Tsiviilasja number
2-07-14995
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hagi Martti Link vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Seesam Rahvusvaheline apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vambola 6, Tallinn), esindaja Anu Saar Kostja Martti Link (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Margus Rebane
Kindlustuse
AS
Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2007 otsus ja teha asjas uus otsus. Tunnistada lubamatuks hageja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i suhtes Kindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsuse 7-1/07/19 alusel 11.04.2007 Harju tööpiirkonna kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt algatatud sundtäitmine. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtukulud jätta kostja Martti Link ́i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
Hageja sai 03.04.2007 Eesti Liikluskindlustuse Fondist (ELKF) kätte vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsuse kaebuses nr 7-1/07/19, millega vaidluskomisjon rahuldas kostja kaebuse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja liikluskahju hüvitise 270 000 krooni. 12.04.2007 sai hageja Harju tööpiirkonna kohtutäiturilt Marek Laanemetsalt 11.04.2007 kuupäevaga täitmisteate nr 014/2007/380, mille kohaselt on kostja avalduse alusel alustatud hageja suhtes täitemenetlus ja 11.04.2007 kuupäevaga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr 014/2007/380, mille kohaselt nõuab kohtutäitur hagejalt vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-dele 21, 22 ja 2512 täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu 29 470, 50 krooni. Hageja pöördus telefonitsi ELKF vaidluskomisjoni poole, et saada infot vaidluskomisjoni otsuse jõustumise kohta ning hagejale teatati, et vaidluskomisjoni otsus on jõustunud 09.04.2007 ning vastav jõustumismärge on ka vaidluskomisjoni otsusel. Jõustumiskuupäeva 09.04.2007 põhjendati hagejale sellega, et kuna ELKF vaidluskomisjon on vaidluskomisjoni otsuse pooltele postitanud 29.03.2007 ning arvestades kohtule nõude esitamise 10-päevase tähtaja alguseks kolmanda päeva pärast postitamist, on vaidluskomisjoni otsuse jõustumiskuupäevaks 09.04.2007. Hageja hüvitas oma 17.04.2007 hüvitamisotsuse alusel kostjale vaidluskomisjoni otsuse kohaselt liikluskahju 200 000 krooni ning märkis, et liiklusõnnetuses kahjustunud sõiduki omandiõiguse üleandmisel hagejale hüvitab ka kahjustunud sõiduki jääkväärtuse 70 000 krooni. Kostja ei ole sõiduki omandiõigust hagejale seni üle andnud. Seega on hageja kostja nõude rahuldanud. ELKF vaidluskomisjoni poolt 09.04.2007 vaidluskomisjoni otsuse jõustamine on ebaõige ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse kehtivate dokumentide kättetoimetamise üldprintsiipidega. Hagejale postitati vaidluskomisjoni otsus tähitud kirjaga 29.03.2007 ning hageja sai selle vastavalt Eesti Post AS vastuskirjale kätte 02.04.2007. Seega jõustus vaidluskomisjoni otsus alles 12.04.2007 ja mitte 09.04.2007. Enne 13.04.2007 ei saanud hageja suhtes täitemenetlust alustada, kuna kuni 12.04.2007 oli hagejal aega otsustada, kas vaidlustada vaidluskomisjoni otsus või mitte. Hageja otsustas 12.04.2007 vaidluskomisjoni otsust mitte vaidlustada ning oma 17.04.2007 hüvitisotsuse alusel hüvitas kostjale liikluskahju. Hageja palub kohtul tunnistada hageja suhtes alustatud sundtäitmine lubamatuks. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja käitus vastavalt täitemenetluse seadusele ja esitas jõustunud täitedokumendi täitmiseks. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega vaidluskomisjoni otsuse jõustumise osas. Vaidluskomisjoni otsuse jõustumine on seotud otsuse saatmisega, mitte kostja poolt kätte saamisega. Kostja ei ole hagejalt hüvitamisotsust või kirja saanud. Kostjale kuulunud ja liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk on pärast avarii toimumist kuni tänaseni olnud hageja valduses. Hageja ei ole kordagi teavitanud, et vaja oleks vormistada täiendavaid dokumente või kostja poolt teha muid toiminguid. Pärast hagivaldusega tutvumist ja kostja poolt hageja esindajale helistamist teavitati kostjat, et tuleb vormistada lisaks akt sõiduki üleandmise kohta. Kostja allkirjastas nõutud akti koheselt 02.05.2007. Ka pärast nimetatud akti allkirjastamist ei hüvitanud hageja kostjale koheselt vaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summat. Alles 07.06.2007 tasus hageja kostja pangaarvele 70 000 krooni. Käesoleva seisuga on hageja oma võlgnevuse kostja ees täitnud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 57 lg 2 alusel komisjoni menetlusele võib reguleerimata küsimustes kohaldada ka tsiviilkohtumenetluse kohta sätestatut, arvestades komisjoni menetluse erisusi. Komisjoni otsuse jõustumine on reguleeritud LKindlS § 58 lg-ga 4, mille kohaselt komisjoni otsus jõustub 10. päeval, alates komisjoni otsuse pooltele saatmisest, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud kohtule samas
2(4)
