Tsiviilasi nr 2-07-59167
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Sigrit Melts vastu võla 3726.20 krooni ja viivise 3725.20 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
3726.20 krooni hageja OÜ Aktiva Finants, rk 10746479, asukoht Jõe 3, Tallinn;
esindajad
hageja esindaja Silver Eensaar, Julianuse Inkasso Agentuur AS, Jõe 3, 10151, Tallinn; kostja Sigrit Melts,
Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2009
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 449 lg 3, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi Sigrit Melts vastu võla 3726.20 krooni ja viivise 3725.20 krooni väljamõistmiseks aegumise tõttu. Sigrit Meltsi menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud OÜ Aktiva Finants on esitanud kohtusse hagi Sigrit Melts vastu võla 3726.20 krooni ja viivise 3725.20 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõue põhineb Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja AS õigusjärglane) ja kostja vahel 29.08.1997 sõlmitud liitumislepingul, mille alusel kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt
esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata 04.10.1997, 04.11.1997, 04.12.1997, 04.01.1998 ja 04.02.1998 arved summas 3726.20 krooni. Tasumisega viivitamise eest on hageja arvutanud viivist 0,5 % viivitatud summalt päevas. Hageja vähendab viivise nõuet 3725.20 kroonini. Hageja palub kostjalt välja mõista võla 3726.20 krooni ja viivise 3725.20 krooni. Hageja esindaja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud, sest kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kostja esitas eelnevas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles märkis, et ta ei ole sõlminud Radiolinjaga mingit lepingut. Hageja soovis menetluse jätkamist hagimenetluses. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, taotledes asja sisulist arutamist hageja esindaja kohalolekuta. Kohtuistungile ei ilmunud ka kostjat, kes esitas e-kirjaga kohtule taotluse lugeda tema vastu esitatud hagi aegunuks, sest möödunud on üle 10 aasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 408 p 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. TsMS § 449 lg 3 3. lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. Kostjale saadetud viimase arve tasumise tähtaeg oli 18.02.1998. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 27.12.2007. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsMS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 3 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagejale algas nõude esitamise aegumistähtaeg seega 01.01.2003, millest kolm aastat möödus 31.12.2005. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seadus ei eelda kohustust rikkunud isiku tahtlust, seega tuleb kostja tahtlust jätta tasumata hageja esitatud arvel märgitud summa, tõendada hagejal. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit. Kostjale on esitatud arved 1998. aastal. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminudki. Hageja ei ole esitanud kostjale uut nõuet võla tasumiseks varem kui veebruaris 2007. Seega ei ole hageja kohtule tõendanud kostja poolt tema kohustuste tahtlikku rikkumist kolmeaastase aegumistähtaja kestel, mistõttu 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks alust ei ole. Menetluskulude jaotus Käesoleva otsuse puhul on tegemist lõppotsusega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.