Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
10. märts 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-2716
Tsiviilasi
SAS hagi B N L ’i vastu 17 239,12 krooni saamiseks ja B N L ’i vastuhagi SAS vastu 7235,80 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja SAS (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Marek Aunver kostja B N L (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja lepinguline esindaja Reimo Mets 17 239,12 krooni 7235,80 krooni
Hagi hind Vastuhagi hind Istungi toimumise aeg
17.02.2009.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja
lepinguline
esindaja
Marek
lepinguline esindaja Reimo Mets.
Aunver,
kostja
Istungit protokollis
sekretär Carmen Vahem
N
L ’il tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
10220034800017 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber mõlemal 2800049777. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ASS poolt 14.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 27.10.2004.a hageja poole sõiduautole XXX hooldustööde teostamiseks. Hageja teostas tellitud tööd. Kostja on mootori hooldustööde eest tasunud. Hageja teostatud mootori diagnostika käigus ilmnes, et sõiduautol oli põlenud üks mootori väljalaskeklapp. Kuna nimetatud puudus ei olnud kõrvaldatav tavapärase hoolduse käigus, informeeris hageja töötaja kostjat sellise puuduse olemasolust telefoni teel. Hageja töötaja ning kostja leppisid mootori klapi pesa taastamise ja klapi vahetuse tingimustes suuliselt kokku kolmes telefonikõnes. Hageja teostas kostja sõiduautole mootori klapi pesa taastamise ja klapi vahetamise, kuid kostja keeldus selle eest tasumast, väites, et ta pole nimetatud töid tellinud. Mootori remonditööde eest on kostjal tasumata 17 362,55 krooni. Hageja on teinud kostjale 19.04.2005.a kirjas ettepaneku tühistada mootori remondi eest esitatud arve, demonteerida kostja sõidukile paigaldatud osad ja ennistada remondieelne olukord. Kostja sellega ei nõustunud. Isegi, kui lähtuda sellest, et poolte vahel ei olnud töövõtulepingut sõlmitud, oleks poolte vaheline õigussuhe kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena ning nõue kuuluks rahuldamisele sellel alusel. Arvestades, et mootori remont oli sõiduauto sihtotstarbelist kasutamist silmas pidades
möödapääsmatu ning et kostja ei nõustunud remondieelse olukorra ennistamisega, siis on piisavalt alust eeldada, et asjaajamine vastas kostja huvile ning tahtele. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 17 362,55 krooni ning kohtukulud. 17.02.2009.a toimunud istungil täpsustas hageja esindaja nõuet ning palus kostjalt välja mõista 17 239,12 krooni. Äriregistri andmetest nähtuvalt ühines ASS 08.08.2007.a ASSM, mille tagajärjel kustutati ASS äriregistrist. Alates 18.10.2007.a on ASS uus ärinimi SAS. Kostja vastuväited ning vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Tavapärase hoolduse kõrval pöördus kostja 27.10.2004.a hageja poole ka seetõttu, et sõidukil oli väga suur õlikulu. Seda hoolimata sellest, et 05.01.2004.a teostati sõidukile kapitaalremont. Seega ei kõrvaldatud 05.01.2004.a teostatud kapitaalremondi käigus mootoril esinenud puudused. Kostja ei ole hagejaga vaidlusalustes töödes kokku leppinud. Hageja autoteeninduse tellimuslepingu üldtingimuste kohaselt on hageja kohustatud garantiiaja jooksul kõrvaldama ebakvaliteetsest tööst tulenenud vead. Seega oli hageja kohustatud kõrvaldama puudused omal kulul. Kuna liigse õlikulu probleem jätkus, siis on kostja seisukohal, et töid ei olegi reaalselt teostatud. 16.10.2007.a esitas kostja vastuhagi. Vastuhagi ja selle täpsustuste kohaselt ei suutnud hageja liigse õlikulu probleemi lahendada, mistõttu oli kostja sunnitud pöörduma teise remondiettevõtte poole. OÜ G teostas remonttööd, mille käigus tuvastas, et hageja on remonttööde käigus hoopis kostja autot lõhkunud. Nii tuvastati, et mootori esimese ja teise silindri väljalaske klapid ning mootori keti pinguti on defektsed. Kuna sõidukil oli teostatud kapitaalremont ning väidetavalt veel täiendav remont, ei oleks selliseid probleeme tohtinud olla. Seoses auto remondiga on kostja kandnud kulutusi summas 7235,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus kostja tuvastada töövõtulepingu rikkumise ja välja mõista hagejalt kostja kasuks parandustööde tegemisega seotud kulutused summas 7235,80 krooni. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt teostatud mootori remont oli mittenõuetekohane.
Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et 27.10.2004.a viis kostja oma sõiduki XXX hageja juurde hooldusesse ning kostja on hoolduse eest ka tasunud. 17.02.2009.a istungil poolte esindajate selgitustest nähtuvalt pöördus kostja seoses sõiduki probleemidega 2004.a novembri alguses uuesti hageja poole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hageja teostab kostja sõiduautole mootori klapi pesa taastamise ja klapi vahetamise. Kohus on seisukohal, et selline kokkulepe ei ole leidnud tõendamist. Telefonikõnede väljavõte selle kohta, et hageja töötaja on kostjale mitmeid kordi helistanud, kokkuleppe sõlmimist kohtu hinnangul ei tõenda.
Kostja on hilisemalt menetluses esitanud vastuväite, et pole tõendatud, et vaidlusalused remonttööd oleks üldse hageja poolt teostatud. Kohus leiab, et kostja on remonttööde teostamise omaks võtnud. Kohtule esitatud 21.03.2006.a selgituses on kostja märkinud, et ta on andnud hagejale nõusoleku autolt uued osad tagasi võtta, kui hageja taastab olukorra, mis oli enne auto remonti viimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Ka oma esimeses, 22.11.2005.a esitatud, kirjalikus vastuses ei vaidlustanud kostja asjaolu, et remonttööd teostati. Vastavalt TsMS § 231 lg 3 võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kohus leiab, et kostja ei ole omaksvõtu tagasivõtmiseks vajalikke tingimusi täitnud. Hageja on alternatiivse õigusliku alusena tuginenud käsundita asjaajamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019 – 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et sõidukil oli üks mootori väljalaskeklapp põlenud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mootori väljalaskeklapi põlengu korral on sõiduki remont vajalik. Seega vastas mootori klapi pesa taastamine ja klapi vahetamine kostja huvile ning tema eeldatavale tahtele. Tööde eest on hageja esitanud arve summas 17 239,12 krooni. VÕS § 1023 lg 1 esimene lause sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Vastavalt VÕS § 1023 lg 2 esimesele lausele võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 17 239,12 krooni. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et hageja oleks pidanud tegema mootori remonttööd garantiitöödena. Kostja väidete kohaselt oli 2004.a jaanuaris ja oktoobris toimunud remondid seotud sõiduki liigse õlikuluga. Liigne õlikulu ning mootori väljalaskeklapi põleng ei ole aga omavahel põhjuslikus seoses. Seega on ka alusetu kostja seisukoht, et vaidlusalused tööd oleks pidanud teostatama garantiitöödena. Kostja on esitanud vastuhagi 7235,80 krooni väljamõistmiseks ning töövõtulepingu rikkumise tuvastamiseks. 11.12.2007.a istungil selgitas kostja esindaja, et töövõtulepingu rikkumise tuvastamise nõue ei ole iseseisev nõue, vaid rahalise nõude alus. Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei ole põhjendatud. OÜ G 12.04.2006.a akti kohaselt tuvastati, et sõidukil on mootori esimese ja teise silindri väljalaske klapid defektsed, samuti on defektne mootori keti pinguti. Kostja palus välja mõista sõiduki parandustööde eest 7235,80 krooni. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, et OÜ G teostatud parandustööd oleks olnud tingitud sellest, et hageja tegi remonttööd mittenõuetekohaselt. Samuti on paljasõnalised kostja väited selle kohta, et hageja on kostja sõidukit rikkunud. Kohtule esitatud testiprotokollid neid väiteid ei kinnita. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude
jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 1400 krooni. Tõlketeenuse osutamise eest 15.03.2007.a istungil on riigi arvelt OÜ-le GALANDREX tasutud tõlketasuks 575,25 krooni. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 9 lg 2 esimesest lausest ja § 54 lg 4 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista tõlkekulude katteks 575,25 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.