Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

asuvad tõstekraana ja hüdrauliline tõstuk „SKYMAN 100“. Kostja esindaja vaatas üle valve alla antavad mehhanismid ning pani väravad lukku. 31.08.2007 kell 07.40 avastati, et väravad on lahti, lukk katki murtud ning tõstuk „SKYMAN 100“ maksumusega 275 000 krooni on ärandatud. Hageja teavitas nimetatud asjaolust politseid, kes alustas kriminaalasja, mis tulemusi ei andnud. AS ERGO Kindlustus keeldus varastatud tõstuki maksumust hagejale hüvitamast, viidates sellele, et ehitusobjektil ei olnud korraldatud füüsilist valvet ning territooriumi ümbritsevad aia väravad ei olnud varustatud automaatse valvesignalisatsiooniga. Kostja keeldub hüvitamast hagejale tekitatud materiaalset kahju, väites, et vastavalt töövõtulepingu p-le 8.1.6 pidi materiaalsete väärtuste üleandmise kord olema fikseeritud protokollis, mida ei olnud juhtumi päevaks vormistatud ning seetõttu ei pea kostja end nimetatud juhtumi eest vastutavaks. Kostja oli kohustatud tagama tema objektil asunud hageja vara säilimise ning vastutab hageja ees ka vastavalt VÕS § 652 lg-le 1, kuna kostja viivitas vastava protokolli koostamisega. Töövõtulepingu p 8.1.6 ei vabasta kostjat kohustusest kindlustada hageja materiaalsete väärtuste säilimine ning kandma selle eest materiaalset vastutust. Materiaalsete väärtuste üleandmise korra kohta protokolli koostamata jätmises on süüdi kostja, kelle kohustus on kehtestada sisekord enda territooriumil. Hageja esitas kostjale omapoolse projekti, kuid kostja viivitas selle allkirjastamisega. Kostja esitatud 08.08.2006 protokolli ja kostja territooriumile veetavate seadmete nimekirjad ei lükka hageja väiteid ümber, vaid pigem kinnitavad neid. 08.08.2006 protokoll on koostatud hageja poolt töövõtulepingu nr 28/06 allkirjastamise päeval ning esitatud kostjale projektina nimetatud lepingu p 8.1.6 tingimuste täitmise raames. Kostja asjaajamises selle protokolliga mingeid toiminguid tehtud ei ole, st, protokolli vormistamine jäi pooleli kostja süü tõttu. Kohtuistungil lisas hageja, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad andsid tõstuki kostjale üle suuliselt. Töövõtulepingu p 8.1.6 näeb ette vaid materiaalsete väärtuste üleandmise korra fikseerimist protokollis, mitte seda, et väärtuste üleandmine oleks iga kord protokollitud. Hageja palus kostjalt välja mõista hüdraulilise tõstuki „SKYMAN 100“ maksumus 275 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Poolte vahel 08.08.2006 sõlmitud lepingu p 8.1.6 kohaselt ehitusobjekti valve töövälisel ajal pidi korraldama ja selle eest tasuma kostja. Sama punkt nägi ka ette, et hageja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse lepingu allkirjastamisest kahe nädala jooksul ja vormistatakse vastava protokolliga. Sellise leppe mõte seisnes selles, et kostja oli tööriistade hoiuks ette valmistanud valvega suletud ruumid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka pooltevaheline praktika, kuna tööpäeva lõpus andis hageja tööriistad nimekirja alusel ning allkirja vastu kostjale, kes pani need valvega ruumi. Pooltevahelist lepingu täitmise praktikat kinnitavad AS Kohimo 12.09.2006 kiri ning protokoll, kaks vara nimekirja ning hoiule antava vara nimekiri-žurnaal. Pooled ei leppinud lepingus kokku, et kostja vastutab ka esemete eest, mida hageja kostjale hoiule andnud ei olnud. Kui hageja jättis 30.08.2007 tõstuki objektile, oli ta teadlik, et territooriumi avatud osas valvet ei ole ning valve all on vaid territooriumi suletud ruumid. Kuna hageja jättis tõstuki valveta territooriumi osale, andmata seda üle kostjale, lasus riisiko hagejal. Töövõtulepingu nr 28/06 p-s 8.1.6 leppisid pooled kokku hoiulepingu sõlmimises ning kohaldada tuleb hoiusuhet reguleerivaid sätteid. Vastavalt VÕS §-le 883 kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p-dele 1 ja 3 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Asjaolud näitavad, et asjade hoidmiseks oli ette valmistatud valvega ruum ning lepingu täitmise edasine praktika näitas, et tööpäeva lõpus anti asjad kostjale