asjas nõuet teise poole vastu. Hagiavalduse ärakirja saadab selle esitanud pool Garantiifondile. Seega ei kuulu kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) menetlusdokumentide kättetoimetamise sätted. Hagejale postitati vaidluskomisjoni otsus tähitud kirjaga 29.03.2007, seega jõustus vaidluskomisjoni otsus 09.04.2007. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 12 lg-le 1 võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millele on jõustumismärge. Seega esines 11.04.2007 alus hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd nõue ei olnud seisuga 11.04.2007 rahuldatud, ei tule täitemenetluses nr 014/2007/380 sundtäitmist hageja suhtes tunnistada lubamatuks. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti ja vastuolus kõigi tsiviilkohtumenetluses kehtivate otsuste kättetoimetamise printsiipidega LKindlS § 58 lg 4. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Analoogses vaidluses on Harju Maakohus 14.03.2007 teinud tsiviilasjas 2-07-1316 kohtumääruse, mille kohaselt: „Kohus on seisukohal, et otsuse avaldamist internetis ega otsuse postitamise fakti ei saa lugeda otsuse saatmiseks vaidlevatele pooltele. /.../ Kohtu arvates tuleb LKindlS § 58 lg 4 sätestatut tõlgendada selliselt, et see tähendab otsuse saatmist pooltele kättetoimetamise tähenduses nagu on sätestatud TsMS §-s 306 lg-le 5. Kätte on võimalik toimetada dokumenti erinevaid kättetoimetamise viise kasutades. Seega saab mõista LKindlS § 58 lg 4 otsuse saatmist e kättetoimetamist selliselt, et otsus on üle antud saajale selliselt, et saajal oleks dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks võimalik õigeaegselt tutvuda./.../ Kohus nõustub hageja seisukohaga, et otsuse jõustumise aja määrab seadus, mitte üksnes märge otsusel.” Hageja sai vaidluskomisjoni otsuse kätte 02.04.2007. Seega jõustus vaidluskomisjoni otsus alles 12.04.2007 ja mitte 09.04.2007. Vastavalt TMS § 12 lg-le 1 võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Arvestades ülalviidatud põhjendusi, ei saanud 11.04.2007 hageja suhtes täitemenetlust alustada, kuna kuni 12.04.2007 oli hagejal aega otsustada, kas vaidlustada vaidluskomisjoni otsus või mitte. Poolte jaoks tekib äärmiselt ebamõistlik ja õiguskindlusetu olukord, milles vaidluskomisjoni otsuste edasikaebamise tähtaeg on seotud ELKF vaidluskomisjoni poolt otsuse postitamisega ning selleks, et teha kindlaks vaidluskomisjoni otsuse jõustumine, tuleb igakordselt eraldi pöörduda ELKF poole. Otsuse edasikaebamise tähtaja kulgemine peab olema seotud otsuse kättesaamisega, kuna see on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse dokumentide kättetoimetamise printsiipidega ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kohtu ülesandeks on muu hulgas ka seaduste tõlgendamine ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine. Õiguskindluse huvides tuleb tõlgendada LKindlS § 58 lg-s 4 sätestatud edasikaebamise tähtaja kulgemise algust kooskõlas tsiviilkohtumenetluses kehtivate dokumentide kättesaamise printsiipidega nii, et vaidluskomisjoni otsus jõustub 10. päeval, alates komisjoni otsuse kättesaamisest, mitte selle pooltele väljasaatmisest. Seega oli hageja
3(4)
suhtes alustatud täitemenetlus ebaseaduslik ning tuleb tunnistada vastavalt TMS § 12 lg-le 1 ja § 221 lg-le 1 lubamatuks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.09.2007 otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus. Menetlusosaliste vahel on tekkinud vaidlus selles, millal jõustus Kindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsus asjas nr. 7-1/07/19. Komisjoni otsuse jõustumine on reguleeritud LKindlS §-s 58 lg 4, mille kohaselt komisjoni otsus jõustub 10. päeval, alates komisjoni otsuse pooltele saatmisest, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud kohtule samas asjas nõuet teise poole vastu. Maakohus leidis, et nimetatud sätte kohaselt hakkab 10-päevane tähtaeg kulgema kuupäevast, millal otsus hagejale saatmiseks postitati, s.o. 29.03.2007. Kolleegium maakohtu nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kolleegium leiab, et otsuse postitamise fakti vaidlevatele pooltele ei saa lugeda 10-päevase kaebetähtaja alguseks, kuna selline tõlgendus ei oleks kooskõlas menetlusõiguse üldiste põhimõtetega. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Seega ei ole maakohtu tõlgendus LKindlS §-le 58 lg 4 kuidagi kooskõlas TsMS §-ga 306 lg 1 ega taga menetlusdokumendi saajal 10-päevast tähtaega dokumendiga tutvumiseks ja oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks. TsMS § 306 lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Vaidlus puudub selles, et hageja sai kätte vaidlusaluse otsuse 02.04.2007, mida kinnitab ka AS Eesti Post 20.04.2007 kiri (t.l.22). Seega on põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt jõustus Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsus 13.04.2007. Kuna täitemenetlus asjas algatati aga 11.04.2007, siis selleks ajaks ei olnud veel Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni 28.03.2007 otsus jõustunud. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Otsuse jõustumise aeg on sätestatud seadusega ning ei sõltu ainuüksi märkest otsusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on vabatahtlikult 17.04.2007 täitnud Liikluskindlustuse Vaidluskomisjoni otsuse. Seega ülaltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Samuti tuleb rahuldada apellatsioonkaebus. Kohtukulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.