Izmir Pub OÜ hagi OÜ Ozioran vastu üürilepingute ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja OÜ Ozioran vastuhagi Izmir Pub OÜ vastu ruumide valduse üleandmiseks kohustamiseks ja valduse edasisest rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. juuni 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ozioran apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27.jaanuaril 2009, avalik kohtuistung Hageja Izmir Pub OÜ (registrikood 11028415, asukoht Narva mnt 2, 10117, Tallinn), esindaja adv Brigitta Mõttus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja OÜ Ozioran (registrikood 10776049, asukoht Mahtra 1, 13811, Tallinn), esindaja Jüri Asari 262 044 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Ozioran loobumine vastuhagist Izmir Pub OÜ vastu ruumide valduse üleandmiseks kohustamiseks ja valduse edasisest rikkumisest hoidumiseks.
2.Tühistada vastuhagist loobumise tõttu Harju Maakohtu 17. juuni 2008 otsus OÜ Ozioran vastuhagi lahendamise osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
Kõik menetluskulud jäävad kostja OÜ Ozioran kanda.
RIIGILÕIVU TAGASTAMINE
1.Tagastada OÜ-le Ozioran apellatsioonkaebuse esitamisel 07.07.2008 ja 23.07.2008 arvelt nr 221018391221 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvele
nr 221023778606 (viitenumber 2900072686) tasutud riigilõivust 6875 (kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Tagastatav riigilõiv kanda OÜ Ozioran arvele nr 221018391221 Hansapangas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Izmir Pub OÜ esitas 24.01.2008 hagi OÜ Ozioran vastu, milles palus tunnustada kostjapoolse 17.01.2008 mitteeluruumide rendilepingute (võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses üürilepingute) erakorralise ülesütlemise tühisust.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.04.2004 kaks mitteeluruumide üürilepingut, mille esemeks olid Tallinnas Xxxxx xxx xxx asuvad pinnad. Lepingute tähtajaks oli 15 aastat, kuid 21.01.2008 sai hageja kostjalt kirja, milles viimane ütles üürilepingud üles. Hageja leidis, et üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks puudub alus. Ülesütlemise teatest ei selgu, milles täpselt seisnesid hagejapoolsed rikkumised ning millised neist olid konkreetselt lepingu ülesütlemise aluseks. Kostja ei tõendanud ülesütlemise avalduses sisalduvaid väiteid lepingu rikkumise kohta. Hageja tegevus oli kostjaga kooskõlastatud ning kostja oli teadlik sellest, et osa üüripinnast oli kolmanda isiku kasutuses. Väidetavad rikkumised olid kõrvaldatavad ja kostja oleks pidanud andma nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Lepingute ülesütlemise tegelikuks põhjuseks oli kostja soov müüa kaubanduspinnad ilma koormavate üürilepinguteta. Kostja vastus ja vastuhagi
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja omab liisinguvõtjana Xxxxx xxx xxx asuva kinnistu kasutusõigust ning ta sõlmis hagejaga kinnistul paiknevate ruumide allkasutusse andmise lepingud. Kuna kostja ei ole äriruumide omanik, siis on tegemist allüürilepingutega. Lepingut rikkudes andis hageja äriruumid kostja loata allkasutusse OÜ-le Pellando, kes pidas ruumides meelelahutusasutust. Lepingute ülesütlemine on põhjendatud vastavalt lepingute p-dele 8.2.1-8.2.3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg-le 1 ja § 315 lg 1 p-de 2 ja 3 koostoimele lepingute p-ga 18.2.
4.Kostja palus vastuhagis kohustada hagejat kostjale üüripinnad välja andma ning kohustada hagejat hoiduma kostja valduse edasisest rikkumisest. Ülesütlemise tõttu kaotasid lepingud kehtivuse ning hagejal ei ole enam ruumide kasutusõigust. Hageja ei ole ruume kostjale tagastanud ning valdus on muutunud omavoliliseks.