2(4)

allkirja vastu hoiule. Pooled ei olnud kokku leppinud selles, et valveta territooriumile jäetud ning protokolliga üleandmata asjade eest vastutab kostja. Eeltoodu alusel ei vastuta kostja kaotsiläinud tõstuki eest, kuna tõstuki üleandmine kostjale on tõendamata. Sisulisel kohtuistungil lisas kostja, et tunnistaja poolt nimetatud isikud Jura ja Roman on kostjale tundmatud ning seetõttu ei tekkinud poolte vahel õigussuhet, mis sätestaks kostja vastutuse. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille p 8.1.6. kohaselt ehitusobjektil valve töövälisel ajal korraldab ja tasub tellija, valve kannab materiaalset vastutust objektil oleva vara eest. Töövõtja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse pooltega lepingu allakirjutamise hetkest kahe nädala jooksul töökorras ja vormistatakse vastava protokolliga. Vaatamata materiaalsete väärtuste üleandmise täpsema korra puudumisele seadme SKYMAN 100 kadumise ajal, tuleb tuvastada seadme kostjale üleandmise (valve alla andmise) fakt. VÕS § 883 kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Tuvastamist ei leidnud, et hageja andis kostjale seadme SKYMAN 100 valve alla. Hagiavaldusest nähtuvalt andis töödejuhataja Š. seadme SKYMAN 100 üle kostja esindajale V. H. suuliselt. Tunnistaja R. ütlustest ei nähtu üheselt, kellele seade üle anti. Tunnistaja ütles, et võis anda tõstuki üle ainult J. või R., milline seisukoht erineb hagis esitatust. Eeltoodust tulenevalt hoiusuhte tekkimine poolte vahel tõendamist ei leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Õige on kostja viide VÕS §-le 29, kuid lepingu täitmise edasine praktika kujunes alles pärast seadme kadumist 31.08.2006. Seega ei ole kostja viited 04.09.2006 kasutusele võetud üleandmisvastuvõtu žurnaalile asjakohased, kuivõrd need käsitlevad olukorda pärast 31.08.2006. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS KOHIMO palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 275 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. Kostja võttis endale 08.08.2006 lepinguga kohustuse vastutada tema objekti territooriumil asuvate hageja materiaalsete väärtuste säilitamise eest, mida teostas omal kulul. Seega peab kostja vastutama VÕS § 885 kohaselt – kostja pidi objektil asuva hageja tõstuki hoidmisel ilmutama samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel, vastasel juhul kannab ta täielikku materiaalset vastutust hageja asja kaotsimineku eest, nagu ta kannaks kahju oma asja kaotsimineku eest. Maakohus hageja eeltoodud seisukohta arvesse ei võtnud. Hageja tõendas ja maakohus möönis otsuses, et materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise-vastuvõtmise kord ei olnud enne tõstuki kaotsiminekut poolte vahel seatud nimelt kostja venitamise tõttu. Seega ei pidanud tõstuki valve alla andmise fakt sõltuma veel olematu korra järgimisest. VÕS § 885 mõtte kohaselt piisab juba sellest, et hageja tõstuk asus kostja territooriumil, seega võrdsustatud selle hoidmise aspektist kostja omandiga, mille kaotsimineku puhul peab kostja kandma materiaalset kahju, antud juhul hüvitama hagejale tõstuki maksumuse. Vastus apellatsioonkaebusele

3(4)

Desi-E AS ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium neid ei korda. Ebaõige on kaebaja väide, et kostja pidi tulenevalt 08.08.2006 sõlmitud lepingu p-st 8.1.6 vastutama hageja poolt kostja territooriumile jäetud kõigi asjade säilimise eest. Vastavalt lepingu p-le 8.1.6 pidi ehitusobjekti valvet töövälisel ajal korraldama oma kulul kostja ja valve kannab materiaalset vastutust objektil oleva vara eest. Lepingus täpsustati, et hageja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse poolte poolt kahe nädala jooksul ja vormistatakse vastava protokolliga. Seega lepiti lepingus kokku, et asjad tuleb kostjale valvamiseks üle anda. 30.08.2006 ei olnud protokolli vormistatud, kuid hageja väidete kohaselt anti olenemata protokolli vormistamisest tõstuk suuliselt üle kostja töötajatele valvamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tõstuki üleandmine kostja töötajatele on tõendamata. Kolleegium ühineb maakohtu järeldusega, mille kohaselt kostja vastutas ainult nende hageja asjade eest, mis olid kostjale hoiule antud ja mille kostja sai paigutada lukustatud ruumidesse. Apellandi poolt viidatud VÕS §-st 885, mille kohaselt tasuta hoidmise korral ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel, ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks. Selleks, et kostjal oleks kohustus hageja asja valvata sarnaselt oma varaga, pidi hageja kostjale tõstuki valvamiseks üle andma, et kostja saaks seda valvata. Kostja on selgitanud, et tööriistade ja mehhanismide hoidmiseks olid kohandatud valvega ja suletud ruumid, kuid enamus kostja territooriumist ei olnud valvatav ja sellest oli teadlik ka hageja. Territooriumile, mis ei olnud valvatav, jäetud asjade eest ei kandnud kostja tulenevalt lepingu p-st 8.1.6 vastutust. Ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt on maakohus otsuses möönnud, et lepingu p-s 8.1.6 järgne protokoll jäi vormistamata kostja süül. Eeltoodut on küll hageja väitnud, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole ja maakohus otsuses sellist järeldust teinud ei ole. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebus rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Imbi Sidok

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.