lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-10785/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-10785/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1314
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-10785

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-10785

Tsiviilasi

V F hagi G V vastu väljamõistmiseks

Hagi hind

62 500 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja V F, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja esindaja P Johannson Kostja G V, isikukood XX, elukoht XXX Kostja esindaja advokaat A Veressov, Advokaadibüroo Laus & Partnerid 10. veebruar 2009.a.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hagist loobumine 30.12.2004.a laenulepingu alusel esitatud nõude osas ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista G V ́ilt välja 62 500 (kuuskümmend kaks tuhat viissada) krooni V Fi kasuks Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

V F esitas 24.03.2008 Harju Maakohtule hagiavalduse G V ́i vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 182 140 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid H K ja kostja järgmised laenulepingud:

1.30.12.2004 laenulepingu alusel andis H K kostjale üle 9 000 USA dollarit, kostja kohustus laenatud raha 3 kuu pärast tagastama, lisaks kohustus kostja tasuma intressi 4,5% põhisummalt kuus ja viivist kohustuse täitmisega viivitamise puhul 1% iga viivitatud päeva eest;
2.21.04.2005 laenuleping, mille alusel sai kostja H K laenu 62 500 krooni kohustusega tagastada nimetatud summa 1 kuu jooksul. Kostja ei olnud selle laenulepingu kohaselt kohustatud intressi tasuma, küll aga kohustus ta tasuma viivist kohustuse täitmisega viivitamise puhul 1% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning H K loovutas 29.01.2007 nõuete loovutamise lepinguga laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja teavitas oma 07.03.2007 kirjaga kostjat ja tegi ettepaneku laenude tagastamist hagejale hiljemalt 25.03.2007. Seejärel pöördus hageja hagiavaldusega Harju Maakohtusse kostja vastu mõlemast lepingust tuleneva põhivõla 170 950krooni väljamõistmiseks. Harju Maakohus mõistis oma 21.08.2007.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-07-19292 (parandatud 18.09.2007 määrusega) nimetatud summa kostjalt välja. 10.02.2009 kohtuistungil loobus hageja hagist 30.12.2004 laenulepingu kõrvalnõuete osas ja palus mõista välja 62 500 krooni viivisena 21.04.2005 sõlmitud laenulepingu täitmisega viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt 21.04.2005 laenulepingu järgi viivist summas 62 500 krooni. Lepingu kohaselt on ühe päeva viivisetasu 1% põhivõlalt 62 500 kroonilt 625 krooni, kostja on tasumisega viivituses alates 21.05.2005, s.t üle 900 päeva ja viivistasu moodustab üle 500 000 krooni. Hageja soovib viivistena saada 62 500 krooni. Hageja leidis, et ta ei ole loobunud kõrvalnõuetest, kui ta esitas Harju Maakohtule kostja vastu nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi 2-07-19292). Seetõttu ei ole käesoleva tsiviilasjas kohaldatav TsMS § 428 lg 1 p 2. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei saa esitada hagi kõrvalnõuete osas eraldi. Kostja pole tõendanud, mille kohta on 14.09.2006.a. H K andnud allkirja 900 USD saamise kohta.

KOSTJA VASTUVÄITED

G V vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et kuna Harju Maakohtu 21.08.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-19292 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 170 950 krooni, on hageja ja kostja vahelises vaidluses olemas jõustunud kohtulahend. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 2 lõpetab sel juhul kohus menetluse otsust tegemata. Kuna nimetatud tsiviilasjas esitas hageja vaid nõude põhivõla väljamõistmiseks, tuleb hageja lugeda loobunuks kõrvalnõuete väljamõistmisest. H Ki poolt allkirjastatud kinnitus, et ta sai 14.06.2006 kostjalt 9000 USA dollarit tõendab, et kostja on laenuintressid tasunud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 10.02.2009 kohtuistungil loobus hageja hagist 30.12.2004 laenulepingu alusel esitatud kõrvalnõuete osas. Kostja oli hagist osalise loobumisega nõus. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel vastu võtta ja selle nõude osas menetlus lõpetada. Kuna hageja on osaliselt hagist loobunud, ei analüüsi kohus seoses 30.12.2004 laenulepinguga esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütluseid.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

