AS-i Eesti Krediidipank hagi TL vastu 1 841 117,53 krooni, EPi vastu 1 841 117,52 krooni ja R OÜ vastu 2 000 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 580 901,83 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Krediidipank Hageja esindaja: A Luik Kostja 1: TL(isikukood xxx; elukoht teadmata, asukoht OÜ E , xxx) Kostja 2: EP (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja 3: R OÜ (reg kood xxx; xxx) Kostja seaduslik esindaja: T L
Asja läbivaatamine
23.01.2009, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Aivar Luik ja kostja EP
Juures viibisid
Sekretär Teele Roosimägi ja tõlk Nadežda Timofejeva
Resolutsioon
1.Rahuldada AS-i Eesti Krediidipank hagi TL vastu 1 841 117,53 krooni, EPi vastu 1 841 117,52 krooni ja R OÜ vastu 2 000 000 krooni väljamõistmiseks.
2.Välja mõista TL1 841 117,53 (üks miljon kaheksasada nelikümmend üks tuhat ükssada seitseteist kr ja 53 s) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks.
3.Välja mõista EP 1 841 117,52 (üks miljon kaheksasada nelikümmend üks tuhat ükssada seitseteist kr ja 53 s) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks.
4.Välja mõista R OÜ-t 2 000 000 (kaks miljonit) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks.
5.Jätta menetluskulud kostjate kanda: TL kanda 30% suuruses, EPi kanda 30% suuruses ja R OÜ kanda 40% suuruses.
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas kohtule 21.12.2007 hagi EOÜ, TL, EP ja R OÜ vastu väljamõistmaks: 1) EOÜ ja TL solidaarselt 1 398 793,13 krooni; 2) EOÜ ja EP solidaarselt 1 398 793,13 krooni; 3) EOÜ ja R OÜ solidaarselt 1 680 271,24 krooni.
2.31.07.2008 määrusega jättis kohus hagi EOÜ vastu läbi vaatamata seoses EOÜ pankroti väljakuulutamisega.
3.Tulenevalt asjaolust, et kohtuotsusega on välja kuulutatud EOÜ pankrot ning seetõttu on hagi tema vastu jäetud läbi vaatamata, esitas hageja 4.11.2008 täpsustatud hagiavalduse, milles märgib, et kohtu menetluses on hageja hagiavaldus kostja 1 vastu 1 398 793,13 krooni nõudes, kostja 2 vastu 1 398 793,13 krooni nõudes ja kostja 3 vastu 1 680 271,24 krooni nõudes. Eelnimetatud nõuded olid hageja poolt esitatud solidaarseks väljamõistmiseks kostjate kui käendajate ja EOÜ (pankrotis) kui põhivõlgniku vastu. Kuna 27.06.2008 kuulutati Pärnu Maakohtu otsusega välja EOÜ pankrot, jättis kohus 31.07.2008 määrusega läbi vaatamata hageja hagi EOÜ (pankrotis) vastu. Kuna hageja on oma nõuded põhivõlgniku EOÜ (pankrotis) vastu esitanud viimase pankrotimenetluses, siis hageja korrigeerib selles osas oma senist hagiavaldust ning asja menetluse lihtsustamiseks esitab korrigeeritud ja täiendatud hagiavalduse.
4.Hageja poolt 20.12.2007 kohtule esitatud ja 14.01.2008 täpsustatud hagiavalduses on hageja lähtunud oma nõuete esitamisel EOÜ (pankrotis) võlgnevustest hageja ees seisuga 11.12.2007. Kuna hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli Harju tööpiirkonna kohtutäituri R Sepp'a menetluses pooleli täitemenetlus EOÜ vastu, siis vähendas hageja esitatud hagiavalduse kogunõude arvestuse summat 6 599 000,00 krooni võrra, s.o summa võrra, millega pidi aset leidma järjekordne enampakkumine EOÜ varale (hageja kasuks kommertspandilepingu alusel panditud trükiseadmetele) ja millises ulatuses ei saanud välistada, et saavad tasutud põhivõlgniku võlad hagejale.
5.Kommertspandi esemeks olnud trükiseadmeid ei õnnestunud täitemenetluse kaudu müüa ning need müüdi EOÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt avalikul kordusenampakkumisel hinnaga 400 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Seega on realiseeritud kogu EOÜ (pankrotis) kui põhivõlgniku vara ning hagejal on võimalik pankrotimenetlusest jaotise alusel saada oma nõuete katteks vaid summa, mis jääb järgi pärast pankrotipesasse laekunud 400 000 kroonilt pankrotimenetluse kulude (s.h pankrotihalduri tasu) ja käibemaksu mahaarvamist. Hagejale ei ole teada, kui suureks kujuneb lõpuks hageja poolt EOÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest saadav summa, mistõttu asja lihtsustamise huvides arvestab hageja eelnimetatud 400 000 krooni oma laenulepingu nr 3155 põhisumma nõude katteks laekuva summana.
