Tsiviilasi nr 2-08-93847
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16. märts 2009 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-93847
Tsiviilasi
Marko Nuuma hagi OÜ Karibal Grupp vastu kahjuhüvitise 17 734 krooni nõudes 17 734 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Marko Nuuma kostja OÜ Karibal Grupp (RK 10605810, asukoht Gildi 2 51007 Tartu), esindaja juhatuse liige Karin Aasmäe kirjalik menetlus
Jätta Marko Nuuma hagi OÜ Karibal Grupp vastu rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud Marko Nuuma kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1(4)
kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-7, 50-51) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. juulil 2008 notariaalse ostu-müügi lepingu, millega kostja müüs ja hageja ostis renoveerimist vajava mitteeluruumi aadressil XXX 19-6 Tartus. Tehingule eelnevas e-posti kirjavahetuses vastas kostja hagejale, et korteris on vool (ühisnimetaja elekter või toide) sees. Tehingule järgnenud korteri üleandmisel hageja arupärimisele voolu olemasolu kohta ei osanud kostja täpset selgitust anda. Hiljem kostja teataski, et voolu korteris ikkagi ei ole ning soovitas selle hagejal endal sisse vedada. Kui hageja seepeale kostjalt antud puuduse kõrvaldamist nõudis, teatas kostja, et tema pole lubanudki voolu olemasolu korteris. Kuna kostja väitis hageja korduvatele päringutele enne lepingu sõlmimist, et keldris asuvast maja üldelektrikilbist tuleb vool (toide) korterisse, siis ei olnud hagejal mitte mingisugust põhjust lisada elektrit puudutavad nõudmised lepingusse ega nõuda sellekohaseid märkusi ka aktis. Korterisisene elektrijuhtmestik oli kenasti nähtaval ja polnud mingit põhjust karta või oletada, et seal vool puudub, ometi laelambid ei põlenud ja pistikutes voolu ei olnud. Maja elektrikilp, kus asuvad korterite elektriarvestid ja toimub toitekaablite hargnemine korteriteni, asub maja keldris, mis on eravalduses ja lukustatud. Majaelanikel sinna ligipääsu pole, elektrinäite käib vaatamas majahaldur. Peale lepingu sõlmimist läksid pooled keldrisse maja elektrikilpi vaatama, et selgitada, miks ikkagi korter nr 6 pistikutes ja lampides voolu pole. Kilpi vaadates võis näha, et korteri nr 6 klemmid olid juhtmestatud ja seega võis tõesti arvata, et vool sealt ka korterisse läheb ja vana juhtmestik ei anna lihtsalt enam ühendust ja tuleb välja vahetada. Hiljem teatas kostja e-kirja teel, et tegelikult on korter 6 klemmid kilbis tähistatud sõnaga Büroo ja seal juhtmed puuduvad hoopiski. Sellega oli selge, et elektrijuhtmeid korterisse tegelikult ei läinud ja järelikult ei saanud ka elektrikilbist toidet korterisse tulla erinevalt kostja väidetust. Enne tehingut valeandmete esitamisega tekitati hagejale kahju: elektri korterisse vedamise kulud kaabli ja kaablikõri maksumuse näol 1234 krooni, siseviimistluse ettemakstud kulu 3. juulil 2008 Alar Metsisega sõlmitud töövõtulepingu järgi 15 000 krooni ja kommunaalmaksete kulu 1500 krooni perioodi juuli kuni detsember 2008 eest, mil voolu puudumise tõttu ei saanud korterit kasutada. Neil asjaoludel nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitise 17 734 krooni väljamõistmist. Hageja lisas tõenditena kommunaalmaksete arved, kaabli ja kaablikõri arved, poolte e-posti kirjavahetuse ja 3. juuli 2008 töövõtulepingu (tl 8-25). Kostja vastuväited (tl 30-32) Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja taotles selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväidete kohaselt:
Samuti on kostja enne müügilepingu sõlmimist 21. juunil 2008 teavitanud hagejat sellest, kus asub elektrikilp, millest korterisse juhtmeid vedada ning asjaolust, et kogu korterisse on vajalik paigutada uus juhtmestik. Samuti on kostja enne müügilepingu sõlmimist 17. juunil 2008 teavitanud hagejat, et soovib müüa lepingu eset sellises seisus nagu see on, võtmata mingeid kohustusi muude tööde tegemiseks peale küttetorude korterini viimise. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas asuda peale müügilepingu sõlmimist ja selle täitmist esitama täiendavaid nõudeid. Ebakohased on hageja viited avaldatud kuulutusele, kuna hageja sai kostja kontaktid ühise tuttava Gerry käest ning andmed korteri seisundi kohta otse kostjalt.
