Tsiviilasja number
2-07-18974
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Eurosped OÜ hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kahju 83 500 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eurosped OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.02.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eurosped OÜ (registrikood 10812687, asukoht Tallinnas Kopliranna 49), esindaja advokaat Aleksei Ratnikov; Kostja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Tallinnas Lauteri 7), esindaja Ivo Viires
Jätta Harju Maakohtu 16.05.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-18974 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi taotlust ja vastust kassatsioonkaebusele võib kassatsioonimenetluses esitada ilma vandeadvokaadita.
Asjaolud Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 07.07.2005 ekspedeerija vastutuskindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 629785) ning kindlustusperioodiks oli 09.07.2005 – 08.07.2006. Baltlink AS ja hageja vahel sõlmiti 22.03.2006 veotellimusleping nr 60188/1-2006, millega Baltlink AS tellis hagejalt veo marsruudil Saksamaa-Eesti. Kaubaks oli saematerjal, s.t. töödeldud pöök ja spoon kogukaaluga 24 000 kg.
04.04.2006 esitas hageja kostjale avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses toimunud kahjujuhtumiga, kus sai kahjustada väärispuu ja spooni materjal. Kostja esitas 05.05.2006 kuupäevaga hagejale kirjaliku teate kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta, tuginedes vastutuskindlustuse tingimuste F100*2002 p-dele 2.2 ja 7.25. Kostja teates märgiti, et kaup jäeti 28.03.2006 ööl vastu 29.03.2006 ilma katteta katuseta laoplatsile lageda taeva alla vihma kätte, mille tulemusel kaup sai kahjustada. Kauba veotingimuste kohaselt pidi kaup olema kaetud. Hageja arvates antud juhtumit ei saa käsitleda kui kindlustusvõtja töötajate tahtlikku tegevust või rasket ettevaatamatust, kuna kaubaga kaasas olnud dokumentides puudus märge kauba veekartlikkuse kohta ning selle kohta, et kaup peab olema kaetud. Samuti ei ole kostja oma teates sätestanud, mille seisnes hageja töötajate tahtlik tegevus või raske ettevaatamatus, mille tulemusena saabus kindlustusjuhtum. Kostja ei ole oma teates põhjendanud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise motiive. Hagejale on ekspedeerimisteenuse osutamise käigus tekkinud varaline kahju 83 500 kr, mis vastavalt ekspertiisiaktile koosneb: täielikult riknenud materjali maksumusest 3521 krooni, osaliselt riknenud materjali maksumusest 60 089 kr, osaliselt riknenud materjali kuivatamiskuludest 17 040 kr ja täiendavatest transpordikuludest 3200 kr. Vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 17 lg-le 2 vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba vigastamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Baltlink AS ei teavitanud veotellimuses ega sellest eraldi hagejat, et kaup on vettkartev, mistõttu hageja ei teadnud, ega saanudki teada, et kõnealune kaup on vettkartev ning et kauba veol oleks vaja kasutada vastavaid meetmeid kauba säästmiseks. Baltlink AS poolt hagejale tellimuse esitamisel mittetäieliku informatsiooni esitamata jätmine kvalifitseerub hooletu või ebaõige tegevusena. Hageja on täitnud veolepingu omapoolsed kohustused nõuetekohaselt. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud, et hagiavalduses kirjeldatud juhtum vastab ekspedeerija vastutuskindlustuse tingimuste p-dele 6 ja 6.1. täies ulatuses. Märgitud punktide koosmõjust tuleneb, et hageja soov oli kindlustada ekspedeerimiste ajaks kaupadega aset leidvaid riske ning pooled leppisid tüüptingimustes kokku, et need riskid on kindlustatud. Hageja poolt on kahju 58 115 kr AS-le Baltlink hüvitatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et AS Baltlink tegi hagejaga tasaarvelduse 58 115 kr osas. AS Baltlink tasaarvestas hageja 30.03.2006 arve nr 5337 summas 28 320 kr (alus veoleping nr 60188/2006) ja 30.06.2006 arve nr 7578 summas 29 795 kr (alus veoleping nr 60354/1-2006). Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on AS-le Baltlink tekitanud kahju raske ettevaatamatuse läbi ning kahju ei kuulu hüvitamisele ekspedeerija vastutuskindlustuse tingimuste p-de 7.25 ja 2.2 alusel. Kauba vastuvõtmisel 29.03.2006 koostati kolmepoolne kirjalik akt kauba kahjustuste kohta. 