6.Kuna hageja jaoks on lõplikult selgunud, et tal ei õnnestu oma nõudeid rahuldada põhivõlgniku vara arvelt, siis hageja suurendab oma nõuet kostjate vastu käesolevas hagimenetluses, missuguse õiguse hageja reserveeris endale ka 20.12.2007 esitatud hagiavalduses. Hageja täpsustab oma nõuet kostjate vastu põhisumma ja kõrvalnõuete osas, lähtudes jätkuvalt proportsionaalsuse põhimõttest, kuid kuna põhivõlgniku vara arvelt ei õnnestunud hagejal oma nõudeid rahuldada, siis ei palu hageja enam arvestada laenulepingute ja arvelduskrediidilepingu summadest tulenevaid proportsioone, vaid palub võtta aluseks kostjate käenduslepingutest tulenevate maksimumsummade omavahelised proportsioonid iga laenu- ja arvelduskrediidi lepingu lõikes eraldi. Nii käendavad kostja 1 ja kostja 2 laenulepingutest nr 583 ja 1818 ning arvelduskrediidi lepingust nr 17059 tulenevaid kohustusi kumbki samasuurtes
maksimumsummades, mistõttu hageja palub neilt eelnimetatud lepingutest tulenevate kohustuste katteks summade väljamõistmisel lähtuda sellest, et nii kostjal 1 kui ka kostjal 2 lasub kohustus tasuda 50% hageja poolt nõutud summadest, kuid mitte rohkem kui vastava käenduslepingu maksimumsumma. Laenulepingust nr 3155 tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 kumbki maksimumsummas 1 500 000 krooni ning kostja 3 maksimumsummas 2 000 000 krooni, mistõttu hageja lähtub oma nõuete esitamisel sellest, et proportsionaalsuse põhimõtte alusel on kostjal 1 ja kostjal 2 kohustus tasuda kummalgi 30% hageja poolt nõutavatest summadest ning kostjal 3 on kohustus tasuda 40% hageja poolt nõutavatest summadest.
7.Eelpooltoodu tulemusena väheneb hageja nõue kostjate vastu laenulepingutest ja arvelduskrediidi lepingust tulenevate põhisummade osas kokku 47 506,10 krooni võrra ja suureneb kõrvalnõuete (intresside ja viiviste) osas kokku 1 251 883,64 krooni ulatuses. Hageja korrigeeritud (vähendatud) põhisummanõue kostjate vastu on kokku 3 580 901,83 krooni ja korrigeeritud (suurendatud) kõrvalnõuded kostjate vastu on kokku 2 101 333,21 krooni.
8.Hageja AS Eesti Krediidipank laenuandjana ja EOÜ (pankrotis) laenusaajana sõlmisid: 1) 13.04.2005.a laenulepingu nr 583, mille alusel väljastati laenu 200 000 krooni intressimääraga 8% aastas, maksegraafikujärgse laenumakse tasumise tähtpäevaga iga kuu 10. kuupäeval ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.05.2008; 2) 06.09.2005.a laenulepingu nr 1818, mille alusel väljastati laenu 240 000 krooni intressimääraga 6 kuu Euribor + 6,00% aastas, maksegraafikujärgse laenumakse tasumise tähtpäevaga iga kuu 10. kuupäeval ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.09.2010; 3) 17.02.2006.a laenulepingu nr 3155, mille alusel väljastati laenu 8 450 000 krooni intressimääraga 6 kuu Euribor + 3,5% aastas, maksegraafikujärgse laenumakse tasumise tähtpäevaga iga kuu 10. kuupäeval ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.02.2013; 4) 01.09.2006.a arvelduskrediidilepingu nr 17058 limiidiga 250 000 krooni - intressimääraga 10 % aastas kohustusega tasuda kasutatud arvelduskrediidilt intressi kasutamise perioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Lepingu lõpptähtaeg oli 28.02.2007.a. 14.03.2007 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu osalise muutmise kokkuleppe, millega muudeti lepingu nr 17058 punkti 2 alapunkti 2.5. ning määrati arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäevaks 28.05.2007.a. Eeltoodud krooni.
lepingute
alusel
laenas
hageja
EOÜ (pankrotis)
kokku 8 975 524,29
9.Hageja AS Eesti Krediidipank laenuandjana ja TL(kostja 1) käendajana sõlmisid: 1) 13.04.2005.a käenduslepingu, mille alusel kostja l kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 583 kohustuste täitmise eest. Kostja 1 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 100 000 krooni; 2) 06.09.2005.a käenduslepingu, mille alusel kostja 1 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 1818 kohustuste täitmise eest. Kostja 1 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 120 000 krooni; 3) 20.02.2006.a käenduslepingu, mille alusel kostja 1 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 3155 kohustuste täitmise eest. Kostja 1 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 1 500 000 krooni; 4) 30.08.2006.a käenduslepingu, mille alusel kostja 1 kui käendaja kohustub vastutama hageja
ees EOÜ (pankrotis) arvelduskrediidi lepingu nr 17058 kohustuste täitmise eest. Kostja 1 vastutab hageja ees arvelduskrediidi lepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 250 000 krooni. Kokku on TL poolt sõlmitud käenduslepingutest tulenev vastutuskohustus maksimumsummas 1 970 000 krooni.
10.Hageja AS Eesti Krediidipank laenuandjana ja EP (kostja 2) käendajana sõlmisid: 1) 13.04.2005.a käenduslepingu, mille alusel kostja 2 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 583 kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 100 000 krooni; 2) 06.09.2005.a käenduslepingu, mille alusel kostja 2 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 1818 kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 120 000 krooni; 3) 20.02.2006.a käenduslepingu, mille alusel kostja 2 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 3155 kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 1 500 000 krooni; 4) 01.09.2006.a käenduslepingu, mille alusel kostja 2 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) arvelduskrediidi lepingu nr 17058 kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutab hageja ees arvelduskrediidi lepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 250 000 krooni. Kokku on EP poolt sõlmitud käenduslepingutest tulenev vastutuskohustus maksimumsummas 1 970 000 krooni.
