lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-15199/13

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-15199/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-15199

Tsiviilasi

H. S hagi U. K vastu kaasomandi kasutamisel omavolitsemise lõpetamise ja kaasomandi kasutamisel seatud takistuste kõrvaldamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2007 määrus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.S määruskaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus Hageja H. S Kostja U. K, esindaja adv Martin Tälli

1.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2007 määrus.
2.Määruskaebus rahuldada. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.H. S esitas 19.06.2006 Harju Maakohtule hagi U. K vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama kaasomandi kasutamisel omavolitsemine ja kõrvaldama takistused kaasomandi kasutamisel ning kehtestada x, Tallinn kinnistu suhtes kaasomanike kasutuskord.
2.Maakohus jättis 23.10.2006 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejal esitada selge nõue ehk täpsustada, kas hageja soovib kaasomandi kasutamisel kostja omavolitsemise lõpetamist ja takistuste kõrvaldamist ehk rikkumiste kõrvaldamist või kasutuskorra kehtestamist. Kohus selgitas ka seda, et hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 on tegemist hagimenetluslike nõuetega ja punktis 2 hagita menetluse nõudega. Samuti palus kohus hagejal määrata hagihind ja tasuda sellelt riigilõivu.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.27.11.2006 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on tema nõueteks kostja kohustamine lõpetama omavolitsemine kaasomandi kasutamisel ja hoiduma taolisest tegevusest tulevikus ning kostja kohustamine kõrvaldama hagiavalduses märgitud kaasomandiga seotud rikkumised. 11.12.2006 määrusega võttis kohus selle hagiavalduse menetlusse.
4.29.01.2007 saatis kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja määrata kindlaks kinnistu kasutuskord vastavalt kostja vastusele lisatud skeemidele.
5.31.01.2007 määrati hagi kaasomandi kasutamisel kaasomaniku omavolitsemise lõpetamise ja kaasomandi kasutamisel toimepandud rikkumiste kõrvaldamise kohustamise nõuetes arutamisele 14.03.2007 kohtuistungil. Ka kohtuistungi protokolli pealdisest nähtuvalt olid kohtuistungil arutamisel eelmärgitud nõuded. Hageja täpsustas kohtuistungil, et ta loobus esialgses hagiavalduses esitatud nõudest kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kostja taotles kohtuistungil kasutuskorra kindlaksmääramist. Hageja nõustaja leidis pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, et kasutuskord tuleb kindlaks määrata, et välistada kostja omavolitsemine. Kohtuistungi lõpus teatas kohus, et kohtuotsus tehakse teatavaks 04.04.2007. Esimese astme kohtu määrus
6.Maakohus tegi 04.04.2007 kohtumääruse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise kohta ja eraldi lahendina kohtuotsuse, milles jättis hagi kaasomaniku omavolitsemise lõpetamisele ja kaasomandi kasutamisel toimepandud rikkumiste kõrvaldamisele kohustamise nõuete osas rahuldamata. Kohtumäärusega jättis kohus H. S ainukasutusse tema kasutuses olevad eluruumid, õueala, mis ulatub krundi piirist kuni hageja poolt teostatud õuepoolse juurdeehituse nurgani koos seal asuvate kõrvalhoonetega, U. K ainukasutusse tema kasutuses olevad eluruumid, elamu tänavapoolne trepikoda esimesel korrusel, õueala, mis ulatus krundi piirist kuni kostja poolt ehitatud õuepoolse juurdeehitise nurgani koos seal asuvate kõrvalhoonetega ja kaasomanike ühiskasutusse elamu õuepoolne koridor ning teise korruse koridor. Samuti määras kohus, et kaasomanikud ei tohi teha üksteisele takistusi tema ainukasutuses oleva osa säilitamiseks vajalike tööde teostamisel. Määruskaebus ja selle põhjendused
7.H. S palus kohtumääruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt sai hageja 16.04.2007 koos kohtuotsusega üllatusena ka kohtumääruse, millega kohus kehtestas menetlusosalistele nendele kuuluva kinnisasja suhtes kasutuskorra. Kohtumääruse tegemisega rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi ja hageja õigusi.
8.Määruse väidab kohus ekslikult, et hageja esitas hagi muuhulgas ka kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Esialgset puudustega hagi, milles see nõue oli esitatud, kohus menetlusse ei võtnud. Täpsustatud hagiavalduses kõrvaldas hageja selle nõude. Kostja vastas hagiavaldusele, milles kaasomandi kasutuskorra kehtestamise nõuet enam ei olnud. Hageja leiab, et üksnes TsMS § 613 lg-le 2 tuginemine ei anna kohtule alust kehtestada kaasomandi kasutuskorda omal algatusel ja ilma, et kumbki menetlusosaline oleks seda kohtult hagiavalduses või vastuhagiavalduses taotlenud. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele taotluse kaasomandi kasutuskorra määramiseks, kuid seda ei saa vorminõude rikkumise tõttu lugeda TsMS järgi nõudeks, mida kohus peab lahendama. Hageja ei keskendunud menetluses kasutuskorra seadmisele, kuivõrd sellist nõuet menetluses ei olnud. Antud juhul pole sellelt nõudelt kumbki menetlusosaline ka riigilõivu tasunud. 11.12.2006 määrusega võttis kohus menetlusse hagi kostja kohustamiseks lõpetada omavolitsemine kaasomandi kasutamisel ja hoiduda taolisest tegevusest tulevikus ning kostja kohustamiseks kõrvaldada kaasomandi kasutamisega seotud rikkumised. Mingit kasutuskorda ei olnud antud menetluses kohtul seega alust kehtestada. Hageja ei ole põhimõtteliselt kasutuskorra kehtestamise vastu, kui ta selle kehtestamisel saab omalt poolt kaasa rääkida, kuid antud menetluses talle seda ei võimaldatud. Pealegi on kohus

