Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-08-82825 Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 05.12.2008 esitas EAS(hageja) kohtule hagi T R (kostja) vastu 1 799 krooni nõudes. Hageja esitas 23.01.2009 kohtule avalduse hagist loobumiseks, mida täpsustas 11.03.2009 avaldusega. Avaldusest nähtuvalt tasus kostja pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist täies ulatuses võlgnevuse, mille sissenõudmiseks hageja esitas kohtusse hagi, kuid jättis hüvitamata menetluskulud. Seoses võlgnevuse tasumisega soovib hageja hagist loobuda. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse eest 250 krooni, pool riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 125 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 250 krooni. Veel palub hageja võtta vastu loobumine hagist ja lõpetada asjas menetlus ning tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Kostja oma seisukohta hageja hagist loobumise avalduse ja menetluskulude osas esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Julianus Inkasso OÜ tasus hageja eest 24.11.2008 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank (maksekorraldus nr 20236, viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv hagilt 46206210343 T R“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxSwedbank. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses

2-08-82825 lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu 125 krooni ja õigusabikulu 2 250 krooni (s.h käibemaks 343,22 krooni) väljamõistmist. Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on menetluskuluks tsiviilasjas ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses jäeti 22.10.2008 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-6467) rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja kinnitas 10.03.2009 elektronkirja teel, et 22.10.2008 määruse sai ta kätte 31.10.2008. Hagiavaldus on kohtule esitanud 05.12.2008. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, ei kuulu nimetatud kulu summas 250 krooni kostjalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on 01.10.1995 käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EExxx, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikuluna esitatud summast 2 250 krooni maha arvestada käibemaks 343.22 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kohus leiab, et antud asjas esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud 500 krooni ulatuses, kuna tegemist ei ole keeruka või pikka aega kestva kohtuvaidlusega. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 625 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.