Hageja selgitustest ja poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist mitteeluruumi olukorraga tutvuda ja ta käis enne lepingu sõlmimist lepingu esemega tutvumas ning oli teadlik selle seisundist. Lepingu eseme ülevaatamisel pidi hagejal olema võimalik ilma vastava eriteadmisi omava isiku abita hõlpsasti avastada, et korteris ei olnud voolu. Hageja on ise kinnitanud, et laelambid ei põlenud ja pistikutes voolu ei olnud. Nähtuvalt üleandmise-vastuvõtmise akti p-st 6 (tl 41) on ostja võtnud mitteeluruumi vastu aktis kirjeldatud koosseisus ja seisukorras, sellisena, nagu need on akti allkirjastamisel. Müügilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja teostama üksnes tööd, mis olid vajalikud küttetorude mitteeluruumi vedamiseks ja paigaldamiseks, kusjuures tööde teostamise ja tööde teostamiseks vajalike materjalide maksumus sisaldus hinna sees. Muid lisatöid, s.h elektrijuhtmete vedamine ja paigaldamine, lepingus märgitud ei ole. Poolte elektronkirjavahetusest nähtub, et 21.06.2008 on kostja teatanud hagejale (tl 20), et ta ei tea, kas pistikutes vool on, aga kogu pinnale on vaja uus juhtmestik laiali vedada, keldris on maja elektrikilp, kus paikneb ka selle pinna voolumõõtja ja sealt tuleb toide korterisse, EE-ga on liitutud. Eesti Energiaga liitumise tõendamiseks on kostja esitanud 07.12.2007 võrgu- ja elektrilepingu (tl 42-43). Eeltoodu põhjal ei saa kohtu arvates väita, et kostja oleks hagejale esitanud voolu olemasolu kohta korteris valeandmeid. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja lepingu esemega tutvumisel veendus, et mitteeluruumis ei ole voolu ja kus lepingueelsetel läbirääkimistel müüja oli ostja tähelepanu juhtinud uue elektrijuhtmestiku vedamise vajadusele ning müüja poolt teostatavad lisatööd olid märgitud sisse müügilepingusse, oleks hageja pidanud hoolsamalt tutvuma elektrijuhtmestiku seisukorraga alates liitumispunktist. Ostjal tuli arvestada asjaoluga, et tegemist oli kapitaalremonti vajava mitteeluruumiga, mille remondikohustus võis laieneda kuni kapitaalse uue elektrijuhtmestiku väljavahetamiseni. Seega kohus leiab, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist kostja poolt hagejale lepingutingimustele mittevastava mitteeluruumi üleandmisega, mistõttu kostja ei ole vastutav asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise eest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Seoses hageja poolt nõutava siseviimistluse ettemakstud kulu 15 000 krooni ja kommunaalmaksete kulu 1500 krooni nõudega märgib kohus järgmist. Kostja ei vastuta hageja ja kolmanda isiku Alar Metsisega 03.07.2008 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Nähtuvalt töövõtulepingust kuulus töövõtja kohustuste hulka muu hulgas korterisisese uue elektrijuhtmestiku vedamine, pistikute, lülitite ja valgustite paigaldus ja viimistlus. Hagejal endal olnuks mõistliku käitumise korral võimalik väidetavas suuruses kahju tekkimist vältida, leppides töövõtjaga kokku elektrijuhtmestiku paigaldamise alates liitumiskohast. Töövõtulepingu kohaselt ei ole selle pooled ka kokku leppinud taolise sanktsiooni – ettemaksu 15 000 krooni tagastamata jätmises - töövõtja poolt. Hagejal võib töövõtulepingust tulenev ettemaksu tagastamise nõue esineda töövõtja vastu. Põhjendatud ei ole hageja väide, et ta ei saanud elektrikaabli puudumise tõttu asja kasutada ja on kandnud kahju tasutud kommunaalkulude näol. Müügilepingu p 4.4 ja üleandmise-vastuvõtmise akti p 2 kohaselt tuleb ostjal alates lepingu eseme valduse saamisest kanda kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud. Nähtuvalt arvetest on need esitatud halduskulude ja sisekoristuse eest, milliste teenuste eest oleks hagejal tekkinud lepingu eseme otsese valduse saamisega tasumise kohustus sõltumata mitteeluruumi kasutamisest või mittekasutamisest ning tasutud kommunaalmaksed ei ole käsitatavad hageja kahjuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.