Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
09. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-25554
Tsiviilasi
AS K hagi AS -E vastu 275 000.00 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS K (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A M Kostja AS -E (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma
Kohtuistungi toimumise aeg
07. mai 2008
Jätta AS K hagi AS -E vastu 275 000.00 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue 12.07.2007 esitas AS K (edaspidi hageja) hagi AS -E (edaspidi kostja) vastu 275 000.00 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.08.2006 töövõtulepingu nr 28/06 (t lk 6-11), millega hageja kohustus teostama kostja territooriumil XxxTallinnas angaari karkassi metallkonstruktsioonide montaaži. Lepingu p 8.1.6 kohaselt kohustus kostja korraldama ja tasuma töövälisel ajal ehitusobjektil valve ning kandma vastutust objektil oleva hageja vara eest. 30.08.2007 kell 16.30 teatas hageja töödejuhataja N.Š kostja esindajale V Hellatile, et päevased tööd on lõpetatud ning et kostja valve alla jäävad ehitusobjektil asuvad tõstekraana ja hüdrauliline tõstuk „SKYMAN 100“. Kostja esindaja vaatas üle valve alla antavad mehhanismid ning pani väravad lukku. 31.08.2007 kell 07.40 avastati, et väravad on
lahti, lukk katki murtud ning tõstuk „SKYMAN 100“ maksumusega 275 000.00 krooni on ärandatud. Hageja teavitas nimetatud asjaolust politseid, kes alustas kriminaalasja, mis tulemusi ei andnud. AS ERGO Kindlustus keeldus varastatud tõstuki maksumust hagejale hüvitamast, viidates sellele, et ehitusobjektil ei olnud korraldatud füüsilist valvet ning territooriumi ümbritsevad aia väravad ei olnud varustatud automaatse valvesignalisatsiooniga. Kostja keeldub hüvitamast hagejale tekitatud materiaalset kahju, väites, et vastavalt töövõtulepingu p-le 8.1.6 pidi materiaalsete väärtuste üleandmise kord olema fikseeritud protokollis, mida ei olnud juhtumi päevaks vormistatud ning seetõttu ei pea kostja end nimetatud juhtumi eest vastutavaks. Hageja on seisukohal, et kostja oli kohustatud tagama tema objektil asunud hageja vara säilimise ning vastutab hageja ees ka vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 652 lg 1 kohaselt, kuna kostja viivitas vastava protokolli koostamisega. Hageja on seisukohal, et töövõtulepingu p 8.1.6 ei vabasta kostjat kohustusest kindlustada hageja materiaalsete väärtuste säilimine ning kandma selle eest materiaalset vastutust. Materiaalsete väärtuste üleandmise korra kohta protokolli mittekoostamises on süüdi kostja, kelle kohustus on kehtestada sisekord enda territooriumil. Hageja on kostjale esitanud omapoolse projekti, kuid kostja viivitas selle allkirjastamisega. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt sisse nõuda hüdraulilise tõstuki „SKYMAN 100“ maksumus summas 275 000.00 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et kostja poolt esitatud 08.08.2006 protokolli (t lk 40) ja kostja territooriumile veetavate seadmete nimekirjad (t lk 41-43) ei lükka hageja väiteid ümber, vaid pigem kinnitavad neid. Nimelt 08.08.2006 protokoll on koostatud hageja poolt töövõtulepingu nr 28/06 allkirjastamise päeval ning esitatud kostjale projektina nimetatud lepingu p 8.1.6 tingimuste täitmise raames. Kostja asjaajamises aga selle protokolliga mingeid toiminguid tehtud ei ole, see tähendab, et protokolli vormistamine jäi pooleli kostja süü tõttu. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad andsid tõstuki kostjale üle suuliselt. Töövõtulepingu p 8.1.6 näeb ette vaid materiaalsete väärtuste üleandmise korra fikseerimist protokollis, mitte aga seda, et väärtuste üleandmine oleks iga kord protokollitud. Asjade üleandmine võis protokolli olla määratud suvaliselt, muu hulgas ka suulise avaldusega, kas kohustusliku kontrollimisega kostja esindaja poolt või ilma selleta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kuna see ei ole põhjendatud ega tõendatud. Poolte vahel 08.08.2006.a sõlmitud lepingu p 8.1.6 kohaselt ehitusobjekti valve töövälisel ajal pidi korraldama ja selle eest tasuma kostja. Sama punkt nägi ka ette, et hageja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse lepingu allkirjastamisest kahe nädala jooksul ja vormistatakse vastava protokolliga. Sellise leppe mõte seisnes selles, et kostja oli tööriistade hoiuks ette valmistanud valvega suletud ruumid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka pooltevaheline praktika, kuna tööpäeva lõpus andis hageja tööriistad nimekirja alusel ning allkirja vastu kostjale, kes pani need valvega ruumi. Pooltevahelist lepingu täitmise praktikat kinnitavad AS K 12.09.2006 kiri ning protokoll, kaks vara nimekirja ning hoiule antava vara nimekiri-žurnaal (t lk 39-43). Nimetatud lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et kostja vastutab ka esemete eest, mida hageja kostjale hoiule andnud ei olnud. Kui hageja jättis 30.08.2007 tõstuki objektile, oli ta teadlik, et territooriumi avatud osas valvet ei ole ning valve all on vaid territooriumi suletud ruumid. Kuna hageja jättis tõstuki valveta territooriumi osale, andmata seda üle kostjale, lasus riisiko hagejal. Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu nr 28/06 p-s 8.1.6 leppisid pooled kokku hoiulepingu sõlmimises ning kohaldada tuleb hoiusuhet reguleerivaid sätteid. Vastavalt VÕS §-le 883 kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p-dele 1 ja 3 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast
lepingu sõlmimist. Asjaolud näitavad, et asjade hoidmiseks oli ette valmistatud valvega ruum ning lepingu täitmise edasine praktika näitas, et tööpäeva lõpus anti asjad kostjale allkirja vastu hoiule. Pooled ei olnud kokku leppinud selles, et valveta territooriumile jäetud ning protokolliga üleandmata asjade eest vastutab kostja. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et ei vastuta kaotsiläinud tõstuki eest, kuna tõstuki üleandmine kostjale on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et tunnistaja poolt nimetatud isikud Jura ja Roman on kostjale tundmatud ning seetõttu ei tekkinud poolte vahel mingisugust õigussuhet, mis sätestaks kostja vastutuse.
Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS §635 lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning selle lepingu p 8.1.6. kohaselt ehitusobjektil valve töövälisel ajal korraldab ja tasub tellija, valve kannab materiaalset vastutust objektil oleva vara eest. Töövõtja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse pooltega lepingu allakirjutamise hetkest kahe nädala jooksul töökorras ja vormistatakse vastava protokolliga. Kohus on seisukohal, et vaatamata materiaalsete väärtuste üleandmise täpsema korra puudumisele seadme SKYMAN 100 kadumise ajal, peab olema tuvastatud seadme kostjale üleandmise (valve alla andmise) fakt. VÕS § 883 kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja oleks kostjale seadme SKYMAN 100 valve alla andnud. Hagiavaldusest nähtuvalt andis töödejuhataja Š seadme SKYMAN 100 üle kostja esindajale V Hellatile suuliselt. Tunnistaja R ütlustest ei nähtu üheselt, kellele on seade üle antud. Nii on tunnistaja öelnud, et võis anda tõstuki üle ainult J või R , milline seisukoht erineb hagis esitatust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hoiusuhte tekkimine poolte vahel pole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest õige on kostja viide VÕS§29. Samas on lepingu täitmise edasine praktika kujunenud alles peale 31.08.2006, so peale seadme kadumist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja viited 4.09.2006 kasutusele võetud üleandmis-vastuvõtu žurnaalile ei ole asjakohased, kuivõrd need käsitlevad olukorda pärast 31.08.2006. VÕS §162 lg1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.