muutnud vaidlustatud kohtumäärusega kaasomanike osade suurust, vähendades hageja osa. Vastus määruskaebusele

9.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on ise esitanud taotluse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks hagiavalduses ning kostja taotles sama nii oma vastuses hagiavaldusele kui ka kohtuistungil. Kohtule oli esitatud mõlemapoolne nägemus kinnistu kasutuskorrast ning neid arutati ka kohtuistungil. Kohus lähtus kasutuskorda määrates kaasomanike osade võrdsuse printsiibist.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.
12.TsMS § 613 lg 2 järgi lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega. Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kuna TsMS XI osa (hagita menetlus) ei reguleeri, kuidas toimub hagita asja avalduse menetlusse võtmine, tuleb selles osas kohaldada X osa (hagimenetlus) sätteid.
13.TsMS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetatud. TsMS § 373 lg 1 järgi on kostjal õigus esitada hageja vastu oma protsessuaalne nõue muu hulgas siis, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 373 lg 3).
14.Tsiviilasja materjalist nähtuvalt võttis maakohus H. S hagi menetlusse üksnes kaasomandi kasutamisel kaasomaniku omavolitsemise lõpetamisele ja kaasomandi kasutamisel toimepandud rikkumiste kõrvaldamisele kohustamise nõuetes (t/lk 33). Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõuet tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärus ei sisalda. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta loobus täpsustatud hagiavalduses sellest nõudest. Kuigi kostja taotles vastuses hagiavaldusele kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist (t/lk 40), ei saa seda antud juhul käsitada kostja vastunõudena, kuna see ei ole esitatud seadusega sätestatud vormis ning selle esitamisel ei ole tasutud ka riigilõivu, nagu hageja määruskaebuses õigesti väidab. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks kostja vastuse kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise avaldusena menetlusse võtnud ja küsinud hageja seisukohta. Seadus ei näe ka ette nõude esitamist suulises vormis kohtuistungil. Asja materjalist ei nähtu samuti seda, et kohus oleks ise algatanud hagita asja. Kohtuistungil arutamisele seda nõuet ei määratud ja sellise nõude sisulist arutamist ei järeldu kohtuistungi protokolli pealdisest ega selgelt ka protokolli sisust (vt kohtukutsete tekst lk 54, kohtuistungi protokoll lk 57-58). Kohtuistungi lõpus teatas kohus üksnes kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, kohtumääruse tegemisest kohus menetlusosalisi ei teavitanud.
15.TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei või kohus ka hagita asjas tehtavas kohtumääruses lahendada nõuet, mida ei ole esitatud, nagu maakohus antud asjas tegi. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu 04.04.2007 määrus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise kohta tühistada. Kuna maakohtus on menetlus H. S hagis U. K vastu lõppenud kohtuotsuse tegemisega, ei ole võimalik saata asja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõude esitamise võimaldamiseks tagasi maakohtule. Selle küsimuse lahendamisest huvitatud isikutel on õigus pöörduda seaduses ettenähtud korras avaldusega maakohtusse.
16.Kuna kohtul ei olnud nõude puudumise tõttu õigust kaasomandi kasutuskorda kindlaks määrata, ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuse väidetele määruse sisulise ebaõigsuse kohta.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja