Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

marsruudil Saksamaa-Eesti. Veolepingu kohaselt oli veetavaks kaubaks saematerjal. Veotellimuses ei ole märgitud, et kaup kardab vett või et kaup peab olema pidevalt kaetud. Hageja teostas kauba veo õigeaegselt. Kui veos kohale jõudis, selgus, et kaup on veekahjustustega. Hageja leiab, et antud juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga, mille saabumisel oleks kostja pidanud tasuma hagejale tekkinud kahju. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ekspedeerija vastutusk leping (kindlustuspoliis nr. 629785). Ekspedeerija vastutusk leping oli kehtiv kõnealuse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. 04.04.2006.a. esitas hageja kostjale avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses Eestis Paldiskis toimunud kahjujuhtumiga, kus sai kahjustada väärispuu ja spooni materjal. Kostja esitas 05.05.2006.a. kuupäevaga hagejale kirjaliku teate kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta, mille hageja sai kätte alles 16.05.2006.a Kostja teates märgitakse, et kaup jäeti ilma katteta 28.03.2006.a. ööl vastu 29.03.2006.a. ilma katuseta laoplatsile lageda taeva alla vihma kätte, mille tulemusel kaup sai kahjustada. Kauba veotingimuste kohaselt pidi kaup olema kaetud. Kostja poolt märgitud veotingimusi hagejale ei esitatud, samuti ei olnud veotellimuses märgitud, et veetav kaup kardab vett või peab olema kaetud. Kostja keeldus hageja kindlustushüvitise avaldust rahuldamast, põhjendades seda ekspedeerija vastutusk tingimuste F100*2002 rikkumisega järgmiselt: ekspedeerija vastutusk tingimuste p. 7.26. sätestab: kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või mis tekivad seoses kindlustusvõtja töötajate tahtliku tegevuse või raske ettevaatamatusega, kauba, veo- või hoidmistingimuste rikkumisega. Raske ettevaatamatuse all mõistetakse kindlustusvõtja ning temaga võrdsustatud isikute tegevust või tegevusetust töökohustuste täitmisel, mille tulemusena kaubaomaniku või kolmanda isiku pretensioone pidi või oleks pidanud ette nägema, kuid kergemeelselt loodeti, et need tagajärjed ei saabu. Hageja arvates antud juhtumit ei saa käsitleda kui kindlustusvõtja töötajate tahtlikku tegevust või rasket ettevaatamatust, kuna kaubaga kaasas olnud dokumentides puudus märge kauba veekartlikkuse kohta ning selle kohta, et kaup peab olema kaetud. Samuti ei ole kostja oma teates sätestanud, mille seisnes hageja töötajate tahtlik tegevus või raske ettevaatamatus, mille tulemusena saabus kindlustusjuhtum. Hageja seisukohalt ei ole kostja oma teates põhjendanud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise motiive. Hageja arvestuse kohaselt on hagejale ekspedeerimisteenuse osutamise käigus tekkinud varaline kahju summas 83 500 krooni, milline vastavalt ekspertiisiaktile koosneb 1) täielikult riknenud materjali maksumusest summas 3 521 krooni, 2) osaliselt riknenud materjali maksumusest summas 60 089 krooni; osaliselt riknenud materjali kuivatamiskuludest summas 17 040 krooni ja täiendavatest transpordikuludest summas 3 200 krooni. Kokku moodustab hagejale tekkinud kahju 83 500 krooni. B AS esitas hagejale 23.08.2006.a. ettepaneku tasaarveldada kõnealusele veole järgneva veo arved summas 58 115 krooni. Hageja oma vastuses 08.09.2006.a. teatas, et ei ole tasaarveldusega nõus, kuna märgitud arved ei ole kahjustada saanud veoga seotud. Käesolevaks ajaks on olukord kujunenud selliseks, et kostja ei soovi tasuda hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju summas 83 500 krooni. Hageja arvates on kostja keeldumine ebaseaduslik. Rahvusvahelised kaubaveod toimuvad Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni alusel (CMR) alusel. Vastavalt CMR-i artikli 17 lõikele 2 vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba vigastamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Hagejale nõude esitanud B AS ei teavitanud veotellimuses ega sellest eraldi hagejat, et kaup on vettkartev, mistõttu hageja ei teadnud, ega saanudki teada, et kõnealune kaup on vettkartev ning et kauba veol oleks vaja kasutada vastavaid meetmeid kauba säästmiseks. B AS-i poolt hagejale tellimuse esitamisel mittetäieliku informatsiooni esitamata jätmine kvalifitseerub hooletu või ebaõige tegevusena. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 448 lg. 1, 452 lg. 1, 479 lg. 1, 506 lg. 1 p-dest 1 ja 2 ja CMR art. 17 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks tekkinud kahju hüvitamiseks 83 500 krooni ning jätta asja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 19.03.2008.a. asjas kohtule täiendavad kirjalikud selgitused. Hageja teatab, et kaubal ei olnud markeeringut, mis hoiataks vedajat, et tegemist on vettkartva kaubaga. Hageja vedas kuni vaidlusaluse juhtumini pidevalt AS-le B puidukaupa. Kui tegemist oli vettkartva kaubaga, siis alati sätestas seda AS B oma tellimuses. Hageja ei saanud ette näha, et kaup võib märguda ning tal puudus reaalne võimalus hinnata, kas tegemist on vettkartva kaubaga või mitte. Kuna tellimuses ei olnud sätet kauba veekartlikkuse kohta, pidi hageja heas usus lähtuma AS-i B tellimuse täitmisel tellimuses sätestatust. Kõnealune kaup oli euroalustel metallpaeltega seotud ning kauba peal oli tootja (Pollmeier) graafiline ja sõnaline kaubamärk. Mingit katet kaubal ei olnud. Hagejale ei ole üle antud ei tellija ega kaubasaatja poolt mingeid eraldi juhiseid. Hageja

asub siinkohal seisukohale, et on täitnud veolepingu omapoolsed kohustused nõuetekohaselt. Hageja arvates on ta täitmud ka oma hoolsuskohustuse kauba ekspedeerimisel nõuetekohaselt. Poolte vahel sõlmitud ekspedeerija vastutusk tingimuste p.-i 5 kohaselt on kindlustusobjektiks kindlustusvõtja tsiviilvastutus oma klientidega sõlmitud tasuliste ekspedeerimise lepingute või tehingute suhtes vastavalt EEA üldtingimuste kehtivale redaktsioonile, FBL kasutamise standardtingimustele. Pooltel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune kaup sai osaliselt kahjustada selle ekspedeerimise ajal hageja poolt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaup ekspedeeriti hageja poolt vastava ekspedeerimislepingu alusel. Eeltoodut aluseks võttes on hageja seisukohal, et kõnealuse kahjujuhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga, mis on saabunud. Ka lähtuvalt kostja positsioonist ei vaidle kostja hageja arvates vastu, et kindlustusjuhtum on iseenesest saabunud ning et see toimus kauba ekspedeerimise ajal hageja poolt. Ekspedeerija vastutusk tingimuste p. 6 ja 6.1. kohaselt kindlustuslepingu järgi on kindlustusvõtja kindlustatud alljärgnevate riskide vastu: kauba hävimine ja kahjustumine, kui kaupa ekspedeeritakse kooskõlas EEA üldtingimustega või FBL kasutamise standardtingimustega. Hageja leiab, et kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud, et hagiavalduses kirjeldatud juhtum vastab ekspedeerija vastutusk tingimuste p.