Vastus vastuhagile
5.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu hagiavalduses toodud põhjendustel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi, tunnustades üürilepingute 17.01.2008 erakorralise ülesütlemisavalduse tühisust. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja üürilepingud üles öelda, kuna hageja on ruumid kostja nõusolekuta andnud allkasutusse kolmandatele isikutele ning ruume kasutatakse isikute majutamiseks, hagejal on kostja ees üürivõlg ning hageja on halvendanud üüritud asja seisundit sellega, et ei täida sanitaareeskirju, kasutab plommimata veearvestit ning ei täida Päästekeskuse tuleohutusbüroo ettekirjutusi. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 313 lg-s 1 ning § 315 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud aluste olemasolu. Kostja väited isikute majutamise kohta hageja kasutuses olevates ruumides on paljasõnalised. Kostja väited on üldistavad ja ebamäärased, kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, milles oleks isikute ööbimise fakt fikseeritud. Kohus leidis, et samas majas asuva kaupluse C. administraator L. 14.01.2008 avaldus ei ole tõendina usaldusväärne, kuna selles vahendatakse teistelt kuuldut. Kostja ei lükanud ümber hageja väidet, et mingeid pretensioone ei ole C. ega kostja hagejale enne üürilepingu ülesütlemisavaldust esitanud.
8.Kohus luges tõendatuks, et kostja oli andnud kirjaliku nõusoleku ruumide allkasutusse andmiseks vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 8.2.1. Kuna ruumid on allkasutusse antud kostja nõusolekul, ei oma asjas tähendust kostja väide, et hagejal endal puuduvad baari pidamiseks vajalikud registreeringud.
9.Kostja ei tõendanud, et hageja halvendas üüritud asja seisundit. Kostja väited selle kohta, et hageja tegevuse tõttu tekkisid hoonesse rotid, on paljasõnalised ja oletuslikud. Ainus rottide olemasolu kinnitav tõend on C.i kaupluse administraatori L. 14.01.2008 avaldus AS Volex juhatajale. Kostja asus kohtumenetluse käigus seisukohale, et kõige suurem puudus oligi hageja poolt sanitaarnõuete mittetäitmine. Kostja poolt esitatud Harjumaa Veterinaarkeskuse e-kiri tõendab vastupidist: veterinaarkeskuse poolt 05.02.2008 teostatud ettevõtte nõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatud 8 mittevastavust olid 14.02.2008 järelkontrolli ajaks kõrvaldatud. See tõendab kohtu hinnangul veenvalt, et hageja reageerib ettekirjutustele ja pretensioonidele viivitamata. Kostja ei tõendanud oma väidet, et ta on korduvalt esitanud hagejale pretensioone seoses sanitaarnõuete täitmisega. Tõendatud ei ole ka ruumide olukorra halvendamine hageja poolt muul viisil. Veemõõtja kuulub kostjale kui üürileandjale ning tal ei oleks takistusi tellida vee-ettevõtjalt veemõõtja plommimine või vajadusel uue veemõõtja paigaldamine. Kostjal oleks õigus nõuda hagejalt plommimisega seotud kulude ja võimaliku vee-ettevõtja poolt määratava trahvi hüvitamist, kui plommid on eemaldanud hageja. Kuna kostja ise ei ole soovinud veemõõtjat plommida, on tema tuginemine hageja poolt plommimata veemõõtja kasutamisele kui rentniku kohustuste rikkumisele vastuolus tsiviilsuhetes kehtiva hea usu põhimõttega. Tõendamist ei leidnud hageja poolt veemõõtjate eemaldamine ning mõõtjate plommide puudumine. Kohus leidis, et kostja töötaja peainsener A. M. 14.01.2008 ettekanne võib omada tõenduslikku tähendust kostjale kuuluvate tehnosüsteemide olukorra fikseerimisel ettevõttesiseselt, kuid ei ole käesolevas asjas hageja rikkumist tõendav dokument. Ettekandest ei nähtu, milliseid konkreetseid veemõõtjaid ja millal kontrolliti. Asjaolu, et kostja peainsener on mõõtjaid kontrollinud, kinnitab kohtu seisukohta, et kostjal ei olnud takistusi veetorustikule ja
mõõtjatele juurdepääsemiseks ning vajadusel nende nõuetekohasuse taastamiseks. Nii A. M. ettekanne kui C.i administraatori kiri on koostatud 14.01.2008, s.o. mõned päevad enne ülesütlemisavalduse esitamist. Kohtul on kahtlus, et nimetatud dokumendid võivad olla koostatud kostja nõudmisel ja tema poolt esitatava ülesütlemisavalduse põhistamiseks. Eeltoodu alusel pidas kohus nimetatud dokumente ebausaldusväärseteks ja jättis need tõendina arvestamata.
