2-06-15199
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-15199
Tsiviilasi, avaldaja nõue
U K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: H S(isikukood 35608010467, elukoht Mooni 24-4, Tallinn 10613) Kostja: U K(endine perekonnanimi K) (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja esindaja: Kersti Kägi (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ )
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Tsiviilasjas nr 2-06-15199 04.04.2007 tehtud ja 15.05.2007 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus H S ́i hagi U K vastu rahuldamata ja jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 04.06.2007 esitas U K esindaja avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist.
2-06-15199 Kostja menetluskulu on õigusabikulud summas 17 700 krooni. TsMS § 176 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale kätte toimetatud 17.11.2007. 04.12.2007 esitas hageja oma seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Hageja leiab, et kostjale kuulub menetluskuludena hüvitamisele ainult pool nõutust. Astades asja mahtu, siis on ca 9 000 krooni kostja poolt õigusabi eest tasumine põhjendatud. Teadaolevalt oli kostja keskendunud toimunud menetluses ka kasutuskorra kindlaksmääramisele, paraku ilma vastavat nõuet esitamata. Kohus tegi tema taotlusel määruse, mille ringkonnakohus hiljem ära tühistas. Seega polnud selles osas kostja kulutused õigusabile osaliselt põhjendatud ega ka vajalikud ning nende väljamõistmine hagejalt oleks ebaõiglane. Hageja on märkinud, et seisukoha esitamise ajal oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-28589, kus kostja on hagejaks ja nõuab kasutuskorra kindlaksmääramist. 11.02.2009 on hageja seisukoht edastatud kostja esindajale. Vastust või vastuväidet ei ole esitatud. Kohtunikuabi, tutvunud asja materjalidega, leiab, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Käesolevas tsiviilasjas 04.04.2007 tehtud kohtuotsusega on jäetud kõik menetluskulud kostja kanda. 04.06.2007 esitas kostja esindaja avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist ja nende väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud summas 17 700 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on piirmäärad seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast. Käesoleval juhul on tegu mitterahalise nõudega, mille hind on 15 000 krooni. Avaldaja on tasunud eeltoodust tulenevalt ka riigilõivuna riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt 1000 (tuhat) krooni. Vabariigi Valitsuse ülalviidatud määruse kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 50 000 krooni võimalik sisse nõuda lepingulise esindaja õigusabikulu maksimaalselt 25 000 krooni. Avaldaja poolt kantud õigusabikulud summas 17 700 krooni ei ületa määrusega kehtestatud piirmäära. Kohtunikuabi on seisukohal, et hagejalt kuuluvad kostjale väljamõistmisele menetluskulud summas 17 700 krooni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-06-15199 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.