11.20.02.2006.a on hageja ja käendaja R OÜ (kostja 3) sõlminud käenduslepingu, mille alusel kostja 3 kui käendaja kohustub vastutama hageja ees EOÜ (pankrotis) laenulepingu nr 3155 kohustuste täitmise eest. Kostja 3 vastutab hageja ees laenulepingu kohustuste täitmise eest maksimumsummas 2 000 000 krooni. Kokku on R OÜ poolt sõlmitud käenduslepingust tulenev vastutuskohustus maksimumsummas 2 000 000 krooni.
12.Alates veebruarist 2007.a. on laenusaajal, EOÜ-l (pankrotis) tekkinud püsivad raskused lepingutest tulenevate laenumaksete tasumisel. Sellega seoses saatis hageja 20.02.2007 EOÜ (pankrotis) võlateatise, milles nõudis lepingute täitmist. Esitatud nõudele vaatamata ei asunud EOÜ (pankrotis) lepinguid korrektselt täitma. Seetõttu hoiatas hageja 23.05.2007 EOÜ-d (pankrotis) ja kostjaid lepingute ülesütlemisest ning nõudis EOÜ (pankrotis) ja kostjatelt lepingust tulenevate võlgnevuste kustutamist. Kuna EOÜ (pankrotis) ega kostjad võlgnevust ei kustutanud, teatas hageja EOÜ (pankrotis) ja kostjatele 26.06.2007 lepingute ülesütlemisest. Laenulepingud nr 583, 1818, 3155 ja arvelduskrediidi leping nr 17058 loeti üles öelduks alates 26.06.2007.
13.Seisuga 11.12.2007 on EOÜ (pankrotis) võlgnevus hagejale laenulepingust nr 583 põhivõlgnevuse nõudes 105 970,39 krooni ja kõrvalnõuetes 23 216,37 krooni - kokku 129 186,76 krooni.
14.Seisuga 11.12.2007 on EOÜ (pankrotis) laenulepingust nr. 1818 tulenev võlgnevus hagejale põhivõlgnevuse nõudes 198 253,19 krooni ja kõrvalnõuetes 45 441,06 krooni – kokku
243 694,25 krooni.
15.Seisuga 11.12.2007 on EOÜ (pankrotis) laenulepingust nr. 3155 tulenev võlgnevus hagejale põhivõlgnevuse nõudes 8 421 300,71 krooni ja kõrvalnõuetes 1 969 627,49 krooni – kokku 10 390 928,20 krooni.
16.Seisuga 11.12.2007 on EOÜ (pankrotis) arvelduskrediidilepingust nr. 17059 tulenev võlgnevus hagejale põhivõlgnevuse nõudes 250 000 krooni ja kõrvalnõuetes 63 048,29 krooni – kokku 313 048,29 krooni.
17.Hagiavalduse aluseks on põhinõuded 105 970,39 + 198 253,19 + 8 421 300,71 + 250 000 = 8 975 524,29 krooni ja kõrvalnõuded 23 216,37 + 45 441,06 + 1 969 627,49 + 63 048,29 = 2 101 333,21 krooni. Põhi- ja kõrvalnõuded kokku on 8 975 524,29 + 2 101 333,21 = 11 076 857,50 krooni.
18.Hageja nõuded kostja 1 (T. L) vastu: 1) Laenulepingust nr 583 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 129 186,76 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 100 000 krooni. Hageja nõuab kummaltki kostjalt proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt 50% suurust summat kogunõude summast. Seega nõuab hageja kostjalt 1 laenulepingust nr 583 tulenevate kohustuste katteks 64 593,38 krooni väljamõistmist. 2) Laenulepingust nr 1818 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 243 694,25 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 120 000 krooni. Kuna kostjate 1 ja 2 käenduskohustuste maksimumsummade liidetis (240 000 krooni) on väiksem kui hageja nõue (243 694,25 krooni), nõuab hageja kostjalt 1 laenulepingust nr 1818 tulenevate kohustuste täitmist kostja 1 poolt temaga sõlmitud käenduslepingu maksimumsumma määras alljärgnevalt: - põhisummavõlg - intressivõlg - viivised
3) Laenulepingust nr 3155 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 10 390 928,20 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 1 500 000,00 krooni ning kostja 3 maksimumsummas 2 000 000 krooni. Kuna kostjate 1, 2 ja 3 käenduskohustuste maksimumsummade liidetis (5 000 000 krooni) on väiksem kui hageja nõue (10 390 928,20 krooni), nõuab hageja kostjalt 1 laenulepingust nr 3155 tulenevate kohustuste täitmist kostja 1 poolt temaga sõlmitud käenduslepingu maksimumsumma määras alljärgnevalt: - põhisummavõlg 909 111,75 krooni; - intressivõlg 168 617,11 krooni; - viivised 422 271,14 krooni; kokku
1 500 000 krooni.
4) Arvelduskrediidilepingust nr 17059 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 313 048,29 krooni. Nimetatud arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimum summas
250 000 krooni. Hageja nõuab kummaltki kostjalt proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt 50% suurust summat kogunõude summast. Seega nõuab hageja kostjalt 1 arvelduskrediidilepingust nr 17059 tulenevate kohustuste katteks 156 524,15 krooni väljamõistmist. Põhinõuded kostja 1 vastu- 52 985,20 + 97 279,47 + 909 111,75 + 125 000,00 = 1 184 376,42; kõrvalnõuded kostja 1 vastu - 11 608,18 + 22 720,53 + 590 888,25 + 31 524,14 = 656 741,10. Seega moodustab hageja nõue kostja 1 vastu kokku 1 841 117,53 (64 593,38 + 120 000,00+ 1 500 000,00+ 156 524,15) krooni.
