Hageja R J (xxx, xxx), esindaja vandeadvokaat Taivo Saks (eelmised esindajad: vandeadvokaat Marko Tiiman, advokaadid Triin Raudsepp, Birgit Punison) Kostja EK AS (xxx, xxx), esindaja Ivo Viires
Kohtuistungi toimumise aeg, 30.01.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja koht, osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Taivo Saks Kostja esindaja Ivo Viires
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista EK AS R J kasuks: - kindlustushüvitist 49767,46 krooni, - viivist perioodi 29.09.06-09.10.06 eest 4976,74 krooni - ja alates 10.10.06 viivist 0,4% tasumata hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 49767,46 krooni.
3.Jätta R J menetluskulud 33,4%ulatuses EK AS kanda ja EK AS menetluskulud 66,6% ulatuses R J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja esitas K Vaidluskomisjonile kaebuse, mille komisjon jättis rahuldamata 14.12.2006, kuid hageja sellega ei nõustunud ja esitas avalduse kohtule kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue, põhjendused
2.04.09.06 toimus Peterburi tee 46/48 liiklusõnnetus, milles sai kannatada hagejale kuuluv sõiduk Xxx, reg.m xxx. Teise juhi M. N tsiviilvastus oli kindlustatud kostja juures. Kostja otsustas hüvitada hagejale liikluskahju 1176,12 krooni vastavalt otsusele 28.09.06 kuna hageja sõidukil olid eelnevalt vigastused ja hüvitamisele kuulus vaid see osa kahju, mis tekkis 04.09.06 toimunud avarii tagajärjel.
3.Sõiduki eelnevad vigastused olid märgitud UAS poolt koostatud 04.08.06 tehtud pakkumises P1211534 ja COÜ poolt 15.08.06 koostatud kalkulatsioonis.
UOÜ pakkumise ja viimase arvamuse kohaselt on kahju suurus 175674,88 krooni, kuid kostja hageja 04.10.08 pretensiooni ei rahuldanud.
5.Arvestades eelnevaid vigastusi ja 04.09.06 toimunud avariijärgseid vigastusi, ja hüvitatud osa 1176,12 krooni, on hageja kahju 148674,88 krooni. Kostja ei arvestanud UAS pakkumist P1212226, mille kohaselt on avariijärgsete vigastuste likvideerimise maksumus 175674,88 krooni. Kostjal on kohustus LKS § 7 lg 1, § 47 lg 2, 3 järgi hüvitada mõistlikud kulud. Hageja palub välja mõista viivise: 29.09.2006 kuni 09.10.06 14867,48 krooni (so 1486,74 krooni päevas) ja alates 10.10.2006 0,4% võlalt iga päeva eest 594,69 krooni päevas. Esimese kümnepäevase viivituse eest on viivis 1% päevas ja iga järgneva eest 0,4% päevas LKS § 45 lg 1, 4 järgi.
6.Hageja palub välja mõista 148674,88 krooni ja 29.09.06 - 09.10.06 14867,48 krooni ja 594,69 krooni iga viivitatud päeva eest alates 10.10.06 kuni võla täieliku tasumiseni, menetluskulud palub jätta kostja kanda.
7.Tõendid: EK AS 28.09.2006 otsus, UAS 04.08.06 hinnapakkumised P1211534 ja P1212226, COÜ eelkalkulatsioon 15.08.06, hageja pretensioon, kostja 24.10.06 teade, UAS 08.02.07 arvamus koos fotodega (lk 77), eksperdi arvamus 7-54 26.11.07 (lk 175) koos fotodega, tunnistaja M. R ütlus. Kostja vastuväited
8.Hageja teatas kostjale juhtumist 06.09.06 ja andis seletuse, millega lõi ettekujutuse, et sõiduki tagaosa sai ulatuslikke kahjustusi avariis. Juhtumi menetluse käigus selgus, et vaidlusalusel sõidukil olid enne vaidlusalust avariid tagaosa ulatuslikud kahjustused, teise sõiduki juht oli hagejale tuttav. Kostja sai Seesam Kst 12.09.06 vastuse ja fotod autost ja ning võrdlemisel selgus, et vigastused, mis varem kattusid nendega, mis tekkisid avariist
04.09.06.18.09.2006 kinnitas hageja, et sõiduk oli toodud Saksamaalt avariilisena ja enne oli tehtud kalkulatsioon ning et ta oli ka avariis osalenud ja avariis end vastutavaks tunnistanud juhiga tuttav.
