Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel tagaselja
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
12. märts 2009 Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-88873
Hagi ese
AS Hansapank hagi Õ K vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Hansapank (Liivalaia 8, Tallinn 15040 registrikood 10060701), esindaja Silva Kark (Rakvere 5, Jõhvi 41592), kostja Õ K ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista Õ K’elt AS Hansapank kasuks võlg summas 103 633(ükssada kolm tuhat kuussada kolmkümmend kolm) krooni ja 66 senti. Välja mõista Õ K`elt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (93874,74 EEK) hagi esitamisest alates 17. 12. 2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,030%). Jätta hageja menetluskulu kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 5000 (nelisada viiskümmend) krooni (tasutud riigilõiv). Välja mõista Õ Kelt AS Hansapank kasuks menetluskuluna 5000 (viis tuhat) krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja Õ K (edaspidi kostja) 05. 04. 2007 käenduseta väikelaenulepingu nr. 07-064704-VL (edaspidi leping1), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 100 000,00 krooni, intressimääraga 16 % aastas, tagastamise tähtajaga 15.04. 2011. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja kohustus vastavalt lepingule 1 tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 2859,37 krooni. Maksmisega viivituse korral kohustus kostja tasuma viivist seaduses ettenähtud määras. Kostja alates 15. 09. 2008 oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja alates 15. 09. 2008 kuni
Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja võlga ei tasunud. Seisuga 15. 12. 2008 moodustab kostja lepingutest tulenev võlgnevus hageja ees kokku 103 633,66 krooni, s.h. lepingust 1 tulenev võlg kokku 81 572,31 krooni, millest põhiosa on 73 874,74 krooni, intress 5894,96 krooni, viivis 706,56 krooni, lepptrahv 1096,05 krooni ja
lepingust 2 tulenev võlg kokku 22 061,35, sellest põhivõlg 20 000 krooni, intressivõlg 1911,35 krooni, viivis 150,00 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg-st 1 ja TsMS § 79, 133 lg. 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 taotleb hageja: Võlgnevuse kokku summas 103 633,66 Eesti krooni väljamõistmist Õ K’elt. Hageja taotleb Õ K`elt ASi Hansapank kasuks viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (93 874,74 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,030%). Menetluskulud (tasutud riigilõiv 5000 Eesti krooni) palub hageja jätta Õ K`e kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline suurus. Hageja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26. jaanuaril 2009.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 05. 04. 2007 sõlminud käenduseta laenulepingu /t.l. 4/ (edaspidi Leping 1), millega hageja andis kostjale laenu 100 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 15. 04. 2011, intressiga 16 % aastas. Laenu pidi kostja tagastama vastavalt maksegraafikule osadena /t.l. 5/.
Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil ja hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p.6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 856,56 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus menetluskulu rahalise suuruse, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 5000.- krooni.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.