Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-17806 Investhaus Pluss kasuks. Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostjate tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale hagi rahuldamata jäetud osas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Tulenevalt poolte vahel 08.03.2007.a. sõlmitud laenulepingust andis hageja OÜ Investhaus Pluss kostja E.L.’ile laenu 10 000 kr, tagastamistähtajaga 08.09.2007.a. (lep. p.1.2), intressimääraga 10 % kuus ja tagasimaksega viivitamise korral viivise määraga 1% päevas nõuetekohaselt tasumata summalt. Lepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 03.08.2007.a käenduslepingud kostjate M.K. ja G.S.’aga. Kostjad ei täitnud laenulepingut ning käenduslepinguid ega tagastanud laenu tähtaegselt, mistõttu hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad solidaarselt hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 15.04.2008.a. tagastamata laenusumma 10 000 kr, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel perioodil 08.03.2008 – 15.04.2008 tekkinud viivise summas 37 000 kr (37 päeva x 1000.-kr), mida hageja hea tava kohaselt vähendab kuni põhivõla suuruseni, s.o. 10 000 kroonini, leppetrahvi 6000 kr ja võla sissenõudmise kulu 2500 krooni, kokku 41 500 krooni. Hageja palub nimetatud võlasummad kostjalt välja mõista VÕS § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, 6, § 113 lg.1, § 396 lg.1, TsMS § 162 lg.1 alusel ja jätta hageja menetluskulud, s.o. hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 2250 kr kostjate kanda. Hageja on esitanud hagi tõendamiseks 08.03.2008.a laenulepingu, käenduslepingud ning kostjatele 07.03.2008.a saadetud pretensioonid. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostja E.L.’ile isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud politeiasutuse abiga 04.02.2009.a Viljandis, kostja M.K.’ile isikikult allkirja vastu 04.09.2008.a xxxxxxxxx xx xx, Pärnus ning kostja G.S.’ale edastamisega töökoha OÜ xxxxxxxx kaudu 08.10.2008.a. Tänaseks on vastamise tähaeg möödunud., ükski kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjatele on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hageja taotlusel, kuna kostjad ei ole vastanud, tuleb hagi kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. 2 (3)

2-08-17806 Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt vastavalt TsMS § 407 lg.1 ja § 444 lg.1 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjad ei ole täitnud oma 08.03.2007.a laenulepingust ja käenduslepingutest tulenevat kohustust ja hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist s.o. laenusummat 10 000 krooni, viivist VÕS § 113 lg.1 alusel hageja pool taotletud ulatuses 10 000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulutusi vastavalt VÕS § 128 lg.3 summas 2500 kr. Kohus ei pea põhjendatuks intressinõuet summas 13 000 krooni, kuna vastavale laenulepingu p.1.2 on 10 000 kroonine laen antud 08.03.2007.a E. Lend’ile sularahas tähtajaga 08.09.2007.a, s.o. 6-kuuliseks perioodiks. Intress on tasu raha kasutamise eest, mille arvutamine seaduse mõtte kohaselt lõpeb lepingu lõppemisega. Seda tõlgendust kinnitab ka VÕS § 397 lg.3, mille kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega, mida hageja on ka kostjalt nõudnud. Seega on kostjal kohustus tasuda intressi alates lepingu sõlmimisest 08.03.2007.a. kuni laenutähtpäeva saabumiseni s.o. 08.09.2007.a. ja põhjendatud on kostjatelt välja mõista intress summas 6000 krooni vastavalt laenulepingu p.-le 1.3.1 – 10% laenusummalt kuus (6 kuud x 1000.- kr). Laenulepingu p.1.4.1 järgi pidi kostja tagastama laenusumma ja tasuma intressid vastavalt laenu tagastamise graafikule, mis on toodud Lepingu lisas nr.1, nimetatud Lisa 1 järgi pidi kostja laenu tagastama ühekordse maksega ja on seda kohustust rikkunud, misõttu laenuandja on 07.03.2008.a kostjale saadetud pretensioonis vastavalt VÕS § 159 lg.2 nõuetele mõistliku aja jooksul peale lepingu rikkumist teatanud, et nõuab leppetrahvi. Seega hagejal on õigus nõuda vastavalt VÕS § 158 lg.1ja laenulepingu punktis 5.1 kokkulepitule ühekordset leppetrahvi summas 500 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg.1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi, s.t. hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivise ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Käesolevas hagis esitatud kõrvalnõuete summa ületab põhivõla suurust 21 500.- krooni võrra, seega TsMS § 133 lg.2 mõttes on tsiviilasja hinnaks 31 500.- kr (põhivõlg 10000.- kr + 21 500.kr), millelt hagi esitamise ajal kehtinud RLvS § 56 lg.1 ja lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 2000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 2250 krooni, ekslikult enamtasutud riigilõivu on võimalik tagasi taotleda vastavalt TsMS § 150 sätestatule. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ligi 2/3 ulatuses, tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg.1 ja § 165 lg.3 jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 70 % solidaarselt kostjate kanda ja 30 % hageja kanda. TsMS § 174.1 lg.2 alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on võimalik menetluskulude kindlaks määramine koos kulude jaotusega, kuna hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Tõendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjatelt välja mõista hageja kasuks vältimatu kuluna hageja poolt kantud, seaduses ettenähtud suuruses 2000-kroonisest riigilõivust 70 %, s.o. 1400 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.