Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-06-15199

see ei täidaks asja õige ja kiire lahendamise eesmärkki. Pooled ei esitanud vastuväited sellele, et kohus lahendab ühes menetluse nii hagilise nõude kui ka hagita menetluses lahendatava kasutuskorra kindlaks määramise. Pooled ei esitanud ka vastuväiteid sellel, et kohus lahendab vaidluse kahe eraldi lahendiga.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte kaasomandis on kinnistu nr XXX asukohaga XXX, millest kummalegi kuulub kaasomandist 1⁄2 suurune mõtteline osa. Maa ja elamu suhtes pole kindlaks määratud kasutuskorda. Hageja väidete kohaselt kostja omavolitseb kaasomandi kasutamisel ja on õigusvastaselt ning ilma vastava kokkuleppeta teinud pidevalt hagejale takistusi kaasomandi kasutamisel. Kostja korduvatele pretensioonidele hageja poolt reageerinud ei ole ning takistusi kõrvaldada pole kavatsenud. Kostja on omavoliliselt hõivanud enda ainukasutusse elamu tänavapoolse välisukse ja selle juurde viiva osa koridorist, samuti osa II korruse koridorist. Hageja korterist koridori viiva ukse on kostja teiselt poolt sulgenud, millega on teinud võimatuks hageja koridori ja välisukse kasutamise. Tänu kostja omavoliliste takistuste tegemisele kasutab hageja elukoha väljapääsuna ainult elamu hoovil asuvat ust. Hoovile on kostja omavoliliselt rajanud krunti poolitava aia takistades hagejal kasutada kaasomandis olevat pesukööki, õueala ning maja eestvaates vasakul küljel asuvat autoväravat. Samuti on kostja teinud omavoliliselt ja hageja arvates ilmselt ilma ehitusloata elamusel tänava poolt vaadatuna vasakusse tiiba juurdeehituse ja ehitanud sellega kaasnevalt ringi ka hoovipoolse trepi, samas teinud hagejale eraldi trepi ja ka välisukse. Hageja kasutuses olev trepp, mille kostja ehitas, ei vasta ehitusnõuetele, on näotu ja kitsas ning seda ei kata varikatus, seega see on talvekülmadega jäätanud ning libe ja seab sellega seoses ohtu hageja elu. Kostja on kuhjanud trepikotta kõikvõimalikke temale kuuluvaid, ilmselt mittevajalikke asju ja ehitusmaterjale tekitades sellega ebamugavusi hagejale, kes kasutab seda koridoriosa. Kostja ümberehitus hoovipoolse trepi ja eeskojaga on seadnud ohtu poolte vara, kuna välisusteks on paigaldatud ainult siseruumidesse mõeldud uksed, millel puudub ka igasugune lukustus ja nii on koridor ligipääsetav kõrvalistele isikutele. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lõpetama omavolitsemine ja likvideerima XXX, XXX asukohaga elamu hoovipoolsel küljel kõik omavoliliselt tehtud juurdeehitused ning taastama elamu väljanägemise vastavalt ehituse projektdokumentatsioonile. Samuti likvideerima II korruse koridori arvelt tehtud juurdeehitus ning taastama koridori endine seisukord. Võimaldama hagejal kastutada elamu tänavapoolset välisust ja trepikoda. Taastama I korruse trepikoja projektidokumentatsioonile vastav seisukord ning andma hagejale üle välisukse võtmed. Kõrvaldama elamu üldkasutavast koridorist kõik sinna mittekuuluvad asjad ning hoidma edaspidi koridori kasutamisest oma isiklike asjade hoiukohana. Likvideerima elamu hoovile ehitatud tarastus ühiskasutusse jääval õuealal vastavalt kinnitatavale kasutuskorrale ja võimaldama hagejal kasutada pesukööki ning mõlemat hooviväravat. Samuti soovib hageja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist koridori, õueala, abihoonete ja väravate osas. Menetluskulud palub hageja kostja kanda jätta.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata. Kostja ei ole teinud kunagi takistusi hagejal kaasomandi kasutamisel ning kõik ümberehitused on tehtud poolte kokkuleppel. Välisukse renoveerimisel ei soovinud hageja osaleda kulude kandmisel väites, et ta ei kasuta seda nagunii ega kavatsegi seda kasutama hakata. Suulise kokkuleppe alusel jäi pärast trepi ja välisukse renoveerimist nende kasutamisõigus kostjale alates XXX. Hageja on hakanud alles XXXX näitama üles soovi välisukse kasutamisel ning teinud seda vastupidiselt eelnevale kokkuleppele, mis annab alust hageja vastuolulisele käitumisele ja pahatahtlusele. Samuti oli poolte vahel koridori kasutamise suuline kokkulepe, kusjuures hageja poolne koridor on

Lk 2 (5)

2-06-15199

suurema pinnaga kaasomandis olevas elamus, kui kostja kasutuses olev koridoripind. Krunti poolitav võrkaed on paigaldatud juba XXX, mis peegeldas kaasomanike soovi hoovi jagamisel ja kasutamisel. Nimetatud aed paigaldati omal ajal tingituna hageja käitumisest, kes võttis endale koera, keda keeldus panemast ketti. Selle tulemusena paigaldati poolte kokkuleppel hoovi poolitav aed. Samuti on vastavalt hoovi poolitamisest näha, et hageja ei hoolda enda hoovi ega tema kasutuses olevat majaosa väljastpoolt, mida aga kostja oma osaga on alaliselt teinud. Autovärav on mõlemal pool kinnistut, mis asjaolu on aga hageja jätnud tähelepanuta ja kohut teavitamast. Mõlemal kinnistu kaasomanikul on oma autovärav ning vastavalt hoovi pooleks jagamisega on mõlemal kaasomanikul oma autovärav. Selline olukord on välja kujunenud kinnistu kasutuskorraga ja jääb selgusetuks, miks hageja soovib kasutada kostja autoväravat omades oma kinnistupoolel samuti autoväravat. Abihoone pesuköögina taastamisest ei soovinud hageja samuti omal ajal osa võtta, väites, et ta nagunii seda ei kasuta. Samas on hageja hoovi poolel puukuur, mida kasutab hageja ainuisikuliselt ning hageja väide hoovis olevate abihoonete kasutamisel, nagu oleks kostjal nendele suurem võimalus, on alusetu. Hageja nõuded juurdeehituse lammutamisele on alusetud, ebamõistlikud ja ilmselgelt pahatahtlikud, kuna hageja on taas jätnud kohtule mainimata enda tehtud juurdeehitused kinnistule. Juurdeehitused said samuti tehtud poolte kokkuleppel ja võrdses mahus ning algupäraselt oli hageja see, kes likvideeris hoovipoolse sissepääsu majja endapoolse juurdeehitusega. Juurdeehitused on teostatud väikeehitusega, mis ei vaja ehitusluba. Juurdeehituste likvideerimine eeldaks seega mõlemapoolset lammutamist, mida ei saa aga kindlasti pidada otstarbekaks ja mõistlikuks. Koridoris hoitavatest asjadest jätab samuti hageja mainimata enda asjad, mida hoiustab samuti koridoris. Hageja ettepanekud kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramiseks on oluliselt vastuolus kinnistu senise väljakujunenud kasutuskorraga ning hageja ettepanekud juurdeehituste lammutamiseks ei ole mõistlikud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kindlaks määrata kinnistu kasutamiskord. Kohtukulud palju hageja kanda jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. AÕS § 68 lg 1 järgi on omanikul täielik õiguslik võim tema omandis oleva asja üle, mis tähendab, et omanikul on õigus oma asja kasutada, vallata ja käsutada. AÕS § 71 lg 3 alusel on kaasomanikel üksteise suhtes omaniku õigused ja kohustused. Kaasomanike omanikuõigused üksteise suhtes on piiratud teise kaasomaniku omandiõigusega st õigusega asja kasutada, vallata ja käsutada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kasutusõigus ja valdusõigus on kostja poolt piiratud või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas kostja rikub hageja õigusi tema omandile. Omandiõiguse rikkumisena ei saa Riigikohtu 16.04.2003 otsuse nr 3-2-1-31-03 alusel käsitleda tegevust, mis lihtsalt hagejale ei meeldi vaid reaalseid piiranguid omandi kasutamisele ja valdamisele. Seejuures on oluline märkida, et võrdne kasutamine ei tähenda mitte ühesuguseid kasutuvõimalusi vaid võrdväärseid kasutusvõimalusi. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus ka TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttest. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et poolte kaasomandis on kinnistu asukohaga XXX ja poolte kaasomandi osad on võrdsed. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle. Seetõttu lähtub kohus poolte poolt välja toodud järgmistest asjaoludest:

Lk 3 (5)

2-06-15199

Lk 4 (5)

2-06-15199

paratamatu. Hageja väited selle kohta, et kostja poolt paigaldatud ustel puudub lukustus ja seega on tegemist hageja õiguste rikkumisega, on kõrvaldatav luku paigaldamisega ning sellise nõude esitamine hagimenetluses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõue võimaldada tal kasutada mõlemat hooviväravat ei ole samuti kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tal on võimalus kasutada autoväravat, seega ei riku kostja tema õigust pääseda kinnistule sõidukiga. Hageja nõue võimaldada tal kasutada kõrvalhooneid ei ole samuti kooskõlas hea usu põhimõttega. Hagejal on olemas tema ainukasutuses olev kuur. Pooled ei vaidle selle üle, et pesukööki ei kasutata sihipäraselt, tegemist on vana ehitisega, mille lammutamist on pooled ühiselt kaalunud. Hageja väitel on kostja paigaldanud koridori temale kuuluvaid esemeid ning hageja ja tema külalised peavad pidevalt neid esemeid nägema. Hageja ei ole selgitanud, kuidas esemete paigaldamine koridori tema õigusi rikub. Kohus leiab, et omanikul on õigus paigaldada tema kasutuses olevatesse elu- ja kõrvalruumidesse temale kuulvaid esemeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt paigaldatud esemete olemasolu takistaks koridori kasutamist st selle läbimist. Asjaolu, et hagejale meeldib olukord, kus esemeid ei paigutata kõrvalruumidesse, ei ole kostjapoolne hageja õiguste rikkumine. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kai Härmand Kohtunik

Lk 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.