-dele 6 ja 6.1. täies ulatuses. Ekspedeerija vastutusk tingimustes märgitud punktide koosmõjust tuleneb hageja arvates asjaolu, et hageja soov oli kindlustada ekspedeerimiste ajaks kaupadega aset leidvaid riske ning pooled leppisid tüüptingimustes kokku, et need riskid on kindlustatud. Hageja poolt on kahju summas 58 115 krooni hüvitatud. Kostja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et AS B tegi hagejaga tasaarvelduse summas 58 115 krooni. AS B tasaarvestas OÜ E 30.03.2006.a. arve nr. 5337 summas 28 320 krooni (alus veoleping nr. 60354/1-2006) ja 30.06.2006.a. arve nr. 7578 (alus veoleping nr. 60188/2006). Hageja leiab jätkuvalt, et kindlustusjuhtum leidis aset ekspedeerimislepingu kehtivuse ajal, s.o. ekspedeerija vastutusk tingimustega ettenähtud ajal. Kostja vastuse p.-s 2 toodud kindlustuslepingu tõlgendus ei ole hageja arvates hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna selle kohaselt vaatamata asjaolule, millistel tingimustel saabub kindlustusjuhtum, jäävad igal juhul hageja huvid kaitsmata ning kindlustushüvitis seega välja maksmata järgmistel kaalutlustel: hagejal puudub vastutus või hageja põhjustas kahju raske ettevaatamatuse tõttu vms. Sellest johtuvalt kaob hageja arvates kindlustuslepingu sõlmimise mõte ja vajalikkus, kuna igal juhul jääb kindlustusvõtja ilma kindlustushüvitisest. Hageja esitab asjas ettevõtte Pollmeier arve nr. 1004788 soovides sellega tõendada asjaolu, et kauba kohta väljastatud arvel ei olnud kirjas, et kaup kardab vett. Samuti soovib hageja lisada asja materjalidele meresaatelehe, mille samuti puudub märge selle kohta, et kaup kardab vett. Ka kauba pakkelehel nr. 80073028 puudub märge, et kaup kardab vett. Ülalmärgitud tõenditega soovib hageja kohtule tõendada, et ühelgi kaubaga seotud dokumendil ei olnud märgitud, et kaup kardab vett. Seega täitis hageja omapoolsed lepingulised kohustused täielikult ja heas usus. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnista ja palub see kohtul kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile leiab, et hageja on AS-le B tekitanud kahju raske ettevaatamatuse läbi. Kostja K AS-i ja hageja E OÜ vahel oli 07.07.2005.a. sõlmitud ekspedeerija vastutuskindlustusleping, mille lahutamatuks osaks olid ekspedeerija vastutusk tingimused. 22.03.2006.a. sõlmiti B AS-i ja hageja vahel veoleping nr. 60188/1-2006, mille kohaselt lepiti kokku, et hageja teostab veo marsruudil Saksamaa-Eesti. Kaubaks oli saematerjal, st. konkreetsel juhul töödeldud pöök ja spoon kogukaaluga 24 000 kg. Kirjalikus veolepingus sisaldus märge, et nõutav on tent – s.t. tendiga haagis. Veolepingu suhtes on kohaldatav Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (edaspidi CMR). Hageja tunnistab hagis CMR kohaldatavust vaadeldavale õigussuhtele. Kauba mahalaadimine pidi toimuma 27.03.- 28.03.2006.a. Väärispuu ja Spoon AS-i asukohas Tallinnas, Vana-Narva mnt. 26. Tegelikult jõudis kaup kohale Väärispuu ja Spoon AS-i lattu alles 29.03.2006.a. ja oli seejuures saanud veekahjustusi. Kauba vastuvõtmisel 29.03.2006.a. koostati kolmepoolne kirjalik akt kauba kahjustuste kohta. B AS esitas hagejale 13.09.2006.a. nõudeavalduse,

