TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-31862 ülesannete täitmine eeskosteasutusele Narva linnale 5 (viieks) aastaks või kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni; 3) määrata A.A kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus jättis 14.07.2009.a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks, nimelt avaldaja pidi leidma A A füüsilise isiku, kes saaks olla eestkostjaks. Kohus hoiatas avaldajat, et tähtpäevaks kohtu nõudmise täitmata jätmisel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohtumäärus saadeti avaldaja seadusliku esindaja e-posti aadressile [email protected] ning 15.07.2009.a kinnitas avaldaja esindaja kohtumääruse kättesaamist. Vastuseks 14.07.2009.a kohtumäärusele on avaldaja esindaja esitanud 23.07.2009.a kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles täpsustas, et palub kohut: 1) seada A.A üle eestkoste, ja 2) panna eestkostja ülesannete täitmine eestkosteasutusele Narva linnale 5 (viieks) aastaks või kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni. Avaldaja selgitas, et esimese punktis nimetatud nõude kohtule esitamisel avaldaja lähtus sellest, et ta ei näe 01.juulist 2002.a kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ette isiku teovõimetuks tunnistamist ega tema teovõime piiramist. TsÜS § 8 lg 2 teise lause kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 93 lg 1 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Selle sätte sõnastusest tuleneb, et kohus peab seadma eeskoste, kui selleks on TsÜS § 8 lg-s 2 sätestatud eeldused. Eestkoste seadmine kohtu poolt tähendab, et isik on piiratud teovõimega. Avaldaja on seisukohal, et kohtu poolt isiku üle eestkoste seadmise otsustamisel ei ole vaja hetkeliselt määrata eestkostjat, PkS § 95 lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Teise punktis nimetatud nõude kohtule esitamisel avaldaja lähtus sellest, et avaldajal ei ole võimalik leida isikut, keda kohus saaks määrata A.A eestkostjaks. PkS § 95 lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Avaldaja on seisukohal, et kui eestkoste seadmise kohtulahendis jätta määramata ja eestkosteasutus PkS § 95 lg 5 alusel täidab eestkostja ülesandeid, siis avaldajal võivad tekkida takistused tõendamisel, et Narva linn täidab A.A eestkostja ülesandeid. Samuti on alused vaidluse tekkimiseks küsimuses, mis eestkosteasutuselt nõuda eestkostja ülesannete täitmist. Seetõttu avaldaja nõue ei tähenda, et avaldaja taotleb A.A eestkostjaks Narva linna määramist. Avaldajal on olemas kahtlused nimetatud nõude formuleerimise osas. Avaldaja nõuet võib sõnastada teisiti, näiteks: „Määrata, et eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni täidab eestkosteasustus s.o. Narva linn“ või „Määrata Narva linn täitma A A eestkostja ülesandeid kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni“. Ülaltoodu alusel avaldaja on seisukohal, et juhul, kui eestkosteasutus ei saa teha kohtule ettepanekut isiku määramiseks eestkostjaks seetõttu, et eestkosteasutusel ei ole võimalik leida antud isikut, on vaja eestkoste seadmise kohtulahendis määrata PkS § 95 lg 5 alusel eestkostja ülesandeid täitvaks eestkosteasutus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva Linna Sotsiaalabiameti avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega avalduse menetlusse võtmisel juhindutakse TsMS §-dest 371 ja 372, mis reguleerivad hagi menetlusse võtmise otsustamist ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus analüüsides avalduses esitatud faktilisi asjaolusid, leiab et ei ole olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Kohus leiab et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele 2(3)

2-09-31862 tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr. 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoht). Eestkostjaks saab PkS § 95 lg 3 mõtte kohaselt aga olla vaid füüsiline isik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes nr 3-2-1-101-05 ja nr 3-2-1-151-08 väljendatud seisukoht). Eestkosteasutus täidab vastavalt PkS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni. Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PkS § 93 lg 1 järgi määrama kohus ja eestkostjaks saab PkS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik. Eestkosteasutusel on perekonnaseadusest tulenev kohustus täita eeskostja ülesandeid kuni eestkostja leidmiseni eestkostet vajavale isikule, kuid kohaliku omavalituse eestkostjaks määramist seadus ette ei näe, kuna selleks puudub vajadus ja seadusest tulenev võimalus. Samadel põhjustel pole võimalik määrata kohalikku omavalitsust eestkostjaks ka ajutiselt, kuni eestkostja leidmiseni, seda enam 5 aastaks. Seega avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud jäävad avaldaja, Narva linna kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.