lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-32427/2

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 14.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-32427/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 95 lg 3TsMS § 172 lg 1, 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 521 lg 1, 3Esialgse õiguskaitse rakendaminePKS § 93 lg 1TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva Linna Sotsiaalabiamet75009148(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

14.juulil 2009.a, Narva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-09-32427 Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus V S üle eestkoste seadmises Avaldaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isik: V S /isikukood xxx, viibib xxx, asukoht: xxx/

1.Keelduda Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse V S üle eestkoste seadmises menetlusse võtmisest.
2.Tagastada avaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu.

Avaldus 08.07.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on V S vanaduspensionär, lesk, lapsi ei ole. Oma psüühilise seisundi tõttu (vaskulaarne dementsus) vajab ta igapäevases elus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi ning eestkoste seadmist enda üle, tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks, kuna ta ei suuda teha ise mingeid tehinguid. Avaldaja ei leia füüsilist isikut, keda võiks määrata V S eestkostjaks, sh. ajutiseks eestkostjaks. Sellest tulenevalt palub avaldaja panna eestkostja kohustused 5 aastaks Narva linnale. Samuti palub avaldaja peatada V S vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemine. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva Linna Sotsiaalabiameti avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega avalduse menetlusse võtmisel juhindutakse TsMS §-dest 371 ja 372, mis reguleerivad hagi menetlusse võtmise otsustamist ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-09-32427 Viru Maakohtu 14.07.2009 määrus

Kohus analüüsides avalduses esitatud faktilisi asjaolusid, leiab et ei ole olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Kohus leiab et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Narva linna eestkostjaks määramise õigus ei tulene seadusest. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr. 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoht). Eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt aga olla vaid füüsiline isik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes nr 3-2-1-101-05 ja nr 3-2-1-151-08 väljendatud seisukoht). Seega ei näe seadus ette võimalust määrata Narva linn isiku eestkostjaks. Eestkosteasutus täidab vastavalt PKS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni. Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PKS § 93 lg 1 järgi määrama kohus ja eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik. Eestkosteasutusel on perekonnaseadusest tulenev kohustus täita eeskostja ülesandeid kuni eestkostja leidmiseni eestkostet vajavale isikule, kuid kohaliku omavalituse eestkostjaks määramist seadus ette ei näe, kuna selleks puudub vajadus ja seadusest tulenev võimalus. Samadel põhjustel pole võimalik määrata kohalikku omavalitsust eestkostjaks ka ajutiselt, kuni eestkostja leidmiseni, seda enam 5 aastaks. Seega ei ole kohtul võimalik määrata eeskostjaks Narva linna ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Mis puudutab esialgset õiguskaitset, siis tulenevalt TsMS § 521 lg 1 kohus võib määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib ilmselt eeldada, et eestkostja määramise tingimused on täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostet vajava isiku huvidele ja isikule on määratud menetluses esindaja ja isik on isiklikult ära kuulatud. TsMS § 521 lg 3 kohaselt kui viivitusega kaasneks oht eestkostet vajava isiku huvidele, võib kohus esialgset õiguskaitset rakendada juba enne isiku enda ärakuulamist ja talle esindaja määramist. Sel juhul tuleb nimetatud toimingud teha viivitamata tagantjärele. Kuna esialgse õiguskaitse rakendamine on seotud asjaoluga, et on täidetud eestkostja määramise tingimused, mis aga antud juhul täidetud ei ole, siis ei ole võimalik rakendada ka esialgset õiguskaitset antud asja raames. Tulenevalt PKS § 95 lg-st 5 on Narva linnal, kui eestkostja ülesannete täitjal õigus esitada eestkostet vajava isiku huvide kaitseks põhjendatud taotlus, või avaldus maakohtule, kelle menetluses maksekäsu kiirmenetluse avaldus on. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta 2(2)

Tsiviilasi nr 2-09-32427 Viru Maakohtu 14.07.2009 määrus

menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohtukulud jäävad avaldaja, Narva linna kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-st 172 lg 2, 249, 478,371 lg 2, 372, 525 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 463-466, 533, 534, 539 463-466, 661 lg 2.

Tamara Šabarova Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium