Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.03.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-1131
Tsiviilasi
OÜ ME hagi RT`i vastu 950 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ ME (reg.kood xxx) Hageja seaduslik esindaja Margus Prantsus
esindajad
Kostja – RT (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Gennadi Kull Istungi toimumise aeg
Resolutsioon
16.02.2009
Hagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema menetluskulud jätta hageja kanda.
enda
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 29.11.2007.a. hagejalt pukseerimisteenuse sõidukile BMW xxx Harku valda Harjumaal. Esialgu sai kohale saabumise ajaks pakutud orienteeruvalt 30 minutit, kuid konsulteerides autojuhiga pakuti välja uueks ajaks orienteeruvalt 1 tund. Tellimust vastu võttes rõhutati, et tellimust annulleerida ei saa. Kostja ütles oma isikukoodi, aadressi, sõiduki numbri ja sõiduki tehnilise passi numbri ja kinnitas soovi teenust tellida. Kui hageja autojuht sündmuskohta jõudis, siis oli kostja telefon välja lülitatud ning kostja poolt nimetatud sõidukit sündmuskohal polnud. Antud teenuse hind oli hageja hinnakirja kohaselt 500 krooni. Kostjale väljastati arve nr 167/07. Kostja oma kohustust tasuda tellitud teenuse eest ei täitnud. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 26.05.2008.a. 450 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 950 krooni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejalt kunagi pukseerimisteenust tellinud. Poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole. Kostjale on teada, et 29.11.2007.a. hommikul kelle 9.30 paiku sõitis GB sõiduautoga reg. nr xxx Laulasmaale. Türisalu panga juures läks libeda tee tõttu auto kraavi. GB helistas puksiirabisse ja palus abi. Lubati, et puksiirabi jõuab kohale 30 minutiga. Puksiirfirmast küsiti autoregistri number ja GB jäi ootama abi. Umbes veerand tundi hiljem helistas GB oma vennale R.T , kes jõudis kohale umbes poole tunni pärast. Oodati puksiirabi, kuid seda ei tulnud. Korduvalt helistati puksiirabisse, kuid nende kohalesaabumine viibis. Auto tõmmati kraavist välja üle tunni aja hiljem, arvates puksiirabisse helistamisest. Auto tõmbas kraavist välja kostja poolt kohale kutsutud tuttav. Kui auto sai välja tõmmatud, siis teatati puksiirabisse, et nende teenust enam ei vajata. GB oli huvi saada kiiresti auto kraavist välja ta oli nõus tingimusega, et puksiir saabub 30 minuti jooksul. Puksiir ei saabunud isegi tunni aja jooksul. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel on vaidlus selles, kas 29.11.2007.a. poolte vahel leping puksiirteenuse osutamiseks sõlmiti või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust tuleneb, et leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet. Avaldamata seesmine tahe ei saa õiguslikke tagajärgi kaasa tuua, mistõttu on õiguslike tagajärgede saabumiseks seesmise tahte avaldamine kohustuslik eeldus. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on avaldanud hagejale soovi puksiirteenuse lepingu sõlmimiseks 29.novembril 2007.a. Kohus leiab, et tunnistaja GB ütlustega on tõendatud, et 29.11.2007.a. sõlmis sidevahendi abil lepingu hagejaga tema. Kohus leiab, et sellega on tõendatud kostja väide, mille kohaselt ei ole tema 29.11.2007.a. sõlmitud lepingu pooleks. Kuivõrd asjas puudub vaidlus, et lepingu täitmist saab nõuda vaid lepingupoolelt, kuid asjas on tõendamist leidnud, et kostja ei ole lepingupooleks, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.