Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

ASH esitas 23.12.2008 maakohtule hagi M K vastu võlgnevuse 215 291.85 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 25.05.2006 sõlmitud liisinguleping XXX, mille esemeks oli sõiduauto. Vara müügileping XXX sõlmiti 25.05.2006 ning vara anti kostjale üle. Kostja rikkus lepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad maksed. 25.06.2008 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta ning kostja sai teatise kätte 11.07.2008. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi ka pärast teatise saamist, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse või kahe või viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Kostja ei ole vara hagejale üle andnud lepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt. Nõue 215 291.85 krooni koosneb: vara jääkmaksumus 147 040.36 krooni, sellele lisanduv käibemaks 26 467.26 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 39 591.88 krooni (sellest 2 950 krooni tagastamisega seotud kulud), liikluskindlustusmakse võlgnevus 1 698 krooni ja viivis 494.35 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis protsendina hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUS

23.02.2009 kohtule esitatud vastuses võtab kostja hagi õigeks. Kostja leiab, et menetluskulud kannab hageja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168.

KOHTU SEISUKOHAD

Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 ja 4 ning liisingulepingu üldtingimuste p 7.3 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on kohtule esitatud 23.12.2008 ning põhinõudeks on käesoleval juhul 214 797.50 krooni (võlgnevus – viivis 494.35 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks, kuna hagejale ei saa ette heita hagi esitamist. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludena: riigilõivu 11 250 krooni ja esindaja kulu 2 000 krooni väljamõistmist. Arvestades asja keerukust ja

mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1 000 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 250 krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.