04.04.2006 esitas hageja avalduse kindlustushüvitise saamiseks koos seletusega juhtumi kohta. Hageja tunnistab kostjale esitatud avalduses, et kaubaks oli väärispuu ja spoon. Samuti tunnistab hageja, et kaup sai kahjustada öösel vastu 29.03.2006. Hageja esindaja seletuskirjast nähtub, et kuigi kauba puhul oli tegemist väärispuu ja spooniga, polnud kassett kaetud kaitsva presendiga ning öö läbi (28.03.29.03.) oli seda ladustatud ilma katuseta laoplatsil PSP Stevededoring OÜ-s. Ilm oli vihmane ja kaup (puit) sai veveekahjustusi. 21.04.2006 on hageja esindaja Kadi Maldur saatnud kostjale elektroonilise kirja, milles on täiendavalt selgitanud kahju tekkimise 2(7)
asjaolusid. Hageja esindaja märgib, et ta ei tea, miks nende lepinguline partner (PSP Stevedoring OÜ) ei vedanud kaupa katusealusesse lattu, kuigi see oli seal olemas. Kostja tellis sõltumatult ekspertiisibüroolt Lars Krogius Baltic OÜ arvamuse kahju põhjuste ja eeldatava kahju suuruse hindamiseks. Ekspert kinnitab seda, et kaup sai kahjustada seonduvalt selle katmata jätmisega transpordi ajal. Väärispuidu jätmine märtsikuus terveks ööks laoplatsile on käsitatav raske ettevaatamatusena. Mõistlik isik pidi aru saama, et sellisel viisil toimides on kahju tekkimine sisuliselt vältimatu. Märtsis on sademete esinemine Eestis väga tõenäoline. Kostja ei vaidlusta kahju suurust, mis on tekkinud Baltlink AS-le. Siiski, kui eeldada, et hagejal on nõue kostja vastu, tuleks väljamõistetavast kindlustushüvitisest maha arvata kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus 800 SDR, s.o 14 960 kr. Nimetatud summa osas pole kostjal hageja ees vastutust isegi juhul, kui hageja nõue oleks õige ja põhjendatud. Hageja on hagis selgitanud, et ta ei vastuta kauba kahjustumise eest, kuivõrd Baltlink AS ei teavitanud teda, et kaup on vettkartev. Hageja selline seisukoht välistab hageja nõude kostja vastu. Nimelt oli vaadeldaval juhul kostja ja hageja vahel sõlmitud vastutuskindlustuse leping. Kindlustusjuhtumiks oli kokku lepitud kindlustusvõtja vastutus nii vahendajana kui vedajana. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 12 kohaselt on transportivate kaupade kindlustus ja tsiviilvastutuskindlustus kaks erinevat kahjukindlustuse liiki. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt eristatakse veosekindlustust ehk varakindlustust ja tsiviilvastutuskindlustust. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ekspedeerija tsiviilvastutuskindlustuse leping, siis ei saa tulenevalt kindlustuslepingu olemusest olla kindlustusandja vastutus laiem, kui on seda kindlustusvõtja vastutus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagis kirjeldatud asjaolude ja väidete kohaselt hageja õiguste rikkumine võimalik suhetes kostjaga. Kostja esitas 26.03.2008 täiendavad selgituse. Kirjalikus vormis koostatud veotellimuses oli kohustusliku tingimusena sätestatud, et kogu veo ajal peab kaup olema kaetud tendiga. Puitmaterjal anti hagejale vahetult üle Saksamaal. Kauba vastuvõtmisel saatjalt oli hagejal võimalik visuaalselt veenduda, et tegemist on kõrgekvaliteedilise puiduga, kuna kaup ei olnud kaetud. Seega on ebaõige hageja väide selles, et ta ei teadnud, millise kaubaga oli tegemist. Hageja oli omal algatusel ja ilma Baltlink AS-ga konsulteerimata otsustanud väärispuidu Paldiski sadamas maha laadida. Sellega rikkus hageja Baltlink AS-ga sõlmitud veolepingut, mille kohaselt pidi hageja kauba kohale toimetama ilma vaheladustamist toimetamata. Nõutav oli kauba katmine tendiga kogu transpordi aja jooksul. Seega sai kauba kahjustamine võimalikuks seetõttu, et hageja otsustas omal algatusel kaup tendiga kaetud autolt maha laadida olukorras, kus õues sadas vihma. Katmata kaup jäeti vihma kätte kogu 28.03.-29.03.2006 ööks. Selline tegu on käsitatav raske ettevaatamatusena, mis annab kostjale õiguse keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Hageja kui professionaalne vedaja pidi aru saama, et tegemist on vettkartva kaubaga. Hageja oleks saanud vältida kahju tekkimist kauba omanikule, kui ta oleks kauba vahetult toimetanud kauba saajale (Väärispuu&Spoon AS-le) nii nagu veolepingus oli ettenähtud.
3(7)
Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooltel puudub asjas vaidlus selles, et hageja on kindlustusvõtjana sõlminud ekspedeerija vastutuskindlustuse lepingu kostjaga ning kindlustusperioodiks oli 09.07.2005–08.07.2006. Kindlustusobjektiks oli kindlustusvõtja tsiviilvastutus nii vahendajana kui vedajana vastavalt „Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni Üldtingimuste“ kehtivale redaktsioonile, VÕS-le või selle analoogidele Euroopa Liidu liikmesriikide riigisiseste vedude puhul, CMR konventsioonile ja Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsiooni Üldtingimustele, kui mitte laiemas ulatuses kui EEA Üldtingimuste kehtiv redaktsioon. Omavastuseks on pooled leppinud kokku 800 SDR iga kindlustusjuhtumi kohta. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on kandnud varalise kahju 83 580 kr. Samas ei ole hageja võtnud arvesse omavastutust 800 SDR ulatuses, mis ümberarvestatuna moodustab 14 960 kr kahjujuhtumi toimumise päeva seisuga. Seega kuuulub omavastutus 14 960 kr kahjusummast mahaarvamisele. Hageja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. Muid sisulisi vastuväiteid kostja kahju suuruse osas esitanud ei ole. Hageja on ekspedeerijana Baltlink AS-le veose kahjustumisega tekitatud kahju tasaarvelduste teel hüvitanud. Seega on hageja ekspedeerijana võtnud omaks asjaolu, et veose kahjustumine leidis aset hageja poolt teostatud kaubaveol Saksamaalt Eestisse. Pooltel puudub vaidlus selles, et kaup sai kahjustada 28.03.-29.03.2006 ööl, mil presendiga katmata kassett kaubaga ladustati ilma katuseta laoplatsile Paldiski sadamas PSP Stevededoringus. Ilm oli vihmane ja kaup märgus. Kauba veotingimuste kohaselt pidi kaup olema kaetud tendiga. Antud asjaolu nähtub veotellimusest/lepingust nr 601887/1-2006 22.03.2006, millele on märgitud kaubakogukaaluks 24 000 kg, kohtade arvu 13,6 tent. Seega on ebaõige hageja väide, et veotellimuses puudus märge selle kohta, kas kaup peab olema kaetud või mitte. Veolepingu tingimuste kohaselt pidi kaubaveok olema kaetud tendiga ning antud tingimus oli hagejale kui ekspedeerijale siduv ja täitmiseks kohustuslik. Hageja avaldusest kindlustushüvitise saamiseks nähtub, et kauba transpordivahenditeks olid laev ja auto, kaubaks väärispuu ja spoon ning pakendiks puidupakid. Seega hagejal kauba ekspedeerijana oli võimalik kauba pealelaadimisel veoautole veenduda selles, millise kaubaga on tegemist, kas see vajab katmist jne. Hageja põhiliseks kutsetegevuseks on kaubavedude ekspedeerimine, seega professionaalse ekspedeerijana oli hageja kohustatud tagama kaubaks olnud puidupakkide toimetamise veoautol veosesaajale Väärispuit&Spoon AS-le Tallinnas, Vana-Narva mnt 26 kvaliteetsena. Kauba mahalaadimist Paldiski sadamas lahtisele laoplatsile vihmase ilmaga tuleb käsitleda veolepingu rikkumisena, sest kaup pidi veolepingu järgi olema laaditud kaetuna tendiga kaubaveoautole kuni selle üle andmiseni kaubasaajale. Kauba vaheladustamist Paldiski sadamas kaubaveoleping ette ei näinud. Kuna osa kaubast riknes osaliselt või täielikult, on Väärispuu&Spoon AS arvestuse kohaselt talle tekitatud kahjuks 83 580 kr. Hageja on hagis põhjendanud, et temal ei lasu vastutust Baltlink AS ees. Samas on hageja väitnud, et talle on tekkinud varaline kahju tasaarvlemise läbi Baltlink AS-ga sama veolepingu järgi ning esitanud asjas ka vastavad dokumendid. Hageja väited ja seisukohad on käsitletavas õigussuhtes vastuolulised. Hagis kirjeldatud asjaolude ja väidete kohaselt ei 4(7)