10.Sarnaselt kostja muude väidetega on tõendamata kostja väide, et hageja ei täitnud Päästeameti ettekirjutusi. Kohus leidis, et Päästeameti poolt mingite rikkumiste tuvastamisel ja ettekirjutuse hageja poolt täitmata jätmisel ei oleks hagejal olnud võimalik renditud ruumides tegutseda. Kostja ei tõendanud hagejale Päästeameti poolt ettekirjutuse esitamist. Samuti ei esitanud kostja kohtule ühtegi korduvatest kirjalikest hoiatustest, millele ta viitab lepingute ülesütlemisavalduses.
11.Tõendatud ei ole ka hageja üürivõlgnevus kostja ees. Üürisummasid arvestades ei anna kostja viidatud võlgnevus 1183,26 krooni alust lepingute ülesütlemiseks. Kohtuotsus 11 623,73 krooni väljamõistmiseks ei ole jõustunud.
12.Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et üürilepingute erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Ülesütlemisavaldus on põhjendamata ja sisutu. Kuna kohus tegi kindlaks, et hageja poolt ruumide kahjustamist ei toimunud, ei analüüsinud kohus põhjalikumalt kostja väidet, et hageja rikkus ruume tahtlikult. Seega puudus kostjal seadusest tulenev alus öelda lepingud erakorraliselt üles ülesütlemistähtaega järgimata. Hageja vaidlustas kostja ülesütlemisavalduse vastavalt VÕS §-le 329 nõuetekohaselt ning kohus tuvastas, et kostjal puudus seaduslik alus lepingute ülesütlemiseks. Seega on 17.01.2008 ülesütlemisavaldus tühine ning pooltevaheline üürisuhe ei ole lõppenud. Hagejal ei ole enne üürilepingute lõppemist kohustust tagastada ruumide valdust kostjale. Tegemist ei ole hageja omavolilise valdusega ega kostja valduse rikkumisega, mille kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist kostja saaks nõuda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi.
14.Kohus ei arvestanud kostja põhjendusega, et hageja eiras sanitaarnõudeid. Kui puudused olid tuvastatud 05.02.2008, siis olid need olemas ka 17.01.2008 lepingu ülesütlemisel. Järelikult oli kostjal õigus nendele rikkumistele avalduse tegemisel tugineda.
15.Kohus jättis alusetult tõendatuks lugemata hagejapoolse tuleohutusnormide eiramise. Kohus ei andnud hinnangut 03.05.2007 kostja pretensioonile, milles juhitakse hageja tähelepanu konkreetsetele puudustele. Kirjas tehti ettepanek kõrvaldada teates toodud rikkumised ühe kuu jooksul ning teavitada sellest kostjat. Vastasel korral jättis kostja endale õiguse lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks. Hageja kirjale ei reageerinud ning puudusi ei kõrvaldanud.
16.Administraatori seletuskirjas ei ole ühtegi viidet sellele, et ta oleks vahendanud teiste isikute käest kuuldut. Asjaolu, et avalduses ei loetletud kuupäevi, millal kodutuid nähti majas ööbimas, ei muuda fakti ennast olematuks. Ebaselgeks jääb see, miks kohtu hinnangul on A. M. ettekandel ainult ettevõttesisene tähendus. Ettekande kirjutanud isik ei ole tõepoolest AS Tallinna Vesi töötaja, kuid ettekande sisust piisas selleks, et tõendada veearvestite rikkumist hageja poolt. Kostja ei ole kohustatud taluma enda ruumides üürnikku, kes seadmeid rikub ja tekitab üürileandjale kahju. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja pidi ootama enda trahvimist vee-ettevõtja poolt ning alles siis nõudma kahju hüvitamist hagejalt. Taoline lähenemine oleks kindlasti
aluseks uue kohtuliku vaidluse algatamiseks, kuna hageja ei täida endale võetud maksekohustusi. Seda kinnitavad kaks kohtulikku vaidlust, mis on samade poolte vahel. A. M. ettekanne ja administraatori kiri olid lepingust taganemise aluseks. Iseenesest on õige see, et need olid koostatud kostja palvel. Mõlemas dokumendis mainitud asjaoludest oli varem korduvalt räägitud suuliselt ning kui kostja kannatus katkes, siis ta palus fikseerida pretensioonid kirjalikult. Sellega ei ole rikutud seadust. Juhul kui kohus oleks menetluse käigus teatanud, et esitatud tõendid võivad jääda tähelepanuta, oleks kostja saanud taotleda mõlema isiku ülekuulamist tunnistajatena või esitada oma väidete kinnitamiseks muid kirjalikke tõendeid. Kuna kohus ei arutanud kostjaga täiendavate tõendite esitamise vajadust, oli otsus kostja jaoks üllatuslik. Vaatamata sellele, et kaks ülalmainitud tõendit jäeti kohtu poolt tähelepanuta, analüüsis kohus nendes esitatud informatsiooni. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik
18.04.03.2008 esitas kostja ringkonnakohtule avalduse vastuhagist loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kostja palus seoses vastuhagist loobumisega tagastada talle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust ning jätta õigusabi kulud poolte endi kanda. Kostja avaldas, et ta on teadlik vastuhagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus lahendab esmalt OÜ Ozioran avalduse vastuhagist loobumiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagist loobumine tuleb TsMS § 645 lg 1 alusel vastu võtta, maakohtu otsus vastuhagi lahendamise osas tühistada ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Puuduvad asjaolud, mis takistaks vastuhagist loobumise vastuvõtmist. OÜ Ozioran on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-tele 3 ja 4 saab kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust vastuhagist loobumisel poole tagasi. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 07.07.2008 riigilõivu 2000 krooni ja 23.07.2008 11 750 krooni arvelt nr 221018391221 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072686), kokku 13 750, millest tuleb tagastada 6875 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda OÜ Ozioran arvele nr 221018391221 Hansapangas.