19.Hageja nõuded kostja 2 (E. P) vastu: 1) Laenulepingust nr 583 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 129 186,76 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 100 000 krooni. Hageja nõuab kummaltki kostjalt proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt 50% suurust summat kogunõude summast. Seega nõuab hageja kostjalt 2 laenulepingust nr 583 tulenevate kohustuste katteks 64 593,38 krooni väljamõistmist. 2) Laenulepingust nr 1818 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 243 694,25 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 120 000 krooni. Kuna kostjate 1 ja 2 käenduskohustuste maksimum surn made liidetis (240 000 krooni) on väiksem kui hageja nõue (243 694,25 krooni), nõuab hageja kostjalt 1 laenulepingust nr 1818 tulenevate kohustuste täitmist kostja 2 poolt temaga sõlmitud käenduslepingu maksimumsumma määras alljärgnevalt: - põhisummavõlg - intressivõlg - viivised kokku
3) Laenulepingust nr 3155 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 10 390 928,20 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 1 500 000 krooni ning kostja 3 maksimumsummas 2 000 000 krooni. Kuna kostjate 1, 2 ja 3 käenduskohustuste maksimumsummade liidetis (5 000 000 krooni) on väiksem kui hageja nõue (10 390 928,20 krooni), nõuab hageja kostjalt 2 laenulepingust nr 3155 tulenevate kohustuste täitmist kostja 2 poolt temaga sõlmitud käenduslepingu maksimumsumma määras alljärgnevalt: - põhisummavõlg 909 111,75 krooni; - intressivõlg 168 617,11 krooni; - viivised 422 271,14 krooni; kokku
1 500 000 krooni.
4) Arvelduskrediidilepingust nr 17059 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 313 048,29 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 250 000 krooni. Hageja nõuab kummaltki kostjalt proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt 50% suurust summat kogunõude summast. Seega nõuab hageja kostjalt 2 arvelduskrediidilepingust nr 17059 tulenevate kohustuste katteks 156 524,14 krooni väljamõistmist. Põhinõuded kostja 2 vastu - 52 985,19 + 97 279,47 + 909 111,75 + 125 000,00 = 1 184 376,41; kõrvalnõuded kostja 2 vastu - 11 608,19 + 22 720,53 + 590 888,25 + 31 524,14 = 656 741,11.
Seega moodustab hageja nõue kostja 2 vastu kokku 1 841 117,52 (64 593,38 + 120 000,00 + 1 500 000,00 + 156 524,14) krooni.
20.Hageja nõue kostja 3 (R OÜ) vastu: 1) Laenulepingust nr 3155 tulenev hageja nõue EOÜ (pankrotis) vastu moodustab kokku 10 390 928,20 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad kostja 1 ja kostja 2 käendajatena kumbki maksimumsummas 1 500 000 krooni ning kostja 3 maksimumsummas 2 000 000 krooni. Kuna kostjate 1, 2 ja 3 käenduskohustuste maksimumsummade liidetis (5 000 000 krooni) on väiksem kui hageja nõue (10 390 928,20 krooni), nõuab hageja kostjalt 3 laenulepingust nr 3155 tulenevate kohustuste täitmist kostja 3 poolt temaga sõlmitud käenduslepingu maksimumsumma määras alljärgnevalt: - põhisummavõlg 1 212 149,00 krooni; - intressivõlg 224 822,82 krooni; - viivised 563 028,18 krooni; kokku
2 000 000,00 krooni.
Põhinõue kostja 3 vastu - 1 212 149,00; kõrvalnõuded kostja 3 vastu - 787 851,00.
22.Hageja ja EOÜ (pankrotis) vahel oli sõlmitud lepingutest nr 583, 1818, 3155, 17058 tekkinud õigussuhe, mis lõpetati hageja ühepoolse tahteavaldusega 26.06.2007. Lepingute ülesütlemise tingis asjaolu, et EOÜ (pankrotis) ei täitnud eelnimetatud lepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust. EOÜ (pankrotis) oli laenumaksete tasumisega viivituses rohkem kui kolme järjestikuse osamaksega.
23.Hageja on oma laenulepingutest tuleneva laenusumma ülekandmise kohustuse EOÜ (pankrotis) kontole ja arvelduskrediidilepingust tuleneva arvelduskrediidi võimaldamise kohustuse täitnud. Seevastu EOÜ (pankrotis) oma lepingutest tulenevaid laenumaksete tasumise ja arvelduskrediidi summa tagastamise kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole. Eeltoodust tingituna hageja lõpetas ühepoolselt EOÜ-ga (pankrotis) sõlmitud lepingulised suhted ja asus kogu võlga sisse nõudma nii põhivõlgnikult kui ka käendajatelt. Nõuet kostjate vastu tõendab hageja kõigi tema poolt käesolevas hagimenetluses esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja ning kostjate 1, 2 ja 3 vahel on sõlmitud käenduslepingutest tekkinud õigussuhe, mille sisuks on kostjate 1 ja 2 poolt lepingutest nr 583, 3818, 3155, 17058 ning kostja 3 poolt laenulepingust nr 3155 tulenevate kohustuste täitmine juhul, kui seda ei tee põhivõlgnik EOÜ (pankrotis).
24.Hagi esitas hageja juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 65, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 2 ning taotleb: 1) mõista T LTt AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingutest nr 583, 1818 ja 3155 ja arvelduskrediidi lepingust nr 17059 ning 13.04.2005, 06.09.2005, 20.02.2006 ja 30.08.2006 sõlmitud käenduslepingutest tulenev põhivõlg summas 1 184 376,42 krooni, intressid summas 185 827,47 krooni ja viivised summas 470913,64 krooni - kokku 1 841 117,53 krooni;
2) mõista EPilt AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingutest nr 583, 1818 ja 3155 ja arvelduskrediidi lepingust nr 17059 ning 13.04.2005, 06.09.2005, 20.02.2006 ja 01.09.2006 sõlmitud käenduslepingutest tulenev põhivõlg summas 1 184 376,41 krooni, intressid summas 185 827,48 krooni ja viivised summas 470 913,63 krooni - kokku 1 841 117,52 krooni; 3) mõista OÜ R AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingust nr 3155 ja 20.02.2006 sõlmitud käenduslepingust tulenev põhivõlg summas 1 212 149,00 krooni, intressid summas 224 822,82 krooni ja viivised summas 563 028,18 krooni - kokku 2 000 000,00 krooni; 4) mõista T L , EP ja OÜ R solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud, s.t. riigilõiv summas 85 000,00 krooni.
25.16.10.2008 avalduses vastas hageja kostjate vastuväidetele seoses laenu- ja arvelduskrediidilepingute ülesütlemisega, kohustuste tagatusega kommertspandiga, teatisega nr 6246, protsentuaalsete määrade arvestusega, nõuete seadusega vastuoluga. Kohustuste tähtajad saabusid lepingute erakorralise ülesütlemise päeval, seega peaaegu 6 kuud enne hagi esitamist kohtusse. Pankrotimenetluse käigus saadi vara müügist 400 000 krooni. Sellest ei piisa hageja nõuete rahuldamiseks. Teatises 6246 on märgitud tagastamata laenusummaks 8 579 286,43 krooni alates lepingute ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana ja 396 237,86 krooni enne lepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana, seega on põhisumma kokku 8 975 524,29 krooni. Nõuded esitas hageja lähtudes sellest, et põhinõuete osa on 81,03% ja kõrvalnõuete osa 18,97% kogunõudest. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt arvestas hageja välja igalt kostjalt eraldi väljanõutava summa suuruse. Kostja E. Pi vastusest ei selgu, millise seaduse sätteid ja kelle poolt rikutud on.
26.Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Vastuseks kostja E. P vastuväidetele märkis hageja, et laenulepingu nr 3155 p-st 2.6 tuleneb üheselt, et pank peab laenusumma üle kandma laenusaajale. Ühegi kolmest osamaksest kohta ei ole kirjas, et see tuleks kanda kellegi teise kui laenusaaja arvele. Lepingu p-s 2.6 märgitud lisadokumente ei ole hageja kohtule esitanud, kuna sellekohaseid vastuväiteid ei ole kostja enne kohtuistungit esitanud. Kuigi KredEx on kõigi lepingute garandiks, on hagejal õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab. Kostja E. P oli EOÜ (pankrotis) 50% osanik ja juhatuse liige, tema poolt kohtuistungil esitatud väited tuleb tõlgendada pahatahtliku käitumisena. Kostjate vastuväited
27.Kostja 1 - TL ei tunnista hagi. Esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole nõue selge ja ei ole muutunud sissenõustavaks. Kostja käendas OÜ E kohustusi, mille tähtajad ei olnud hagi esitamise hetkeks saabunud. Kohustused on tagatud kommertspandi ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse poolt antud garantiiga. Käenduslepingu p 5 sätestatud kohustust kirja saatmise kohta lepingus märgitud aadressile ei ole hageja täitnud.
28.Lepingu ülesütlemisteatis ei sisalda konkreetset rahalist nõuet. See ei ole kostjani jõudnud. Kõigepealt peaks kohustuse täitmine toimuma pandiga tagatud vara arvelt ja garantii arvelt. Nõue ületab vastutuse piirmäära. Kostja piirmäär on 1 970 000 krooni, hageja nõue 4 477 857,50 krooni. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist, tõendeid esitada ei soovi.
29.Kohtuistungile kostja ei ilmunud.
30.Kostja 2 - EP vaidleb hagile vastu. Esitatud vastuse kohaselt ei ole haginõue selge.
Hageja ja EOÜ vahel sõlmitud laenulepingute alusel laenas hageja OÜ kokku 8 975 524,29 krooni ning hageja nõue (koos kõrvalnõuetega summas 2 101 333,21 krooni) kostjate vastu moodustab kokku 11 076 857, 50 krooni. Kostja EPi vastu on esitatud nõue summas 1 398 793, 13 krooni ning kõikide kostjate vastu 4 477 857, 50 krooni solidaarselt väljamõistmiseks. Kostjale ei ole arusaadavad hageja protsentuaalsete määrade arvestused, milliste alusel on arvestatud iga kostja vastu esitatud nõuete suurused. 31.Kostja vastutus on piiratud summaga 1 970 000 krooni, kuid hageja taotleb kostjatelt välja mõista 4 477 857,50 krooni. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hagiavalduse lisaks olevas teatises nr 6246 tagastamata laenusummaks on 8 579 286, 43 krooni, kuid hagiavalduses on avaldatud teine summa, 8 975 524,29 krooni. Vastavalt laenulepingutes märgitule OÜ E kohustuste täitmise tagatiseks olid sõlmitud kommertspant ja käenduslepingud, sh käendus Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx poolt. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud ega teavitanud, et kaaskäendajaks oleva isiku Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx poolt on antud käendus nõuete summas 6 667 500 krooni täitmise tagamiseks. Kuigi tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kostja leib, et protsessi tuleb kaasata kõiki käendajaid üheskoos, sh Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx, kuna hageja nõuded on esitatud protsentuaalse arvestusega, arvestades laenusummasid ning tagatiste summasid.