milles põhjendas oma nõuet. Hageja esindaja teavitas kostjat 29.03.2006.a. e-kirjaga kahju tekkimise asjaoludest ja lisas 5 fotot kahjustatud kaubast. 04.04.2006.a. esitas hageja avalduse kindlustushüvitise saamiseks koos seletusega juhtumi kohta. Hageja tunnistab kostjale esitatud avalduses, et kaubaks oli väärispuu ja spoon. Samuti tunnistab hageja, et kaup sai kahjustada öösel vastu 29.03.2006.a. Hageja esindaja seletuskirjast nähtub, et kuigi kauba puhul oli tegemist väärispuu ja spooniga, polnud kassett millegipärast kaetud kaitsva presendiga ning öö läbi (28.03.-29.03.) oli seda ladustatud ilma katuseta laoplatsil PSP Stevededoring OÜ-s. Ilm oli vihmane ja kaup (puit sai) vett. 21.04.2006.a. on hageja esindaja Kadi Maldur saatnud kostjale elektroonilise kirja, milles on täiendavalt selgitanud kahju tekkimise asjaolusid. Hageja esindaja märgib selles kirjas, et ta ei tea, miks nende lepinguline partner (PSP Stevedoring OÜ) ei vedanud kaupa katusealusesse lattu, kuigi see oli seal olemas. Kostja tellis sõltumatult ekspertiisibüroolt LOÜ arvamuse kahju põhjuste ja eeldatava kahju suuruse hindamiseks. Ekspert kinnitab seda, et kaup sai kahjustada seonduvalt selle katmata jätmisega transpordi ajal. Hageja ei eita ka oma hagis seda asjaolu, et kauba kahjustumine toimus 28.03.2006.a., kui see jäeti ööseks hoiule laoplatsile. Hageja leiab seejuures, et tal puudub vastutus, sest kauba vigastamise tingis nõude esitaja ebaõige tegevus või hooletus, mis CMR artikli 17 lg. 2 kohaselt vabastab vedaja vastutusest. Kostja leiab, et väärispuidu jätmine märtsikuus terveks ööks laoplatsile on käsitatav raske ettevaatamatusena. Mõistlik isik pidi aru saama, et sellisel viisil toimides on kahju tekkimine sisuliselt vältimatu. Märtsikuus on sademete esinemine Eestis väga tõenäoline. Ekspedeerija vastutusk tingimuste p.-i 7.26. kohaselt on sätestatud, et kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või mis tekivad seoses kindlustusvõtja töötajate tahtliku või raske ettevaatamatusega, kauba veo- või hoidmistingimuste rikkumisega. Raske ettevaatamatuse all mõistetakse kindlustusvõtja ning temaga võrdsustatud isikute tegevust või tegevusetust töökohustuste täitmisel, mille tulemusena kaubaomaniku või kolmanda isiku pretensioone pidi või oleks pidanud ette nägema, kuid kergemeelselt loodeti, et need tagajärjed ei saabu. Samade kindlustustingimuste p.-i 2.2. kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt. isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Järelikult vastutab hageja isikute tegude eest, keda ta kasutas veotellimuse täitmisel. Kostja ei vaidlusta kahju suurust, mis on tekkinud B AS-le. Siiski, kui eeldada, et hagejal on nõue kostja vastu, tuleks väljamõistetavast kindlustushüvitisest maha arvata kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus 800 SDR-i. Kahjujuhtumi toimumise kuupäeval oli SDR-i kurss eesti krooni suhtes 18.70. Seega eesti kroonideks ümberarvestatuna on omavastutus kostja arvestuse kohaselt 14 960 krooni. Nimetatud summa osas pole kostjal hageja ees vastutust isegi juhul, kui hageja nõue oleks õige ja põhjendatud. Hageja on hagis selgitanud, et ta ei vastuta kauba kahjustumise eest, kuivõrd B AS ei teavitanud teda, et kaup on vettkartev. Hageja selline seisukoht välistab hageja nõude kostja vastu. Hageja väidete kohaselt on B AS jätnud veotellimuses märkimata, et kaup on vettkartev. Sellest tulenevalt leiab hageja, et ta ei vastuta B AS-i ees. Kostja arvates on hageja selle seisukoha esitamisega ära põhjendanud kostja vastutuse puudumise. Nimelt oli vaadeldaval juhul kostja ja hageja vahel sõlmitud vastutusk leping. Kindlustusjuhtumiks oli kokku lepitud kindlustusvõtja vastutus nii vahendajana kui