•

• •

kostja sai H K 21.04.2005 laenulepingu alusel laenu 62 500 krooni kohustusega tagastada nimetatud summa 1 kuu jooksul. Antud asjaolu on tõendatud ka nimetatud laenulepingu ärakirjaga (tl 5-6) ning Harju Maakohtu 21.08.2007 otsusega (tl 16, 17). H K loovutas enda ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Kostja täitis Harju Maakohtu 21.08.2007 otsuse 18.03.2008.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada hagi kõrvalnõuete väljamõistmiseks, kui lepingust tulenevate põhinõuete kohta oli jõustunud lahend. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on täitnud laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud ära vande all kostja ja tunnistajatena H Ki ja Jaanika Kannikese ja uurinud tsiviilasja kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kohus leiab, et käesoleval juhul erineb esitatud hagi ese (hageja selgelt väljendatud nõue) tsiviilasjas 2-07-19292 esitatust. Viimatinimetatud tsiviilasjas on hageja nõudeks põhivõlgnevuse väljamõistmine, käesolevas tsiviilasjas käsitleb kohus laenulepingust tulenevate kõrvalkohustuste tasumise nõuet. Asjaolu, et mõlemad nõuded tulevad ühest ja samast lepingust, ei võrdsustu sama hagi aluse ja esemega. Kostja väide, mille kohaselt tuleb hageja tahteavaldust tsiviilasjas 2-07-19292 tõlgendada kõrvalnõuetest loobumisena, ei ole kooskõlas seadusega. Seadus ei välista lepingust tulenevate erinevate nõuete esitamist eraldi hagidena. Kohus leiab, et hageja on esitanud uue hagi ning TsMS § 428 lg 1 p 2 ei rakendu.
2.Kohus ei loe tõendatuks kostja väidet, et kostja on tasunud hagejale 21.04.2005 laenulepingust tulenevad kõrvalkohustused. Laenulepingust nähtuvalt oli kostjal kohustus tagastada hagejale 63 500 krooni hiljemalt 21.05.2005.a. Tasumisega viivitamisel kohustus kostja maksma viivist 1% ööpäevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb kostja vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja tasus hagejale 62 500 krooni osade kaupa – 2006.a lõpus 30 000 krooni ja 2007.a alguses 32 500 krooni. Kostja ütlustega on tõendatud ka see, et ta tasus selle summa laenamise eest alates 2005.a maist kuni 2007.a veebruarini k.a viiviseid, algul 2500 krooni kuus ning pärast laenu osalist tagastamist viiviste summa vähenes. Tunnistaja Jaanika Kannikese ütlustega on tõendatud, et tunnistaja on kostja palvel andnud mitmel korral H K üle kostja eest 2500 krooni. Kohus loeb ebausaldusväärseteks tunnistaja H K ütlused, et ta ei ole 2005.a laenulepingu järgi intresse saanud, kuna tunnistaja möönab, et ta on Jaanika Kannikese vahendusel raha saanud. Kuna kostja ütlustest nähtuvalt tagastas ta lepingujärgse võla hilinemisega, tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale intresse. Kuna kostja ei suuda raha tagastamise aega täpselt selgitada, loeb kohus laenust 30 000 krooni tagastatuks 31.12.2006.a ning 32 500 krooni tagastatuks 01.03.2007.a (kostja selgituste kohaselt tasus ta nii kaua hagejale viiviseid). Seega oli kostjal kohustus tasuda 21.05.2005.a kuni 31.12.2006.a eest viiviseid 625 krooni päevas, kokku 368 125 krooni (625 krooni x 589 päeva). Kostja ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja tasus selle aja eest krooni 50 000 krooni (2500 x 20 kuud). Seega oleks hagejal õigus nõuda viivised summas 318 125 krooni. Alates 31.12.2006.a kuni 01.03.2007.a eest oleks hagejal õigus nõuda viivised 19 175 krooni (325 krooni x 59 päeva). Kostja ei ole suutnud täpsustada, kui palju ta selle ajast viivised tasus. Seega oleks hagejal õigus nõuda kokku lepingulepingu järgi viiviseid 337 300 krooni. Kuna hageja on palunud viivised välja mõista summas 62 500 krooni, rahuldab kohus hagi VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõutud ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja