Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

J.A-V & M. SGbr esitas hagi TOÜ vastu 78 233 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.10.2006.a müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale kostja materjalist valmistama ja püsitama palkmaja Camping 3-1 ning hageja kohustus selle eest maksma tasu. 09.10.2006.a kandis hageja kostja arveldusarvele ettemaksu 10 000 EUR ja kostja pidi tellimuse täitma hiljemalt 13.11.2006.a. Kostja ei ole tellimust täitnud. Hageja nõudis 06.12.2006.a kirjaga kostjalt ettemaksu tagastamist ja teatas lepingust taganemisest, kui ettemaksu ei ole tagastatud hiljemalt 14.12.2006.a. Ettemaksust on tagastamata 5000 eurot. Hageja nõuab nimetatud summa, s.t 78 233 krooni tagastamist VÕS § 101 lg 1, § 208 lg 1, § 116 lg 1 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, teatades, et ei tunnista hagi täielikult. Kostja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kostja kohustus valmistama maja projekti Camping 3-1 järgi vastavalt joonistele. Kostja oli valmistanud hageja jaoks maju projekti Camping 3 järgi, tegemist ei olnud tüüpprojektiga. Hageja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, ei kooskõlastanud talle saadetud maja jooniseid ning kostjal ei olnud võimalik lepingut täita. Kostjal oli võimalik valmistada vaid maja detaile, hageja on saanud osad detailid kätte. Kostja leiab, et hageja on lepingu üles öelnud, kuigi kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 05.10.2006.a puumaja valmistamiseks lepingu. Hageja väitel on tegemist müügilepinguga, kostja väitel töövõtulepinguga. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt analüüsida, millist lepinguliiki reguleerivad sätted kuuluvad antud juhul kohaldamisele. Poolte vahel sõlmitud lepingust (tl 10-11, 22-24) nähtuvalt oli kostja kohustuseks valmistada ning hagejale üle anda puumaja Camping 3-1. Hagejal oli kohustus töö üle vaadata ning selle eest tasuda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega tuleb vaidlusalusele lepingule kohaldada müügilepingu sätteid, kui asi valmistati olulises osas kostja materjalist ning kui suurem osa kostja kohustustest ei seisne töö tegemises. Lepingu p 1.3 kohaselt teostab kostja töö oma materjalist. Lepingust nähtuvalt peab kostja valmistama puumaja, kasutades selleks allettevõtjate abi (lepingu p 1.3, 2.1.4). Kostjal on kohustus täita töö kvaliteetsest materjalist (p 2.1.1). Õigusteoorias on asutud seisukohale, et kui lepingu esemeks on individuaaltunnustega asi, on tegemist töövõtulepinguga ning liigitunnustega asja puhul on tegemist müügilepinguga. Viimasel juhul on olulisem mitte töö tegemine, vaid tehtava töö võõrandamine. Kostja selgituste kohaselt oli kostja valmistanud hageja jaoks varasemalt tüüpprojekti alusel puumaju. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et vaidlusaluse lepingu puhul ei olnud tegemist tüüpprojektiga ning hagejal oli kohustus joonised kooskõlastada. Poolte vahel

sõlmitud lepingu p 1.2 järgi kohustus kostja valmistama puumaja vastavalt joonistele ja kirjeldustele. Lepingus ei ole sätestatud hageja kohustust jooniseid või kirjeldusi kooskõlastada. Seega loeb kohus tõendatuks, et valmistatud puumaja oli tüüpprojekti kohane, liigitunnustega asi ning lepingule tuleb kohaldada müügilepingut reguleerivaid sätteid. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 05.10.2006.a sõlmisid pooled puumaja valmistamiseks lepingu; • 09.10.2006.a andis hageja kostjale lepingu alusel ettemaksuks 10 000 EUR (tl 8, 9); • kostja pidi puumaja üle andma hiljemalt 13.11.2006.a (lepingu 1.4); • kostja ei ole puumaja üle andnud; • hageja on müügilepingust taganenud (tl 12-15, 19-21); • ettemaksust on tagastamata 5000 EUR (tl 55). Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle osas, et kostja rikkus oma VÕS § 208 lg 1; 209 sätestatud kohustust anda asi ostjale üle. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et lepingu rikkumine oli tingitud hageja poolsetest lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli kohustus kooskõlastada jooniseid, milleta kostja ei saanud omapoolseid kohustusi täita. Hageja on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p 4 kohast õiguskaitsevahendit ning taganenud müügilepingust. Kostja ei ole lepingust taganemise asjaolu vaidlustanud ja kohus loeb taganemise kehtivaks. VÕS § 189 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleneb VÕS §-st 189 lg 1 kostja kohustus tagastada saadud ettemaks 5000 EUR ehk 78 233 krooni. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja on saanud osad detailid kätte ega ole esitanud vastuhagi nende tagastamiseks. Asjaolu, et kostja on saatnud hagejale arveid (tl 49-54, 62-64), ei tõenda tööde tegemist ega üle andmist. Kohus rahuldab hagi VÕS § 189 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78 233 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.