Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse Ž. Š. ́i vastu 2 280.26 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes põhjusel, et Ž. Š. olles, vastavalt notariaalsele korteri müügilepingule 05.septembrist 2003.a., korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata Ž. Š. ́i poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud Ž. Š. ́ile igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“mai 2007.a. moodustub Ž. Š. ́i võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 280.26 krooni, mis on Ž. Š. ́i poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Samuti sätestab AÕS §26, et asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Ž. Š. seda teinud ei ole ning Ž. Š. on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 280.26 krooni. Palus hagi rahuldada. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas kohtule 02.juulil 2007.a. täiendava seisukoha (tl.25), mille kohaselt sätestab Kohtla – Järve Linnavolikogu 11.novembri 1998.a. määruse „Kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla – Järve linnas“ p.11, et enne selle eeskirja kehtestamist elektriküttele ja elektriga soojavee varustusele ümberehitatud hoone (korteri) osas on omanik kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutatavate ruumide kütmise eest, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva soojusenergia eest ja ehituskonstruktsioone läbistava soojusenergia eest kuni 15% keskmisest ühele ruutmeetrile arvestatud kütte maksumusest. Alates 2004.a. jaanuarist on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus arvestanud Ž. Š. ́ile kuuluva korteri köetava jääkpinna suuruseks 5,2 m2, mis on 15% korteri kogupinnast. Kuna Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oli soojusvõrkude ainuomanikuna Kohtla – Järve linnas, kohustatud kütma tervet elumaja, asukohaga: xxx, siis tekib Ž. Š. ́il kohustus tasuda 15% jääksoojusenergia eest AÕS §26 ja KOS §13 alusel. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 – aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus seisukohale, et hagi ei ole aegunud, kuna Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus pöördus hagiga Ž. Š. ́i vastu kohtusse 28.mail 2007.a., milliseks ajaks ei olnud veel möödunud 10 – aastane hagi aegumise

tähtaeg. Ka 19.veebruaril 2009.a. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule saadetud kirjalikus seisukohas (tl.40) asus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus seisukohale, et hagi Ž. Š. ́i vastu ei olnud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kohtusse pöördumise ajaks aegunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.14) kostja, Ž. Š., hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt omandas Ž. Š. korteriomandi, aadressiga: xxx, 05.septembril 2003.a. notariaalselt sõlmitud müügilepingu alusel. Ž. Š. ́ile oli juba eelnevalt teada, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei kavatsenud osutada tervele elumajale, aadressiga: Keskallee 32, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, keskkütteteenuseid, mille tõttu paigaldas Ž. Š. koheselt tema poolt omandatud korterisse gaasikütte. Alates 20.septembrist 2003.a. Ž. Š. seoses gaasiküttele üleminekuga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt osutatavat keskkütteteenust ei tarbinud, mille tõttu on Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue Ž. Š. ́i vastu alusetu. Peale selle asus Ž. Š. kirjalikus vastuses seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud nõue Ž. Š. ́i vastu on aegunud.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja Ž. Š. ́ilt välja mõista 2 280.26 krooni soojusenergia võlga ja kohtukulud. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi Ž. Š. eemaldas oma korterist 2003.a. septembris keskkütteradiaatorid ja paigaldas gaasikatla on Ž. Š. korteriomanikuna ning sellest tulenevalt ka kogu elumaja kaasomanikuna kohustatud osa võtma kogu elumaja vajalikest kulutustest küttele. Elumaja, asukohaga: xxx, köeti kaugküttega Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt. 2004.a. jaanuaris esitas Ž. Š. Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus andmed selle kohta, et ta on oma korteris üle läinud gaasiküttele ning korteri köetavaks jääkpinnaks on 5,2 m2. Pärast andmete saamist on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitanud Ž. Š. ́ile arved jääkpinnast lähtuvalt. Enne andmete esitamist Ž. Š. ́i poolt esitati Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt Ž. Š. ́ile arved soojusenergia eest tasumiseks täies mahus. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus andmete esitamise kohustus alternatiivküttele ülemineku kohta pandud korteriomanikule, mille tõttu on Ž. Š. ise süüdi andmete mitteesitamises ning selles, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei arvestanud varem alternatiivküttele üleminekut Ž. Š. ́i poolt.

