Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-73153 Hageja esitas 04.11.2008 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu seisuga 20.10.2008 põhivõla 5 094.13 krooni, intressi 221.63 krooni ja viivise 41.47 krooni kuni nõude kohase täitmiseni nõudes. Pärnu Maakohtu 14.11.2008 määrusega anti kohtualluvuse järgi tsiviilasi üle Harju Maakohtule. 08.01.2009 saabus kohtusse hageja esindaja poolt avaldus asjas menetluse lõpetamiseks. Avaldusest nähtuvalt on kostja tasunud kogu hageja poolt nõutud summad, kuid ei ole tasunud kohtukulusid. Hageja loobub hagist ning palub asja menetluse lõpetada. Hageja kinnitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on talle teada. Hageja palub menetluse lõpetamisel kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 350 krooni ja esindajatasu 531 krooni (koos käibemaksuga). Kostja oma seisukohta hageja hagist loobumise avalduse ja menetluskulude osas esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 krooni ja õigusabikulu 531 krooni (s.h käibemaks 81 krooni) väljamõistmist. Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus õigusabikulu hüvitamiseks nimetatud määras ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on 01.10.1995

2-08-73153 käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EEXXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikuluna esitatud summast 531 krooni maha arvestada käibemaks 81 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Seoses taotlusega hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskuluna välja hagilt tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 175 krooni. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 625 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.