vedajana. Kindlustustegevuse seaduse §-i 12 kohaselt on transportivate kaupade kindlustus ja tsiviilvastutuskindlustus kaks erinevat kahjuk liiki. Ka Võlaõigusseaduse kohaselt eristatakse veosekindlustust ehk varakindlustust ja tsiviilvastutuskindlustust. Varak ja vastutusk erisus tuleneb asjaolust, et varak juhul on kindlustusobjektiks mingi ese, mille suhtes kindlustusvõtjal eksisteerib kindlustushuvi, samas vastutusk puhul on kindlustusobjektiks kindlustusvõtja tsiviilvastutus. Analoogselt on vastutusk mõiste sisustatud ka Võlaõigusseaduse §-s 510. Kuna vaadeldaval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerija tsiviilvastutusk leping, siis ei saa tulenevalt kindlustuslepingu olemusest olla kindlustusandja vastutus laiem, kui on seda kindlustusvõtja vastutus. Hageja on oma hagis märkinud, et temal ei lasu vastutust AS-i B ees. Seega on hageja seeläbi ära selgitanud ka kostja vastutuse puudumise. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagis kirjeldatud asjaolude ja väidete kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik suhetes kostjaga. AS B ei oma otse nõudeõigust kostja kui kindlustusandja vastu. Tulenevalt TsMS § 423 lg. 2 p.-st 1 palub kostja kohtul jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes võimalik. Kostja esitas 26.03.2008.a. asjas seonduvalt hageja täiendavate selgitustega hagile omapoolsed täiendavad selgitused. Hageja ja B AS-i vahel sõlmitud lepingus ei olnud ette nähtud kauba vaheladustamist. Hageja otsustas omavoliliselt kauba Paldiski sadamas veokilt maha laadida. AS-i B ja hageja vahel 22.03.2006.a. sõlmitud veolepingu nr. 60188/1-2006 kohaselt lepiti kokku, et hageja teostab veo marsruudil Saksamaa-Eesti ja mahalaadimise kohaks oli määratud Tallinn, Xxx(V &S AS). Kaup jõudis ettenähtud kohta hilinemisega, s.o. alles 29.03.2006.a. ja oli seejuures saanud veekahjustusi. Hageja oli omal algatusel ja ilma B AS-iga konsulteerimata otsustanud väärispuidu Paldiski sadamas maha laadida. Sellega rikkus hageja B AS-iga sõlmitud veolepingut, mille kohaselt pidi hageja kauba kohale toimetama ilma vaheladustamist toimetamata. Nõutav oli kauba katmine tendiga kogu transpordi aja jooksul. Seega sai kauba kahjustamine võimalikuks seetõttu, et hageja otsustas omal algatusel kaup tendiga kaetud autolt maha laadida olukorras, kus õues sadas vihma. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et selline tegu on käsitatav raske ettevaatamatusena, mis annab kostjale õiguse keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Senises kohtupraktikas on analoogses vaidluses Riigikohus tunnistanud kindlustusandja õigust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui tegemist on raske ettevaatamatusega. Seega on kostja arvates ebaõige hageja väide selles, nagu poleks kindlustusandjal õigust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul kui tegemist on kindlustusvõtja raske ettevaatamatusega. Käsitletaval juhul oleks hageja saanud vältida kahju tekkimist kauba omanikule, kui ta oleks kauba vahetult toimetanud kauba saajale (Väärispuu&Spoon AS-le) nii nagu veolepingus oli ettenähtud. Kauba mahalaadimine Paldiski Sadamas oli lubamatu tegu ja seda pealegi olukorras, kus väljas sadas vihma. Katmata kaup jäeti vihma kätte kogu 28.03.-29.03.2006.a. ööks. Hageja kui professionaalne vedaja pidi aru saama sellest, et tegemist on vettkartva kaubaga. Kirjalikus vormis koostatud veotellimuses oli kohustusliku tingimusena sätestatud, et kogu veo ajal peab kaup olema kaetud tendiga. Puitmaterjal anti hagejale vahetult üle Saksamaal. Kaup oli pakendamata ja seetõttu kauba kvaliteet ja kogus visuaalselt tuvastatav. Kauba vastuvõtmisel saatjalt oli hagejal võimalik visuaalselt veenduda selles, et tegemist on kõrgekvaliteedilise puiduga, kuna kaup ei olnud kaetud. Seega on ebaõige hageja väide selles, et ta ei teadnud, millise kaubaga oli tegemist. Ka asjas esitatud fotodelt on näha, et tegemist oli eeltöödeldud ja kõrgekavliteediliste laudadega. Hagejale oli ka teada, et kaubasaajaks oli Väärispuu&Spoon AS. Hageja kui professionaalne vedaja pidi üheselt aru saama, et puitmaterjali jätmine märtsikuus kogu ööks vihma kätte tingib paratamatult puitmaterjali kahjustumise. Selles seisnebki kostja arvates hageja raske ettevaatamatus. Hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerija vastutusk tingimuste p.

tõttu. VÕS § 854 lg. 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 855 lg. 1 kohaselt kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut,vedamiseks vajaliku veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib ekspedeerija võtta endale lepinguga seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt peab ekspedeerija oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid. VÕS § 856 lg. 1 kohaselt peab veose saatja vajaduse korral pakkima ja tähistama veose ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt peab veose saatja hüvitama ekspedeerijale kahju ja kulud, mis on põhjustatud veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vastutab saatja käesoleva paragrahvi lg. 2 nimetatud juhul sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 861 lg. 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Hageja hagis märgitud asjaolude kohaselt on hageja ekspedeerijana B AS-le veose kahjustumisega tekitatud kahju tasaarvelduste teel hüvitanud. Seega on hageja kohtu arvates võtnud ekspedeerijana omaks asjaolu, et veose kahjustumine leidis aset hageja poolt teostatud kaubaveol Saksamaalt Eestisse. Pooltel puudub vaidlus selles, et kaup sai kahjustada 28.03.-29.03.2006.a.ööl, mil presendiga katmata kassett kaubaga ladustati ilma katuseta laoplatsile Paldiski sadamas PSP Stevededoringus. Ilm oli vihmane ja kaup märgus. Kauba veotingimuste kohaselt pidi kaup olema kaetud tendiga. Antud asjaolu nähtub veenvalt veotellimusest/lepingust nr. 601887/1-2006 22.03.2006.a. (vt. tlk. 12), millele on märgitud kaubakogukaaluks 24 000 kg, kohtade arvu 13,6 tent. Seega on ebaõige hageja väide, et veotellimuses puudus märge selle kohta, kas kaup peab olema kaetud või mitte. Veolepingu tingimuste kohaselt pidi kaubaveok olema kaetud tendiga ning antud tingimus oli hagejale kui ekspedeerijale siduv ja täitmiseks kohustuslik. Hageja avaldusest kindlustushüvitise saamiseks nähtub asjaolu, et kauba transpordivahenditeks olid laev ja auto, kaubaks väärispuu ja spoon ning pakendiks puidupakid Seega hagejal kauba ekspedeerijana oli võimalik kauba pealelaadimisel veoautole veenduda selles, millise kaubaga on tegemist, kas see vajab katmist jne. Hageja põhiliseks kutsetegevuseks on kaubavedude ekspedeerimine, seega professionaalse ekspedeerijana oli hageja kohustatud tagama kaubaks olnud puidupakkide toimetamise veoautol veosesaajale Tallinnas, Vana-Narva mnt. 26 Väärispuit&Spoon AS-le kvaliteetsena. Kauba mahalaadimist Paldiski sadamas lahtisele laoplatsile vihmase ilmaga tuleb käsitleda veolepingu rikkumisena, sest kaup pidi veolepingu järgi olema laaditud kaetuna tendiga kaubaveoautole kuni selle üle andmiseni kaubasaajale. Kauba vaheladustamist Paldiski sadamas kaubaveoleping ette ei näinud. Kuna osa kaubast riknes osaliselt või täielikult, on Väärispuu&Spoon AS-i arvestuse kohaselt viimasele tekitatud minimaalseks kahjuks 83 580 krooni (vt. tlk. 18 – 20). Hageja on oma hagis korduvalt selgitanud asjaolu, et tema ei vastuta kauba kahjustumise eest, kuivõrd B AS ei teavitanud hagejat oma veotellimuses, et kaup on vettkartev tuginedes CMR art. 17 lg. 2, mille kohaselt vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba vigastamise tingis nõude esitaja ebaõige tegevus või hooletus. Kostja on seisukohal, et hageja selline seisukoht välistab hagi rahuldamise kostja vastu, kuna vaadeldaval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerija tsiviilvastutusk leping, siis ei saa tulenevalt kindlustuslepingu olemusest olla kindlustusandja (kostja) vastutus laiem kui on seda kindlustusvõtja (hageja) vastutus. Hageja on hagis põhjendanud, et temal ei lasu vastutust B AS-i ees. Samas on hageja väitnud, et talle on tekkinud varaline kahju tasaarvlemise läbi B AS-ga sama veolepingu järgi ning esitanud asjas ka vastavad dokumendid. Kohtu arvates on hageja väited ja seisukohad käsitletavas õigussuhtes vastuolulised. Hagis kirjeldatud asjaolude ja väidete kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik suhtes kostjaga, sest B AS ei oma nõudeõigust kostja kui kindlustusandja vastu ning hagi on kostja vastu esitatud põhjendamatult.

Asjas on ilmne asjaolu, et hageja ise rikkus B AS-ga sõlmitud veolepingut, mille kohaselt pidi hageja kauba Saksamaalt Eestisse kohale toimetama ilma vaheladustamist teostamata ning nõutav oli kauba katmine tendiga kogu kauba transportimise aja jooksul. Kauba kahjustumine sai kohtu arvates võimalikuks ainuüksi seetõttu, et hageja otsustas omal algatusel lahtised kaubaalused tendiga kaetud veokilt maha laadida olukorras, kus väljas sadas vihma, lahtisele katuseta laoplatsile. Kohus leiab siinkohal, et hageja selline käitumine on käsitatav raske ettevaatamatusena ning kostja oli õigustatud keelduma hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest hagejale. Vaadeldaval juhul oleks hageja saanud vältida kahju tekkimist kauba omanikule, kui ta oleks kauba vahetult toimetanud kohale selle saajale, nii nagu oli ette nähtud veolepingus. Kauba mahalaadimine Paldiski sadamas oli veolepingu järgi lubamatu tegu ja seda veel olukorras, kus õues sadas vihma ning katmata kaup jäeti vihma kätte kogu ööks. Hageja ei ole asjas esitanud kohtule ka mõistlikke põhjendusi, miks oli vaja kaup Paldiski sadamas maha laadida tendiga kaetud veokilt lahtisele laoplatsile vihma kätte. Vedaja vastutust välistavaid asjaolusid käesolevas vaidluses tulenevalt CMR konventsiooni art. 17 lg. 2 ilmnenud ei ole. Hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerija vastutusk tingimuste p.-i 7.26. kohaselt ei lasu kostjal sellistel asjaoludel kahju hüvitamise kohustust. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS § 423 lg.-test 1 ja 2, §-dest 854 lg. 1, 855, 861 lg. 1 ning CMR konventsiooni art. 17 lg. 2 tuleb hagi jätta rahuldamata ning asja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Selleks õigustatud menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 16.05.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.