Kostja, Ž. Š., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi rahuldada osaliselt. Ž. Š. tunnistas kohtuistungil jääkenergia eest tasumata jätmist. Kohtuistungil asus Žanna Špeht seisukohale, et ta kolis korterisse, asukohaga: xxx, 2003.a. aprillis – mais. Sellel ajal küttis maja Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, kuid kütmise kvaliteet ei rahuldanud Ž. Š. ́i. 2003.a. septembris sai Ž. Š. korteri, asukohaga: xxx, omanikuks. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus levitas maja elanike hulgas informatsiooni, et suurte võlgade tõttu maja uuel kütteperioodil kütma ei hakata. Ž. Š. pöördus firma Virgas poole. Firma Virgas abiga läks Ž. Š. oma korteris 23.septembril 2009.a. üle gaasiküttele. Edasi pöördus Ž. Š. Kohtla – Järve Linnavalitsusse alternatiivküttele ülemineku vormistamiseks. Gaasiseadmete kasutusloa sai Ž. Š.alles 2004.a. jaanuaris. Kohe 2004.a. jaanuaris pöördus Ž. Š. kasutusloaga ka Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus alternatiivküttele ülemineku vormistamiseks ja küttekoormuse muutmiseks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja A.. S. ütluste kohaselt kohtuistungil on tunnistaja Ž. Š. ́i elukaaslane ja elab Ž. Š. ́iga samas korteris. Tunnistaja teada Ž. Š. ́i ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel soojusenergia tarbimiseks lepingulist suhet ei olnud. Tunnistajal ja Ž. Š. ́il tekkis võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees, mille tõttu pidid nad oma korteris üle minema gaasiküttele. Gaasiküttele üleminekuga tegeles Ž. Š. ise. 2003.a. septembris st. õppeaasta alguseks oli korteris üle mindud gaasiküttele. Tunnistaja asus seisukohale, et peale gaasikütte paigaldamist tunnistaja ja Ž. Š. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus keskkütteteenust tarbinud ei ole, kuna ei ole võimalik tarbida kahte teenust korraga. Gaasikütet ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus keskkütteteenust. Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kirjalike tõenditega: Maksekorraldusega nr.23 (tl.2) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega ja esindaja volitusi tõendavate dokumentidega (tl.3-4). Rahvastikuregistri andmete väljatrükiga (tl.5) Ž. Š. ́i andmetega. Jõhvi notar O. B. poolt tõestatud korteri müügilepinguga 05.septembrist 2003.a.(tl.6). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud Ž. Š. ́i võlaarvestusega (tl.7). Väljavõttega Ž. Š. ́i isikukontost. (tl.8). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt Ž. Š. ́ile esitatud ja Ž. Š. ́i poolt tasumata arvega nr.352265 05.veebruarist 2004.a.. Viru Maakohtu 30.mai 2007.a. määrusega (tl.10). Ž. Š. ́i poolt kohtule esitatud kirjaliku vastusega (tl.14). Korteri müügilepinguga 05.septembrist 2003.a. (tl.15). Kohtla – Järve Linnavalitsuse korraldusega nr.1436 07.oktoobrist 2003.a. (tl.16), millega anti nõusolek Ž. Š. ́ile gaasiküttele üleminekuks korteris, aadressil: xxx. Kohus luges korraldusega tõendatuks, et Ž. Š. ́i enda ja tunnistaja A. S. selgitused kohtuistungil selle kohta, et korteris mindi üle gaasiküttele 2003.a. septembriks ei ole õiged, sest Kohtla – Järve Linnavalitsus andis Ž. Š. ́ile loa gaasiküttele üleminekuks alles 07.oktoobril 2003.a.. Maagaasi ostu –

müügilepinguga 23.septembrist 2003.a. (tl.17-19). Gaasipaigaldise sertifikaadiga (tl.20). Objekti passiga (tl.21). Ida – Virumaa Tuletõrjeühingu aktiga nr.xx 23.septembrist 2003.a. (tl.22). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud täiendava selgitusega hagi kohta (tl.25). Leping soojusenergia kasutamiseks kaugkütte veega nr.xxx 01.oktoobrist 1993.a. (tl.26-30). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus täiendava selgitusega hagile 19.veebrusrist 2009.a. (tl.40). 23.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. TsÜS §147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS §151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS §151 lg.1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et Ž. Š., olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu, alates ajast, kui Ž. Š. esitas Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus dokumendid gaasiküttele ülemineku kohta ja Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus teostas Ž. Š.t ́i korteri soojuskoormuse ümberarvestuse, gaasiküttele üleminekut arvestades. Enne gaasiküttele üleminekut tõendavate dokumentide Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus esitamist tuleb Ž. Š. ́il tasuda keskkütte eest temale varem arvestatud soojuskoormuse aluse st. täies mahus. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungil Ž. Š. enam hagi aegumise rakendamist ei nõudnud, kuid kohtule saadetud kirjalikus vastuses viitas Ž. Š. hagi aegumisele ja palus hagi aegumist rakendada. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arvega nr.352265 05.veebruarist 2004.a. muutus nõue sissenõutavaks 25.veebruarist 2004.a.. TsÜS §147 lg.3 kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhtumil algas nõude aegumistähtaeg kulgema alates 01.jaanuarist 2005.a.. Seaduses ettenähtud kolme aastane hagi aegumise tähtaeg mööduks 31.detsembriks 2007.a.. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas käesoleva hagi kohtusse 28.mail 2007.a. so üle 6 – kuu, enne hagi aegumistähtaja möödumist, millega kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus hagi Ž. Š. ́i vastu ei olnud aegunud. Ž. Š. ́ilt tuleb Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks välja mõista 2 280.26 krooni soojusenergia võlga. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Ž. Š. ́i kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.