32.Hagi on vastuolus lepingu ja seaduse sättega. Hagi esitamisel ei olnud nõuded sissenõutavaks muutunud. Kostja EPile ei olnud teatatud laenulepingute ülesütlemisest ja selle tõttu tema vastu esitatud nõuded on vastuolus seaduse sättega. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude jätmist hageja kanda.
33.Kohtuistungil kostja E. P väitis, et masin (tekstiili värvimise liin), mille ostmiseks laen saadi, ei töötanud korralikult. See selgus pärast masina kättesaamist. Hagejal paluti raha üle mitte kanda kuni EOÜ ei veendu masina normaalses töötamises. Pangalt sadu läks automaatselt masina müünud Austria firmale. Võtmeküsimus on 8 450 000 kroonine laen, see on kõige suurem laenusummadest. See on liiga raske koorem. Kohtuotsuse põhjendused
34.Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud kohtuistungile ilmunud hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
35.Hageja taotles asja arutamist ilmumata kostja T. L ja R OÜ , kohus rahuldas taotluse. Kostjatele loeb kohus kutse kätteantuks hoiustamisega aadressil, mille kostja T. L, kes on ka R OÜ seaduslik esindaja, on kohtule oma ainsa sidepidamisvahendina, kuhu on võimalik menetlusdokumente saata, teatanud. 31.07.2008 määrusega jättis kohus pankroti väljakuulutamisega.
EOÜ vastu esitatud hagi läbivaatamata seoses kostja
36.Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS). Nimetatud seaduse § 1 järgi kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele. Lepingud, mille alusel hageja nõuded esitas, on võlaõigusseaduse 22.peatükis nimetatud laenu- ja krediidilepingud, 8.peatükis nimetatud käenduslepingud.
§ 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Kostjad omandasid viidatud sätetes nimetatud kohustused käenduslepingutest, mille nad hagejaga sõlmisid. Sõlmitud lepingud väljendavad poolte tahet, mille alusel nad määrasid vastastikused õigused ja kohustused.
37.Lepinguliste võlasuhete regulatsiooni aluseks on lepinguvabaduse põhimõte. Sellest johtuvalt on lepingud siduvad, kuna nad on sõlmitud vaba tahte alusel. § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2.lõike alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute siduvuse kui võlaõigusseaduse üldpõhimõttest põhimõttest kõrvalekaldumine on lubatud vaid poolte kokkuleppel või seaduses sätestatud juhtudel.
38.Hageja sõlmis: 1) EOÜ (pankrotis) 13.04.2005 laenulepingu nr 583 (I kd tlk 14-21), 06.09.2005 laenulepingu nr 1818 (I kd tlk 22-29), 17.02.2006 laenulepingu nr 3155 (I kd tlk 3037, 38-41) ja 01.09.2006 arvelduskrediidilepingu nr 17058, mida poolte kokkuleppel muudeti 14.03.2007 lõpptähtpäeva osas (I kd tlk 42-49, 50); 2) kostja T. L 13.04.2005, 06.09.2005, 20.02.2006 ja 30.08.2006 käenduslepingud (I kd tlk 74-75, 76-77, 78-79); 3) kostja E. P 13.04.2005, 06.09.2006, 20.02.2006 ja 01.09.2006 käenduslepingud (I kd tlk 80-81, 82-83, 8485, 86-87, 88-89) ning 4) kostja R OÜ 20.02.2006 käenduslepingu (I kd tlk 90-91); 5) 19.04.2005 sõlmisid EOÜ (pankrotis ja hageja notariaalse kommertspandi seadmise lepingu (I kd tlk 51-56) ja 06.09.2005 kommertspandi suurendamise kokkuleppe (I kd tlk 57-62) ning 20.02.2006 kokkuleppe kommertspandi summa muutmiseks (I kd tlk 63-69); 6) 18.07.2007 notariaalse kokkuleppe kohustise täitmises ja sundtäimisele allumise kohustuses (I kd tlk 70-73).
39.Hageja poolt lepingujärgsete kohustuste täitmist tõendavad konto väljavõtted (I kd tlk 9297). Hageja laenusaajale EOÜ (pankrotis) arvele kandnud 20.04.2005 laenulepingu nr 583 alusel 200 000 krooni (tlk 92). Ülekantu suurus vastab laenulepingu p-s 2.1 märgitud laenusumma suurusele. 07.09.2005 kandis hageja EOÜ (pankrotis) arvele laenulepingu 1818 alusel 240 000 krooni (tlk 93), mis vastab laenulepingu p-s 2.1. märgitud laenusummale. 28.02.2006 kandis hageja EOÜ (pankrotis) arvele laenulepingu 3155 alusel 425 000 krooni (tlk 94), 08.05.2006 890 000 krooni (tlk 95) ja 13.09.2006 7 135 000 krooni (tlk 96), kokku 8 450 000 krooni. Laenulepingu p 2.1 kohaselt on laenusumma 8 450 000 krooni.