ole hageja õiguste rikkumine võimalik suhtes kostjaga, sest Baltlink AS ei oma nõudeõigust kostja kui kindlustusandja vastu ning hagi on kostja vastu esitatud põhjendamatult. Ilmne on, et hageja ise rikkus Baltlink AS-ga sõlmitud veolepingut, mille kohaselt pidi hageja kauba Saksamaalt Eestisse kohale toimetama ilma vaheladustamiseta ning nõutav oli kauba katmine tendiga kogu kauba transportimise aja jooksul. Kauba kahjustumine sai võimalikuks ainuüksi seetõttu, et hageja otsustas omal algatusel lahtised kaubaalused tendiga kaetud veokilt maha laadida katuseta laoplatsile olukorras, kus väljas sadas vihma. Hageja selline käitumine on käsitatav raske ettevaatamatusena ning kostja oli õigustatud keelduma hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Hageja oleks saanud vältida kahju tekkimist kauba omanikule, kui ta oleks kauba vahetult toimetanud kohale selle saajale, nii nagu oli ette nähtud veolepingus. Hageja ei ole esitanud ka mõistlikke põhjendusi, miks oli vaja kaup Paldiski sadamas maha laadida tendiga kaetud veokilt lahtisele laoplatsile vihma kätte. Vedaja vastutust välistavaid asjaolusid käesolevas vaidluses tulenevalt CMR konventsiooni art 17 lg 2 ilmnenud ei ole. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 70 512 kr. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kohus tegi kindlaks, et pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: pooled ei vaidle, et hageja on kandnud varalist kahju 83 580 kr, pooled ei vaidle, et veose kahjustamine leidis aset hageja poolt teostatud kaubaveol Saksamaalt Eestisse, pooled ei vaidle, et kaup sai kahjustada 28.03.-29.03.2006 öösel. Seega esinesid hagejal alused kostja poole pöördumiseks tekkinud varalise kahju hüvitamise kohta tulenevalt poolte vahel sõlmitud vastutuskindluse lepingust. Eeltoodust järeldub, et kostjal puudus alus keelduda kindlustushüvitist maksmast ning ta pidi tunnistama antud juhtumit kindlustusjuhtumiks. Seega on hagi põhjendatud ja esitatud sellistel põhjendustel, mille üle pooled ei vaidle. Kohus jättis alusetult analüüsimata, et kaubal ei olnud markeeringut, mis hoiataks, et tegemist on vettkartva kaubaga. Samuti ei olnud kauba juures muud teavet, mille abil või kaudu võiks hageja tuvastada, kas kaup on vettkartev või mitte. Hagejal puudus reaalne võimalus hinnata, kas tegemist on vettkartva kaubaga või mitte. Hageja lähtus oma tegevuses poolte koostöö käigus olnud tavast. Hagejale ei olnud üle antud ei tellija ega kauba saatja poolt mingeid eraldi juhiseid. Eeltoodust järeldub, et hageja täitis veolepingu omapoolsed kohustused nõuetekohaselt. Vaidlusaluses tellimuses 60188/1 ei ole märget, et kaup on vett kartev. Hageja ekspedeerijana võttis vastu tellimuse täitmiseks ulatuses, mis oli märgitud tellimuses. Hageja ei saanud ette näha (kuna tellimuses ei olnud vastavat märget), et kaup võib märguda. Seda enam, et oma majandustegevuse teostamisel vedas hageja nii vett kartvaid (ja sellest oli alati tellimustes vastav märge), kuid ka vett mittekartvaid puidust kaupu. Hagejal puudus reaalne võimalus hinnata, kas tegemist on vettkartva kaubaga või mitte. 5(7)
Hageja lähtus oma tegevuses poolte koostöö käigus olnud tavast. Eeltoodust järeldub, et kuna tellimuses ei olnud sätet kauba veekartlikkuse kohta, siis pidi hageja heas usus lähtuma tellimuse täitmisel tellimuses sätestatust. Nõuda hagejalt, et tema iga veo kohta läheks omal kulul saatja juurde, et kaupa kontrollida, ei ole mõistlik. