendileandja kostjale lepingu alusel kasutada sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohasel oli kostja kasutuse erinevatel perioodidel erinevad sõidukid. Nimetatud asjaolu hageja ei vaidlustanud. Hageja selgituste kohaselt on teine rendileping suuline leping (tl 98), samale seisukohale on asunud kostja (tl 103). Tunnistaja R. L ütluste kohaselt selgitas ta kostjale, et „kogu see aeg, mis auto on remondis on 200 krooni päev“ (tl 100). Kostja selgituste kohaselt ei räägitud temaga eraldi läbi lepingu tingimust, et remondiootel auto eest tuleb iga päev tasuda 200 krooni (tl 103). Hageja 25.02.2009 kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei soovinud hageja täiendavalt tõendeid esitada. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste ja kostja vastuväidete vasturääkivuse tõttu tuleb asjaolusid tõlgendada kostja kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel puudus kirjalik leping sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX kasutamiseks ja kostja ning tunnistaja seletused selle kohta, et kostjaga räägiti suulise rendilepingu sõlmimisel läbi kohustusest tasuda 200 krooni iga sõiduki remondisoleku päeva eest on vasturääkivad ning hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud, siis asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et omab rendilepingust tulenevat nõuet summas 3 000 krooni auto avariiremondis oleku seisuaja eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Teise nõudena on hageja esitanud asendusauto kasutamise eest maksmata päevade võlgnevuse nõude summas 4 175 krooni. Vastavalt hagiavaldusele andis OÜR kostjale rendiauto avariijärgse remontimise ajaks asendusauto. Kostja kasutas nimetatud sõidukit ja maksis selle eest ka renti, kuid mitte kokkulepitud 7 päeva eest nädalas, vaid ainult 6 päeva eest nädalas. Samuti jättis kostja maksmata viimase 3,5 päevase asendusauto kasutamise eest. Hagiavalduse kohaselt on selgitus nimetatud nõude eest OÜR juhatuse liime seletuses (tl 2526). Vastavalt nimetatud seletusele rentis kostja pärast avariid OÜR teise auto, mille eest kohustus maksma 400 krooni päevas. 25.02.2009 toimunud kohtuistungil, et asendusauto kasutamise eest tuli kostjal tasuda päevas 425 krooni (tl 98, 103). Kohus on palunud 25.02.2009 toimunud kohtuistungil nimetada hagejal tõendid, mis tõendavad rendivõla tekkimist (tl 104). Hageja vastuse kohaselt on tõendiks auto, mis oli kostja käes ja mille eest kostja jättis 3,5 päeva eest maksmata. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja 25.02.2009 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt kasutas kostja XXX remondi ajal XXX registreerimisnumbriga XXX, kostja selgituste kohaselt sõitis ta XXX remondisoleku ajal mitme sõidukiga (tl 103). Hageja selgitused renditasu suuruse kohta on erinevad. Kohtule esitatud rendilepingu kohaselt on renditasu suuruseks 400 krooni ööpäevas, hageja seletuste kohaselt on renditasu suuruseks 425 krooni ööpäevas. Hageja nõudest tulenevalt on renditasu suuruseks ööpäevas (4 175 : 7,5) 556.66 krooni. Kohtule on tõendina esitatud OÜRja kostja vahel 01.09.2005 sõlmitud rendileping sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX kasutamiseks. Puudub vaidlus selles, et kostja kasutuses oli avarii toimumise ajal 26.04.2007 sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX. Tunnistaja R. L on andnud ütlusi, et sõlmis asendusauto kasutamiseks kostjaga suulise lepingu (tl 101). Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ja OÜR vahel 01.09.2005 sõlmitud rendileping sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX kasutamiseks oli lõppenud ja sama sõiduki kasutamine hiljem asendusautona toimus suulise rendilepingu alusel. Kostja seletuse kohaselt pidi ta renti maksma iga päeva eest ja ta ei jäänud seitsmenda päeva eest võlgu (tl 103) ning samuti ei ole tal jäänud tasumata renti 3,5 päeva eest (tl 104). Kostja selgituse kohaselt sõitis ta remondijärgsel perioodil selle asendusautoga, mis parasjagu vaba oli, neid autosid võis olla mitu (tl 105). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, millist sõidukit kasutus kostja sõiduki XXX remondi ajal asendusautona ning kas nimetatud sõidukid olid kostja kasutuses 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Seega leiab kohus, et
2-07-42843 hageja nõue asendusauto kasutamise eest maksmata päevade võlgnevuse eest summas 4 175 krooni on tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on hageja nõudnud kostjalt omanikuvastutuse eest tasumata summa 100 krooni väljamõistmist. 25.02.2009 toimunud kohtuistungil loobus hageja nõudest omavastutuse eest tasumata summast 100 krooni. Hageja on esitanud nõude kostja vastu, mis koosneb inkassofirma teenustasust 500 krooni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. 21.10.2008 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et OÜR tasus õigusabi eest 500 krooni temale (tl 64). Samas lubas hageja esitada täiendavad tõendid. Vastavalt OÜR nõude loovutamise teatele on võlale lisandunud inkassofirma teenustasu 500 krooni (tl 75). Muid tõendeid hageja inkassofirma teenustasu nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue inkassofirma teenustasu summas 500 krooni nõudes on tõendamata. Puuduvad andmed selle kohta, kas ja millisele ettevõttele (inkassofirma) on teenustasu makstud. Hageja selgitas 21.10.2008 toimunud kohtuistungil, et õigusabi eest on tasutud temale 500 krooni. Kohus leiab, et juhul, kui õigusabi eest on tasutud hagejale, puudub alus tasu õigusabi eest hagejale välja mõista. Hageja selgituste kohaselt on hagejal TPI ehituse alane kõrgharidus ja ta on töötanud ajakirjanikuna (tl 64). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et omab õigusabi osutamiseks erialaseid teadmisi. Samuti puudub alus õigusabikulude või võla sissenõudmise kulude nõudeks, kuna hageja nõuded kostja vastu on kohtu hinnangul tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.