9.Hageja väitis, et sõiduki avariieelne remont oli 27740 krooni COÜ kalkulatsiooni järgi, UAS pakkumise järgi 175674,88 krooni ning hageja väitis, et avarii tulemusel kahju suurenes. Sellega kostja ei nõustu. UAS töötaja MR e-kirjast 18.10.05 selgub, et sõiduki vigastused olid samad ja remondi maksumus jääb samasse klassi. A. L leidis, et avariieelsete vigastuste maksumus 27740 ei ole põhjendatud, kuivõrd ei sisalda kõiki
vajalikke töid ja varuosi. 04.09.06 toimunud avarii käigus lisandunud tagaosa deformatsioon ei suurendanud avariiliste vigastuste raskusastet ja kahju 148675 krooni on põhjendamatu. Kostja arvates ei ole avarii suurendanud sõiduki avariieelseid vigastusi. Kannatanu peab deklareerima kahju ulatuse ja hüvitamise vormi. Kannatanu soovis sõiduki remondi hüvitamist mitte remonti ennast, ei deklareerinud seda, et sõidukil olid eelnevalt ka vigastused, millega tekitati kindlustusandjale tahtlikult mulje, et remondi maksumus on 175674,88 krooni. Hagejal ei tekkinud sellist kahju, mida ta väidab olevat tekkinud.
10.Tõendid: A. L arvamus 21.11.06 (lk 104) koos lisadega (fotod, UAS kalkulatsiooniga P1211534), hageja seletuskiri 18.09.06 (lk 119), XXX ja XXX ülevaatuse aktid, teade liiklusõnnetusest, kindlustusandja eksperdi õiend (lk 137), nõue liikluskahju hüvitamiseks, If Kindlustus AS teade XXX osas (lk 149), tunnistaja A. L ütlus, hageja kohta käivad kriminaalmenetlust kajastavad tõendid. Kohtu põhjendused
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.09.06 toimus Peterburi tee nr 46/48 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada hagejale kuuluv sõiduk Xxx, reg.m xxx, et õnnetuses osalenud juhi tsiviilvastus oli kindlustatud kostja juures, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Vaidlus tekkis vaid kahju ulatuse, antud juhul avarii käigus tekkinud sõiduki vigastuste kõrvaldamiseks vajamineva remonti maksumuse üle.
12.LKS § 28 lg 1, lg 3 p1 järgi võib liikluskahju olla tekitatud füüsilise isiku asjale (varakahju) ja see võib olla vastavalt asja kahjustamise või hävimise kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile, ekspertiisile. LKS § 35 lg 1 järgi on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi kulud ja § 47 lg 2, 3 järgi hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel ning selle hüvitamise eesmärk on kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud.
13.Kostja esitatud A. L arvamuse 06/244 21.11.06 kohaselt olid sõidukil enne 2006.a. septembrit toiminud avariid vaja teha kerevenitustöid, vahetada tagatiivad, tagapaneel, tagaluuk, pagasiruumi põhi, teha plekitöid. 04.09.06 toimunud avarii käigus toimus küll sõiduki kere tagaosa täiendav deformatsioon, kuid see suurendanud sõiduki avariiliste vigastuste raskusasted ning tema arvamuse kohaselt võib 04.09.06 toimud avariilise sõiduki remondi maksumuseks ja pärast 04.09.06 toimunud remondi maksumuseks pidada 175675 krooni (käibemaksuga), mis vastab UAS-i hinnapakkumiseke P121226 13.09.06 (pärast 04.09.06 avariid). Samasid asjaolusid kinnitas A. L ka oma ütlusega istungil.