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimuste § 9 kohaselt ekspedeerija pakkumise aluseks on talle lepingu täitmiseks esitatud andmed või lepingu sõlmimise tavalised asjaolud. Kui asjaoludest ei selgu muud, on ekspedeerijal õigus eeldada, et talle veoks antud kaup on selliste omadustega ning kaalu ja mahuga, mis on seda liiki kauba puhul tavapärane. Seega pidi hageja täitma ekspedeerijana tellimust tellimuses märgitud ulatuses. Asja materjalidest (piltidest) nähtub, et hageja saatis Paldiski sadamasse veoki tendiga. Seega täitis hageja veotingimused nõuetekohaselt. Ebaõige on kohtu järeldus, et hagejal oli võimalik kauba pealelaadimisel veoautole veenduda selles, millise kaubaga tegemist on ning kas see vajab katmist jms. Hageja selgitas kohtule, et kui tendiga veok jõudis kohale, siis oli juba kaup kahjustustega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja enam mõjutada asjaolu, et kaup on veekahjustustega, vaatamata sellele, et veok, mis tuli kauba järele, oli tendiga. Sellest järeldub, et veokisse ladustati juba veekahjustustega kaup, mida ei saanud hageja mõjutada. Kui kohus leidis, et kaup laaditi maha laevalt sadama territooriumile vihmase ilmaga, siis ei saa seda mingil moel lugeda veolepingu tingimuste rikkumiseks. Hageja ei saa mõjutada kauba laevast mahalaadimisel olevaid ilmastikutingimusi. Samuti ei ole hageja kompetentsis laeva mahalaadimise töökorraldus, aeg ja kord. Antud tingimused on vastava sadama pädevuses. Paldiski sadamas ei ole toimunud vaheladustamist. Laevaga ei ole võimalik objektiivselt toimetada kaupa tellijale, kuna tellijal puudub kai ja seega võimalus oma territooriumil laevade vastuvõtmiseks. Laevalt kauba mahalaadimine sadamas oli hädavajalik veolepingu täitmiseks. Kohtu järeldus, et apellant otsustas omal algatusel lahtised kaubaalused (kassetid) tendiga kaetud veokilt maha laadida olukorras, kus väljas sadas vihma, lahtisele katuseta laoplatsile, on arusaamatu ja ekslik. Hageja väitis kogu menetluse kestel, et kaup toimetati kohale laevaga. Kaup oli laeval lahtistel kassettidel (alustel). Mingit veokit, millel kõnealune kaup oleks olnud, laeval ei olnud. Seega ei saanud hageja omal algatusel korraldada mingit mahalaadimist, seda enam, et kaup ei olnud veokil. Kui laev jõudis sadamasse, siis laaditi kaup laevalt maha sadama territooriumile. Vahepeal sadas vihma ning kui tendiga veok jõudis sadamasse, siis oli kaup osaliselt vettinud ja seega kahjustatud. Sellest johtuvalt on arusaamatud kohtu järeldused, et hageja oleks pidanud esitama olematu ehk aset mitte leidnud (tendiga kaetud veokilt lahtisele katuseta laoplatsile) mahalaadimise kohta mõistlikke põhjendusi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 6(7)
Ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt veosetellimuses puudus märge, et veos on vettekartev. Nagu maakohus õigesti tuvastas, oli veotellimuses osundatud vajadusele katta kaup (veos), milleks oli väärispuuspoon, tendiga, s.o. ilmastikukindla kattega (toimiku lk. 12). Kuna ekspedeerija ülesandeks on veo organiseerimine ja ta peab seejuures täitma saatja juhiseid, siis on asjakohatu hageja väide, mille kohaselt puudus kaubal markeering osundamisega selle niiskuskartlikkusele, samuti see, et praktikas oli tavaks märkida veosetellimuses, et kaup ei tohi märguda. Kaup sai kahjustada seeläbi, et see laaditi Paldiski sadamas laevalt maha lahtisele laoplatsile ja hoiti seda seal järgmise päevani, kus see sadanud vihma tõttu osaliselt riknes. Nagu apellandi esindaja selgitas, teadis hageja laeva Paldiski sadamasse saabumise aega ja veok saadeti kauba järele järgmisel päeva hommikul. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on raske hooletusega kauba veol ja Ergo Kindlustuse AS ekspedeerija vastutuskindlustuse tingimuste p.p. 2.2 ja 15.25 kohaselt on kindlustushüvituse väljamaksmisest keeldumine õiguspärane. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.