40.Lepingu muutmine ja lõpetamine on lubatud ainult poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (§ 13). Enne tähtaja möödumist on tähtajalise laenulepingu ühepoolne lõpetamine võimalik lepingu erakorralise ülesütlemise teel (§ 196). Sellise ülesütlemise eelduseks on ülesütlemist õigustava mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja poolt sõlmitud lepingutes on sätestatud juhud, mil hageja võib lepingud üles öelda. Hageja on lepingud üles öelnud kooskõlas lepingutes sätestatuga, seega seaduslikult. T. L laenulepingute nr 583, 1818, 3155, 17058 erakorraline ülesütlemine on tõendatud teatise saatmisega (II kd, lk 9), mille kosja sai kätte. Kättesaamist 26.06.2007 tõendab peale teatise saatmise fakti ka kostja allkiri teatisel. E. P laenulepingute nr 583, 1818, 3155, 17058 erakorraline ülesütlemine on tõendatud teatise saatmisega (II kd, lk 12), mille kosja sai kätte. Kättesaamist tõendab peale teatise saatmise fakti ka kostja allkiri teatisel. Seega ei ole õiged kostjate väited, et nõuded nende vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna neile ei ole teatatud laenulepingute ülesütlemisest.
41.Kooskõlas VÕS § 399 lg 1 võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Antus juhul rikkus laenusaaja p-des 1 ja 2 sätestatud laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust alates veebruarist 2007. Hageja poolt oli täidetud kohustus anda enne lepingute ülesütlemist laenusaajale täiendav tähtaeg lepingute täitmiseks. Kooskõlas VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas sõlmitud lepinguga pidi hageja maksma krediidisumma EOÜ-le, mitte müüjale. Seda hageja ka tegi. Tõendab seda pangakonto väljavõte. Seoses laenu- ja arvelduskrediidilepingute ülesütlemisega, muutus sissenõutavaks laenu ja krediidi tagasimaksmise kohustus.
42.Vaidlus selle üle, et laenu- ja krediidilepingujärgsed kohustused jäid laenu- ja krediidisaaja poolt täitmata ja et käenduslepingutest tulenevad kohustused on kostjate poolt täitmata, puudub. Kostjate vastuväited põhinevad asjaolul, et nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtajad ei olnud hagi esitamise hetkeks saabunud, kohustus on tagatud kommertspandiga, KredEx on andnud garantii. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Viidatud paragrahvi 3.lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust. Nagu esitatud tõenditest nähtub, on laenulepingute ja arvelduskrediidilepingu oluliseks osaks üldtingimused e tüüptingimused (§ 37 lg 1).
43.Tõendatud on, et hageja saatis T. L kui kostja EOÜ seaduslikule esindajale 20.02.2007 võlateatise (I kd tlk 98), milles märgib, et täitmata on 20.02.2007 seisuga lepingutest nr 583, 1818, 3155 ja 17058 tulenevad kohustused 173 493,28 krooni suuruses. Võlateatis sisaldab võlgnevuse kustutamise ettepanekut ja hoiatust selle kohta, et pangal on õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda lepingujärgsete summade kohest tagastamist.
44.Tõendatud on ka, et 23.05.2007 saatis hageja T. L hoiatuse laenulepingute 583, 1818, 3155 ja A-17058 ülesütlemise kohta (I kd tlk 99). Nimetatud hoiatuses märgitu kohaselt on 22.05.2007 seisuga kohustused täitmata 343 072,30 krooni suuruses, maksekohustuste täitmisega on korduvalt viivitatud ja rohkem kui 60 päeva. Hageja andis hoiatuses tähtaja võlgnevuse kustutamiseks hiljemalt 28.05.2007. Hageja on teinud hoiatuses ka ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks ja omapoolsete ettepanekute tegemiseks saavutamaks kokkulepet. Hoiatuses on kirjas, et hoiatuses märgitud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja laenulepingud üles ja nõuab kogu võla (laenujääk, tähtajaks tasumata maksed) kohest tasumist.
45.26.06.2007 esitas hageja T. L teatise lepingute 583, 1818, 3155 ja 17058 erakorralise ülesütlemise kohta. Teatis on kohtule tõendina esitatud (I kd tlk 100). Teatisel on 26.06.09 kinnitus kättesaamise kohta ja T. L allkiri. Ülalmärgitu tõendab, et hageja järgis VÕS 3.jaos sätestatud lepingu ülesütlemise regulatsiooni. Hageja esitas võlgnikule ülesütlemisavalduse, märkis selles lepingute ülesütlemise põhjuse, võlgnevuse suuruse ja oli eelnevalt andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks
46.04.07.2007 saatis hageja T. L teatise (I kd lk 101), milles selgitab, et kostja vastutab käenduslepingute alusel solidaarselt EOÜ-ga panga ees. Teatise saatis hageja aadressile, mis on märgitud kostja asukohaks käenduslepingus.
Samasisulise teatis esitas hageja 04.07.2007 kostja E. P (I kd tlk 102). E. P poolt teatise kättesaamist 30.07.2007 kinnitab tema allkiri teatisel. Teatise saatis hageja ka kostjale OÜ R äriühingu seadusliku esindaja T. L aadressile (I kd tlk 103).
47.Laenulepingu üldtingimused sisaldavad sätteid lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (p 14). P 14.1.1 kohaselt on pangal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda laenusumma või selle osa, intresside ja muude lepingu järgsete summade kohest tagastamist, kui laenusaaja ei tasu lepingu järgseid makseid õigeaegselt ning tähtajaks tasumata maksete võlgnevus on rohkem kui 60 päeva. Arvelduskrediidi lepingu üldtingimuste p 12 sätestab lepingu erakorralise ülesütlemise regulatsiooni, mille järgi muu hulgas on pangal õigus leping ühepoolselt üles öelda, arvelduskrediidilimiit sulgeda ning nõuda kasutatud arvelduskrediidi, intresside ja muude lepingu järgsete summade kohest tagastamist, kui laenusaaja ei tasu õigeaegselt intressimakseid ja lepingujärgseid makseid (p 12.2.1).
48.Hageja väidet, et kommertspandieset täitemenetluses müüa ei õnnestunud, tõendavad hageja poolt esitatud tõendid (I kd tlk 103-110), eelkõige 01.11.2007 kordusenampakkumise akt (I kd tlk 107), milles märgitu kohaselt enampakkumine nurjus) ning põhivõlgniku pankrotihalduri 10.10.2008 kiri hagejale (II kd tlk 11), milles märgitu kohaselt müüdi võlgnikule kuuluv vara 400 000 krooni eest. Kirja kohaselt muud vara, mida saaks realiseerida, võlgnikul ei ole.
49.Kooskõlas VÕS § 65 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). See tähendab, et võlausaldajal on valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ja millises suuruses kohustuse täitmist nõuda. § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See tähendab, et hagejaga käenduslepingute sõlmimisega võtsid kostjad endale kohustuse vastutada EOÜ (pankrotis) kohustuste nõuetekohase täitmise eest hagejale.
50.Kooskõlas § 142 lg 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kostjate käendus oli sõlmitud käenduslepingute järgi piiratud rahasummaga. Hagi esitamisel on hageja neid piiranguid arvestanud. Viidatud paragrahvi 4.lõikest tulenevalt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
51.§ 145, mis sätestab käendaja vastutuse, lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 2. lõike alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
52.§ 150 sätestatu järgi vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt ka siis kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kuna käenduslepingutes on määratletud vastutuse piirmäära ulatus, tuleb viidatud sätet tõlgendada selliselt, et käendajad ei käenda suhtes hageja kui võlausaldajaga sama kohustust, vaid sama kohustuse erinevate osade täitmist ning ei ole selles ulatuses kaaskäendajad, kelle vastutus oleks solidaarne (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 516). Sellest sättest juhindudes on hageja esitanud nõuded õigesti kõigi käendajate vastu nendega sõlmitud lepingutes märgitud maksimumsummasid arvestades.
53.VÕS § 153, mis reguleerib käenduse lõppemist ja sellega seonduvaid õiguslikke tagajärgi, lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Eelkõige tähendab käenduse lõppemine sel alusel nõude täitmist põhivõlgniku või käendaja poolt. Käesolevas asjas on kohustus täitmata nii põhivõlgniku kui ka käendajate poolt.
54.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; lg 2 järgi tuleb kohustus täita tähtaja kestel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kooskõlas VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Seoses lepingute ülesütlemisega, tekkis hagejal õigus nõuda käendajatelt kohustuse täitmist. Enne lepingute ülesütlemist ja hagi esitamist andis hageja kostjatele tähtaja kohustuse täitmiseks.
55.§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohtutuse rikkumise juhuks on sätestatud VÕS §-s 101. Hageja valis võimalikest vahenditest lepingu ülesütlemise (lg 1 p 4), kohustuse täimise nõude esitamise (lg 1 p 1) ja viivise nõude esitamise (lg 1 p 6). See on vastavuses sama paragrahvi 2.lõikega, mis lubab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
56.VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Intressi ja viivise maksmises leppisid pooled kokku ülalmärgitud lepingutes.
57.Hageja on vastanud kostjate vastuväidetele kohtule 16.10.2008 esitatud avalduses. Vastus on kajastatud kohtuotsuse kirjeldava osa p-s 25. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, mille kohaselt: 1) kohustuste tähtajad saabusid lepingute erakorralise ülesütlemise päeval, seega peaaegu 6 kuud enne hagi esitamist kohtusse; 2) pankrotimenetluse käigus saadi vara müügist 400 000 krooni ja sellest ei piisanud hageja nõuete rahuldamiseks; 3) teatises 6246 on märgitud tagastamata laenusummaks 8 579 286,43 krooni alates lepingute ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana ja 396 237,86 krooni enne lepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana, seega on põhisumma kokku 2 975 524,29 krooni; 4) hageja on selgitanud nõuete esitamist lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest; 5) kostja E. P vastusest võib välja lugeda, et hagi on seaduse ja lepinguga vastuolus, kuna talle ei teatatud laenulepingute ülesütlemisest; see aga ei ole õige; lepingute ülesütlemisest teatamist kostja E. P on käsitletud käesoleva kohtuotsuse p-s 46.
58.Ülalmärgitud põhjendustel kuulub hagi kostjate vastu rahuldamisele hageja poolt taotletud suuruses. Põhivõla, intressi ja viivise suurust kostjad ei vaidlustanud. Hageja kasuks tuleb kostja T. L välja mõista 1 841 117,53 krooni, kostja E. Pilt 1 841 117,53 krooni ja kostja R OÜ 2 000 000 krooni.
59.Tulenevalt TsMS § 124, 133 on hagi hind 3 580 901,83 krooni (vt otsuse p 21), millelt hageja maksis riigilõivu 85 000 krooni.
60.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuna nõuded ei ole esitatud kostjate vastu solidaarselt, ei saa ka menetluskulusid panna kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 teisest lausest juhindudes võtab kohus menetluskulude jaotamise aluseks kostjate menetluses osalemise aluse. Hagiavalduses märgitu kohaselt on selleks T. L puhul 30%, E. P puhul 30% ja R OÜ puhul 40% (vt otsuse p 6). Samas ulatuses tuleb jaotada ka menetluskulud. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.