Võlaõigus › Töövõtulepingud

lisades märgitud võlgniku kohustuste mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest. 02.03.2009 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks OÜ P(likvideerimisel) suhtes. Kohus lõpetas menetluse OÜ P(likvideerimisel) suhtes 11.03.2009 kohtumäärusega. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas 05.02.2009 kohtule taotluse lahendada käesolev tsiviilasi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 21.04.2008 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 197 452,90 krooni, viivise 76 940,27 krooni, viivise summas 225,39 krooni iga kalendripäeva kohta arve nr 42008 eest alates 04.08.2008 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja viivise summas 169,51 krooni iga kalendripäeva kohta arve nr 112008 eest alates 04.08.2008 kuni kohtuotsuse tegemise päevani tasumist. Kohus on seisukohal, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse osas summas 197 452,94 krooni ning selle nõude osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivis 76 940,27 krooni perioodi eest alates 23.01.2008 – 04.08.2008, viivis summas 225,39 krooni iga kalendripäeva kohta arve nr 42008 eest alates 04.08.2008 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja viivis summas 169,51 krooni iga kalendripäeva kohta arve nr 112008 eest alates 04.08.2008 kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue ei ole kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hageja ja OÜ P vahel 13.12.2007 sõlmitud töövõtulepingu p 10.4 kohaselt, kui tellija ei tasu teostatud tööde eest ettenähtud tähtajaks, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,2% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid üldsummana mitte üle 10%-i lepingu hinnast. Töövõtulepingu p 9.1 kohaselt kohustub

tellija töövõtjale tasuma kokkulepitud tööde eest 315 296,00 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist maksimaalselt summas 37 204,93 krooni, s.o 10% 372 049,28-st kroonist (koos käibemaksuga). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 234 657,83 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 20 060,00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Advokaadibüroo Mullari&Partnerid arve nr 902107. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja tasuga, milline ei vasta esindaja tegelikule töömahule. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 15 000,00 krooni. Lisaks eeltoodule kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 10 250,00 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 25 250,00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või AS-is Hansapank (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.