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks osas, millega kohus rahuldas Izmir Pub OÜ hagi. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus selles osas muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
21.VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sisuliselt sama tuleneb erakorralise ülesütlemisalusena VÕS § 196 lg-st 1. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2). Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04 asunud seisukohale, et üürilepingu erakorralist ülesütlemist õigustab vaid poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks. Maakohus selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud. Isegi siis, kui maakohus oleks tuvastanud hagejapoolse lepinguliste kohustuste rikkumise, ei saaks kostjapoolset üürilepingu ülesütlemist lugeda antud juhul seaduslikuks. VÕS § 196 lg 2 järgi oleks kostja võinud lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei oleks vajalik üksnes VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel, kuid antud juhul ei saa kostja väidetud lepingurikkumisi pidada olulisteks nimetatud sätte mõttes. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks juhtinud hageja tähelepanu väidetavatele üürilepingu rikkumistele ja nõudnud määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist, seda ka sanitaarnõuete ja tuleohutusnormide täitmise ning veearvestite väidetava rikkumise osas, millele kostja apellatsioonkaebuses veel kord viitab.
22.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud hinnangu andmata 03.05.2007 kostja pretensioonile. Kohtule ei ole seda esitatud. Hageja väitel ei ole kostja talle suuliselt ega kirjalikult pretensioone esitanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
23.Maakohus põhjendas vastavuses TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga otsuses, miks ta ei arvestanud kostja peainsener A. M. ettekannet ja S.kaupluse administraator L. avaldust tõenditena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib täiendavalt, et administraator L. avaldus on adresseeritud AS Volex juhatajale, kelle seost kostjaga ei ole tõendatud. Kostja ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt esitati avaldus AS-le Volex seetõttu, et see asub kostjaga samal aadressil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline seletus veenev ega võimalda samuti lugeda vaidlusalust avaldust usaldusväärseks tõendiks. Kohus ei rikkunud menetlusnorme ega kostja õigusi sellega, kui ei teatanud kostjale menetluse käigus, et eelnimetatud tõendid võivad jääda otsuse tegemisel arvestamata. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 ning § 442 lg 8 järgi kohtuotsuses. Kuigi kostja leiab, et tal ei võimaldatud maakohtus esitada oma väidete kinnitamiseks muid tõendeid, ei esitanud ta apellatsioonimenetluses taotlust täiendavate tõendite esitamiseks.
24.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kuigi maakohus otsustas jätta A. M. ettekande L. avalduse otsuse tegemisel arvestamata, on ta analüüsinud nende sisu. See rikkumine ei anna ringkonnakohtu arvates alust lõppjärelduses õige kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et antud juhul ei ole üürilepingute ülesütlemise
materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu on ülesütlemine tühine ülesütlemise aluste puudumise tõttu ja hageja nõue kuulub rahuldamisele.
25.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse jätta vastuhagist loobumise tõttu õigusabikulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 5 järgi ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud korras. Kuna antud juhul loobus kostja vastuhagist, jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel tema kanda hageja menetluskulud, sest vastuhagist loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et hageja oleks kostja vastuhagis esitatud nõudmised pärast vastuhagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus muutmata hagi rahuldamise osas, kannab TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 järgi kõik menetluskulud kostja.
T. Kollom
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.