14.Hageja taotlusel määratud kohtuekspertiisi käigus leidis kinnitust, et sõidukil XXX/ reg.m. xxx/ esinesid pärast 04.09.06 toimunud avariid kõik vigastused, mis tal olid enne liiklusõnnetust ning neile lisandusid veel mõningad vigastused (lk 179, eksperdi arvamuse vastused nr 3, 4). Arvamusest nähtub, et täiendavalt tekkisid sumbuti otsikute ja 1 parkimisanduri vigastused 2385 krooni, lisaks suurenes tagaisteavade deformatsiooni raskusaste ja võisid suureneda juba eelnevalt deformeerunud tagasoa plekkdetailide deformatsioonid. Sõiduki plekkdetailid, mis on oli toodud eelarvetes, vajasid vahetust enne avariid, mistõttu oli vaja teha osandustööd remondiks, värvitöid tagaosa ja pakiruumi värvimiseks, teha tuli remondijärgne diagnostika, reguleerimistöid, samuti võis suureneda mõnevõrra kerevenituse ja plekkdetailide õgvendustööde maht, sh keretööde maht võis olla 8in/h. Sama kinnitas ekspert ka istungil. Eksperdi arvamuse kohaselt oli avariieelsete vigastuste maht ja remondi maksumus 144622 krooni ja avariijärgselt tekkinud vigastuste taastamisremondi maksumus 5665 krooni. Arvamuse kohaselt siis, kui arvestada 13.09.06
kostjale esitatud kalkulatsioonist maha detailide maksumus, mis ei olnud vigastatud ja mida ei vahetatud ja detailid, mida sõidukil ei olnud, siis oleks eelarve summa 153731 krooni.
15.Hageja tunnistaja M. R , kes töötab UAS-s, ütlustest nähtub, et vaidlusalusele sõiduki oli tehtud kaks remondihinna pakkumist, sj ei uurinud tema esimesel korral sõidukit lähemalt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ilmselt töötaja eksituse tõttu pakkumises sees sellised sõiduki osad, mida tegelikult antud sõiduki mudelil ei esinegi. Veel ütles tunnistaja, et teise avarii tõttu suurenes sõiduki tagaosa deformatsioon. Tunnistaja hinnangul oli teise vigastuse tagajärjel tekkinud kahju e. kulutuste suurus 60000-70000 krooni, mis on kahe remondi maksumuse vahe. Veel ütles tunnistaja, et pärast esimest avariid oli sõiduki taastamine võimalik, teise avarii tulemusel suurenes deformatsioon. Tunnistaja lisas, et ühel juhul pidanuks detaile remontima, teisel juhul aga välja vahetama, mis suurendab tööde maksumust, sj ei ole reaalne aga kulutus, mis ületab 148000 krooni. UAS on andnud ka arvamuse, mille kohaselt tekkisid XXX -le reg.m 1 XXX täiendavad vigastused: suurenes kere deformatsioon, enne teist avariid olid sõiduki passiivsed turvaelemendid korras, heitgaaside väljalaske torustik ei olnud deformeerunud, vaid kinnitused olid vigastatud. Teise avarii tulemusel rakendusid passiivsed turvaelemendid, millede vahetus oli välja toodud ka UAS-i 13.09.06 remondihinna pakkumises P1212226 ning samuti oli teise avarii käigus deformeerunud heitgaaside väljalaske torustik, mida ei saa remontida, parkimisabi andurid olid pesast väljas, lisaks olid nihkes tagatuled, kütusepaagi tankimisluuk ei asetsenud samal kohal (lk 77-78).
16.Nii tunnistaja A. L kui ekspert R. Mon tutvunud ka UAS hinnapakkumistega enne avariid vastavalt P1211574, mille järgi oli enne 04.09.06 avariid remondi maksumus 87108 krooni ja kui lisada käibemaks 18%, siis oleks see 102787,44 krooni, aga samuti olid nad tutvunud pakkumisega P1212226, mis koostati kostja tarvis UAS-i poolt 13.09.06 pärast avariid 04.09.06 ja mille järgi oli taastusremondi maksumus koos käibemaksuga 175674,88 krooni.
17.Hinnates UAS-i arvamust, mille on koostanud tunnistaja M. R, R. M kui eksperdi arvamust ja tema arvamust istungil, M. R ütlusi tunnistajana, leiab kohus, et märgitud tõenditega on leidnud vaidluses tõendamist, et 04.09.06 toimunud avarii käigus sai sõiduk siiski täiendavaid vigastusi, seega tekkis läbi vigastuste kahju, mis tuleb kindlustusandjal hüvitada. Ehkki A. L arvamuse ja ütluste kohaselt sisuliselt vigastuste maht ei muutunud, ei olnud arvamus ja tema ütlused otseselt vastuolus kohtuliku ekspertiisi järelduste, M. R ütluste ja ka UAS-i arvamusega sellest, et suurenes sõiduki tagaosa deformatsioon.
18.Tunnistaja M. R ütluste kohaselt tingis 04.09.06 avarii tööde keerukuse suurenemist asjaolu, et sõiduki deformatsioon ise suurenes. Kohtu arvates on sellest võimalik järeldada, et mõlema avarii koostoime mõjutas remonditööde mahtu, sj ei ole ühestki tõendist võimalik järeldada, milline oleks konkreetselt tööde keerukus ja maht ja selle rahaline väärtus siis, kui esimest avariid ei oleks olnud ning sõidukil puudunuks üldse vigastused enne 04.09.06 toimunud avariid. Seega on kohtu arvetes tunnistaja M. R ütlustest võimalik järeldada seda, et märgitud tööde mahtu, mis tuli teha arvestades deformatsiooni suurenemist 04.09.06 toimunud avarii tõttu, tuleb arvestada 04.09.06 toimud avarii käigus tekkinud kahjuks. M. R ütluste kohaselt oleks kahe remondimaksumuse vahe ca 60000-70000, so sisuliselt kahe UAS-i hinnapakkumise P 121226 ja P 1211574 vahe 72887,44 krooni. Ekspert R. M arvamuse kohaselt oleks teise avariijärgse kahju ulatus 5665 krooni. Samas tuleb kohtu arvates kahju ulatuse määramisel võtta arvesse ka seda, et osasid detaile ei olnudki sellel automudelil ja teatud osad ei saanud kahjustada. Nimelt ütles tunnistaja M. R, et UAS-i pakkumisse oli märgitud eksituse tõttu ka neid detaile jm mida konkreetsel automudelil ei esinenud ja R. M arvamuse kohaselt oleks sellisel juhul remondi maksumus, kui mitte
arvestada detaile, mida antud sõidukil ei saanud olla ja lisaks neid, mis tegelikult ei saanud kahjustada, vastavalt 153731 krooni 13.09.06 koostatud pakkumise järgi (P121226, so 04.09.06 toimud avariijärgne eelarve). Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et auto oli avariiline ja deformatsioon oli olemas enne ja seega selle deformatsiooniga seotud kulude eest ei saa kindlustusandja vastustada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu arvates olla täiendav kahju, mis tekkis 04.09.06 toimunud avariist mitte 60000-70000 krooni nagu ütles tunnistaja ega ka hageja poolt hagetav summa. Küll aga tuleb kohtu hinnangul eelnimetatud kahju suuruse määramisel arvestada UAS-i töötaja M. R kogemuste ja teadmistega konkreetsetelt XXX –de alal, sj on ta vahetult näinud sõidukit pärast 04.09.06 toimud avariid ja kohtul puudub alus kahelda tema pädevuses ning seetõttu selles, et teisel avarii korral rakendusid sõiduki passiivsed turvaseadmed, mida arvestati lisaks muudele kuludele teise avariijärgse remondikalkulatsiooni koostamisel, kuid mida ei olnud eelmises kalkulatsioonis P1211574 ja mida ei arvestanud ekspert ja A. L , kelle arvamuse kohaselt turvsüsteemid pidid olema rakendanud juba esimese avarii käigus. Nendel kaalutlustel leiab kohus, et kahju ei saa olla ka 5665 krooni nagu arvas ekspert.
