Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-151-08 Tartu, 11. märts 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus S-E. V (V) eestkostja määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas 2-08-8922 P. R määruskaebus Avaldaja Tallinna linn Puudutatud isikud: S-E. V (isikukood xxxxxxxxxxx) M. K (isikukood xxxxxxxxxxx) P. R (isikukood xxxxxxxxxxx) S. K (isikukood xxxxxxxxxxx) P. R (isikukood xxxxxxxxxxx) 9. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-8922 ja Harju Maakohtu 23. mai 2008. a määrus samas tsiviilasjas.
2.Tallinna linna avalduses S-E. V eestkostja määramiseks menetlus lõpetada.
3.Menetluskulud jätta Tallinna linna kanda.
4.Tagastada P. R määruskaebuselt 8. oktoobril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10. märtsil 2008. a esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse seada piiratud teovõimega täisealise isiku S-E. V üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linn ning rakendada esialgset õiguskaitset, määrates Tallinna linna S-E. V ajutiseks eestkostjaks. Puudutatud isiku sugulased M. K ja P. R (edaspidi P. R) olid kumbki esitanud avaldajale avalduse sooviga hakata SE. V eestkostjaks. Avaldaja leidis, et M. K ei sobi eestkostjaks oma halva tervise tõttu ja P. R ei sobi eestkostjaks, kuna tal on huvide konflikt seoses S-E. V varadega.
2.14. märtsi 2008. a määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning määras avaldaja täitma S-E. V ajutise eestkostja ülesandeid kuni eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
3.S-E. V avaldas, et P. R oleks eestkostjana kõige loogilisem, sest tal keskkool lõpetatud ja et kinnisvaraga teeks tehinguid Tallinna linn.
4.S-E. V kohtu poolt määratud esindaja leidis, et avaldus S-E. V eestkoste seadmiseks on põhjendatud ning eestkoste tuleks seada S-E. V kõigi asjade ajamiseks tähtajaga 3 aastat. Eestkostja ülesannete täitmine tuleks määrata Tallinna linnale. P. R, M. K ja S. K ei ole sobivad isikud S-E. V eestkostjaks.
5.P. R oli nõus enda S-E. V eestkostjaks määramisega. M. K oli nõus enda S-E. V eestkostjaks
määramisega. M. K ei olnud vastu Tallinna linna eestkostjaks määramisele, kuid oli vastu P. R määramisele eestkostjaks. S. K avaldas, et on nõus M. K S-E. V eestkostjaks määramisega. Juhul, kui kohus leiab, et M. K eestkostjaks ei sobi, on S. K nõus ka enda S-E. V eestkostjaks määramisega. S. K oli nõus ka Tallinna linna eestkostjaks määramisega, kuid oli vastu P. R määramisele eestkostjaks. P. R avaldas, et parimaks eestkostjaks oleks P. R. Ise eestkostja ülesandeid täita ei saaks. Ei poolda eestkostjana M. K.
6.Harju Maakohus 23. mai 2008. a määrusega seadis S-E. V üle eestkoste ja jättis eestkostja ülesannete täitmise S-E. V elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linnale (Lasnamäe linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga kolm aastat. Maakohus tuvastas, et S-E. V esineb nõrgamõistuslikkus (Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse nõdrameelsuse kujul), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida, järelikult on S-E. V piiratud teovõimega isik. Maakohus leidis, et ükski nõusoleku andnud isikutest ei sobi S-E. V eestkostjaks, mistõttu tuleb eestkostja ülesannete täitmine jätta S-E. V elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linnale seniks, kuni leitakse sobiv füüsilisest isikust eestkostja. S-E. V sugulastel puudub täielikult üksmeel selle suhtes, kes ja kuidas käesoleva ajani on S-E. V ja temale kuuluva vara eest hoolitsenud ning kes seda edaspidi tegema peaks.
7.P. R palus Harju Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada määrus osas, milles pandi eestkoste ülesannete täitmine eestkosteasutusele ja palub määrata eestkostjaks ennast. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja sobiv isik olema eestkostjaks. Ta on eestkostetava sugulastest ainuke, kes on S-E. Vt viimastel aastatel regulaarselt külastanud ja vajadusel tema eest hoolitsenud. Kohtu põhjendused mittesobivuse kohta ei ole piisavad. Eestkostja ülesannete jätmine eestkosteasutusele ei ole õiguspärane.
8.P. R nõustus määruskaebusega. M. K, S. K, Tallinna linn ja S-E. V kohtu poolt määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
9.Harju Maakohus jättis 2. septembri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ja ei korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
11.P. R esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub lõpetada asjas menetlus seoses eestkostetava surmaga, tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused täies ulatuses ning peatada maakohtu määruse täitmine. Määruskaebuse kohaselt suri S.-E. V 28. septembril 2008. Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes määruse põhjendamata. Samuti pole vastavalt TsMS § 520 lg-le 3 määratud S.-E. V esindajat menetluses ringkonnakohtus.
12.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Teised puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 ja § 477 lg 1 (nende koostoimes) alusel lõpetada. Lähtuvalt TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 ja §-st 695 (nende koostoimes) tuleb asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus ja Harju Maakohtu 23. mai 2008. a määrus tühistada.
14.Riigikohtule esitatud surmatunnistuse kohaselt on S-E. V surnud 28. septembril 2008. Asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus vaatab hagita asja TsMS § 477 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetlusele kui hagita menetlusele ei ole sätestatud erisusi menetlusosalise surma puhuks. Avalduses taotleti S-E. V eestkoste seadmist. Perekonnaseaduse (PKS) § 104 p 1 kohaselt lõpeb eestkoste eestkostetava surmaga. Kuna eestkoste S-E. V surmaga on lõppenud ja asjas ei ole võimalik õigusjärglus, tuleb asja menetlus lõpetada.
15.Kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium siiski, et kohtud on kohaldanud valesti PKS § 95 lg-t 3. Kolleegium jääb Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05 ja 7. detsembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoha juurde, et PKS § 95 lg 3 kohaselt saab eestkostjaks olla ainult füüsiline isik. Kohalik omavalitsus täidab eeskostja ülesandeid seaduse alusel (PKS § 95 lg 5).
16.Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes avaldaja Tallinna linna kanda.
17.Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel kassatsioonkautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.