19.Kõike eeltoodud tõendeid arvestades leiab kohus, et kahe remondihinna vahe oleks 50943,58 krooni (153731-102787,44 /pakkumine P1211574 koos käibemaksuga/). Kohtu arvates on märgitud 50943,58 krooni see kahju ulatus, mis seostub 04.09.06 toiminud avariijärgse taastusremondiga. Nii leiab kohus, et vaidlusaluse sõiduki kahju ulatus ehk juhtumieelse olukorra ennistamise taastamise mõistlikud kulud ja mis on tingitud 04.09.06 toimunud avariist, on 50943,58 krooni vastavalt LKS § 28 lg 1, lg 3 p1 ja § 35 lg 1 ja § 47 lg 2, 3. Hageja väide, et kahju on 148674,88 krooni, ei ole millegi leidnud kinnitust. Esitatud COÜ poolt 15.08.06 koostatud eelkalkulatsioon ei kajasta teise avariijärgsete kahjustuste ulatust, mistõttu ei tõenda need üldse asjas vaidlusaluse kahju suurust.
20.Hageja tõi esile, et kindlustusandja hüvitas vaid 1176,12 krooni, millele ei ole kostja vastu vaielnud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 49767,46 krooni. Kuna see osa kahjust on hagejale hüvitamata, on kostja viivituses. LKS § 45 lg 4 alusel maksab kindlustusandja hüvise taotlejale hüvitamisega viivitamise korral viivist esimesel kümnel päeval 1% iga viivitatud päeva eest ja 0,4% iga järgneva viivitatud päeva eest tasumata hüvitiselt. Vaidlus puudus viivitatud ajas, seega on kostja viivituses alates 29.09.0609.10.2006 ja selle eest on viivis vastavalt 4976,74 krooni (1% 49767,46 x 10) ja arvates 10.10.2006 0,4% päevas tasumata hüvitiselt. LKS § 45 lg 5 alusel on viivis piiratud ega või olla suurem kui 100% hüvitise summast.
21.Eeltoodu alusel tuleneb kostjalt välja mõista viivis vastavalt 29.09.06-09.10.06 eest 4976,74 krooni. Kuna viivis mõistetakse välja tasumata hüvitiselt, siis ei saa kohus määrata viivist alates 10.10.06 mitte konkreetse suurusena päevas vaid üksnes protsendina, st et kostjalt tuleb viivis välja mõista arvates 10.10.2006 0,4% tasumata hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 49767,46 krooni.
22.Kuna kahju ulatus leidis tõendamist ülalmärgitud tõenditega, ei pea kohus andma täiendavat hinnangut avariis osalenud sõidukite ülevaatuse aktile, hageja seletustele, liiklusõnnetuse materjalidele ja poolte nendele väidetele, mis seostub sellega, et hageja ei avaldanud koheselt kostjale teavet kahjuavaldust esitades sellest, et sõiduk oli juba eelnevalt avariiline, sest kahju ulatus leidis tõendamist käesoleva tsiviilmenetluse raames. Seda, kas hageja on sellisel viisil käitumisega toime pannud muu õigusrikkumise, mille kohta on kostja esitanud ka hageja kohta käivad kriminaalmenetlust kajastavad tõendid, ei ole lahendatav käesoleva tsiviilasja raames.
Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldatud osaga või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole endi kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 33,4% ulatuses ja seega tuleb R J menetluskulud 33,4%ulatuses jätta EK AS-i kanda ja EK AS-i menetluskulud 66,6% ulatuses R J kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.